Suuroja 2004). Tallinnast ida suunas Vergi poole liikudes võib leida palju rändkiviseid poolsaari, mis külgnevad arvukate neemedega. Ehituselt koosnevad neemed moreenist ja viirsavidest. Enamus poolsaari ja mõned Soome lahe saared on liivast tuumikuga. Lahemaa rahvuspargis asuvad poolsaared (nt Juminda ps ja Pärispea ps) on liigestatud pinnamoega, kaugele eenduvad ning paljude tuule- ja meretekkeliste pinnavormidega. (Arold 2005) Rannikumadalikule on iseloomulikud ka hiidrahnud ning suurematest ja väiksematest 4 rändrahnudest koosnevad kivikülvid (Suuroja 2011). Eesti suurimad rändrahnud on Ehalkivi (Letipea rannas), Kabelikivi (Muugal) ja Majakivi (Juminda poolsaarel). Rannikule omastest pinnavormidest võib veel esile tõsta Toompea saarkõrgendiku, Viimsi Lubjamäe ning Purtse hiiemäe. (Arold 2005) Need on rannikumadaliku kontekstis kõrgeima absoluutkõrgusega
Pinnakate Mis on pinnakate? Pinnakate ehk kvaternaarisetted on pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal. Eesti pinnakate koosneb põhiliselt moreenist. Pinnakate katab suuremat osa Eesti pinnast. Pinnakate puudub näiteks alvaritel ehk loopealsetel. Seal lasub muld otse pealiskorrakivimitel, enamasti paekivil. Selliseid muldi nimetatakse paepealseks mullaks. [9] Lääne-Virumaa pinnakate Rannikumadalikule on iseloomulikud kivikülvid (Käsmu poolsaarel) ja rändrahnud (Ehalkivi jmt). Jõed on paekaldasse uuristanud sügavaid orge. Viru lavamaa põhjapiiri moodustav Põhja-Eesti paekallas on Lääne-Virumaal rannajoonest kaugel, osaliselt mattunud ega moodusta selgepiirilist astangut. Lavamaa pinnakate on valdavalt õhuke, kohati on karsti (Aseri tektoonilises rikkevööndis Sämi külas). Leidub oose (Pahnimäed, Rakvere linnamägi), otsamoreene (Kallukse mäed) ja mõhnastikke (Männikvälja)
ka Euroopas. Tema loodus paneb külastajaid imestama. (Timm & Kiristaja, 2006) (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) Loodus Lahemaa rannajoon on erakordselt liigestunud. Rahvuspargi poolsaared hakkasid tekkima umbes 4000 aastat tagasi. Tänu nendele tekkisid rannavallid ja luited, nende taha lohkudesse 9 kujunesid sood. Jääaegade tunnistajana on poolsaartele jäänud suured rändrahnud. Lahemaa jõed laskuvad klindiastangult kaunite jugadena rannikumadalikule. Eriti kaunis on Nõmmeveski juga ja Valgejõel (Lisa 5 pilt 9). Järvedest suurim rahvuspargis on Kahala järv, jõgedest suurimad on Lohja ja Käsmu. Lahemaa rahvuspargis on palju rabasi. Metsadest valitsevad Lahemaal okasmetsad. Ehteks on haruldaste pangametsade kiilud klindinõlvadel ning jõgede kanjonites. Jõgede kallastel leidub kitsate ribadena lammimetsa. Taimharuldusi leiab Lahemaalt suhteliselt vähe, olulisematest liikidest kasvab siin soomurakas ning siberi piimikas
Kiltmaa piirneb idas Draakonimägedega, mida kroonib 3483 meetri kõrgune Thabana Ntlenyana (asub Lesotho piiril). Kiltmaa lõunaosa eraldavad rannavööndist Kapi mäed ja järsud astangud, samas kui põhja pool laskub platoo rannikule sujuvalt. Läänes hõlmab territoorium Namibi ja Kalahari kõrbet. LAV asub põhiliselt kiltmaadel ja platoodel (Kapi platoo, Ülem-Karroo, kirdeosas nn veldid), mis kõrgenevad astanguti lõuna suunas ja moodustavad järsult India ja Atlandi ookeani kitsale rannikumadalikule ning Suur-Karroo nõkku laskudes Suure astangu. See on kõrgeim idas Draakonimägedes (Thabana Ntlenyana 3482m) ja lõunas Sneeubergi mägedes (Kompasberg 2505m). Maa lõunaosas paiknevaid Kapi mägesid eraldab Suurest astangust Suur-Karroo nõgu. 4.2 Kliima Maa põhjaosa on troopilises, lõunaosa lähistroopilises kliimavöötmes. Sademete jaotumist mõjutavad hoovused ning Suur astang. Idarannikul on niiske mereline, sisemaal
Kiltmaa piirneb idas Draakonimägedega, mida kroonib 3483 meetri kõrgune Thabana Ntlenyana (asub Lesotho piiril). Kiltmaa lõunaosa eraldavad rannavööndist Kapi mäed ja järsud astangud, samas kui põhja pool laskub platoo rannikule sujuvalt. Läänes hõlmab territoorium Namibi ja Kalahari kõrbet. LAV asub põhiliselt kiltmaadel ja platoodel (Kapi platoo, Ülem-Karroo, kirdeosas nn veldid), mis kõrgenevad astanguti lõuna suunas ja moodustavad järsult India ja Atlandi ookeani kitsale rannikumadalikule ning Suur-Karroo nõkku laskudes Suure astangu. See on kõrgeim idas Draakonimägedes (Thabana Ntlenyana 3482m) ja lõunas Sneeubergi mägedes (Kompasberg 2505m). Maa lõunaosas paiknevaid Kapi mägesid eraldab Suurest astangust Suur-Karroo nõgu. 2.2 Kliima Maa põhjaosa on troopilises, lõunaosa lähistroopilises kliimavöötmes. Sademete jaotumist mõjutavad hoovused (läänes külm Benguela hoovus, idas soe Madagaskari hoovus) ning Suur astang
Draakonimägedega, mida kroonib 3483 meetri kõrgune Thabana Ntlenyana (asub Lesotho piiril). Kiltmaa lõunaosa eraldavad rannavööndist Kapi mäed ja järsud astangud, samas kui põhja pool laskub platoo rannikule sujuvalt. Läänes hõlmab territoorium Namibi ja Kalahari kõrbet. LAV asub põhiliselt kiltmaadel ja platoodel: Kapi platoo, Ülem-Karroo ja kirdeosas nn veldid, mis kõrgenevad astanguti lõuna suunas ja moodustavad järsult India ja Atlandi ookeani kitsale rannikumadalikule ning Suur-Karroo nõkku laskudes Suure astangu. See on kõrgeim idas Draakonimägedes, kus ta on 3482m, ja lõunas Sneeubergi mägedes kõrgusega 2505m. Maa lõunaosas paiknevaid Kapi mägesid eraldab Suurest astangust Suur-Karroo nõgu. 2.2 Kliima Maa põhjaosa on troopilises, lõunaosa lähistroopilises kliimavöötmes. Sademete jaotumist mõjutavad hoovused, läänes külm Benguela hoovus ja idas soe Madagaskari hoovus ning lisaks veel ka Suur astang
Rahuliku vooluga lõigud vahelduvad kärestikega ja kohati kuristikega. Kisangani lähedal langeb Lualaba Boyoma kosest, laskub nüüd juba Kongo nime kandes Kongo nõkku ja pöördub läände. Kongo nõos voolab Kongo jõgi kaares läände ja edelasse madalate kallaste vahel, sängis on palju saari. Seejärel org aheneb kõrgete kaljuste kallaste vahel kuni Malebo tiigini. Malebo tiigit väljunult voolab Kongo alla Livingstone'i koskedest kuni Matadini. Matadis jõuab Kongo rannikumadalikule ja voolab rahulikult kuni suubub Atlandi ookeani. Benue - Algab Adamaoua mägismaalt. Ülemjooksul voolab mägijõena põhja. Seejärel laskub laia orgu, kus voolab rahulikult läände. Suubub vasakult Nigerisse. Pikkus 1400 km. Suurim lisajõgi on Kébi. Niger - Lääne-Aafrika suurim jõgi. Jõe pikkus on 4138 km. See voolab läbi Guinea, Mali, Nigeri, Benini ja Nigeeria. Suubub Guinea lahte moodustades delta. Jõe järgi on saanud nime sellised riigid nagu Niger ja Nigeeria
mälestuskivi tähistamaks väljarände 210. aastapäeva. 15-minutiline paus, et soovijad saaksid oma risti teha ja/või soetada Hiiumaa meeneid. Viimane külastus on Hiiumaa pealinnas Kärdlas. Umbes 450 mln aastat tagasi langes Kärdla lähedale meteoriit. Selle tagajärjel tekkis 4 kilomeetrinse läbimõõduga ja 400-500m sügavune meteoriidikraater. Kraater on mattunud ja praeguses reljeefis vähemärgatav. Kärdla asub Tareste lahe lõunakaldal. Põhiosas jääb rannikumadalikule, kuid linna idaosa ulatub aluspõhjalisele Põllumäele. Linna lääneosas on arteesia allikad. Olemuselt on Kärdla parklinn on palju kõrghaljastust, hooned on väiksemat sorti ja on palju aedu. Kärdla kui väike rootslaste küla oli arvatavalt olemas juba 14. sajandil, kuid vanim tänaseni säilinud kirjalik teade pärineb aastast 1564. Vanadest nimedest on tuntumad Kertil, Kärtellby, Kertel. Kärdla esimestest asukatest - rootslastest annavad märku mõned tänasedki koha-
vikerforelli. Asustus Pikka aega on siin eristatud randa ja maad. Esimesel neist on elu suunatud merele, teisel maale. Asuti kõrvuti, kuid elati oma elu ja seetõttu kujunesid välja erijooned. Asustus on koondunud kahte piirkonda mere äärde või paekalda lähedusse. Rannakülad asuvad mere ääres, järgnevad üksteisele ridamisi. Poolsaarte siseosad on valdavalt tühjad metsamaad. Põllupidamisega seotud asulad on paekalda läheduses. Küla maad jäid nii paelavale kui ka rannikumadalikule. Küla ise asub harillikult nõlvakul, jõe või oja ääres või allikate ligiduses. Paljud sellised asulad on väga vanad. Rannikumadaliku külad on olnud peamiselt haja-, ahel- või sumbkülad. Piki panga joont leidub ridamisi mõisaid: Palmse, Sagadi, Vihula, Kolga, Viimsi. Puhkeasulad on Kloogaranna, Laulasmaa, Keila-Joa, Vääna-Jõesuu, Rannamõisa, Muuga, Käsmu, Võsu, Toila, Narva-Jõesuu. Rannaäärse asustuse kujunemise jälgimisel on kasulik teada, et hiljemalt 9. sajandil kulges
mitmekesisuse elemente. Seetõttu on ka piiranguvööndi metsad liigirikkamad kui majandusmetsad väljaspool kaitseala. 4.2 Sood Soid jääb Lahemaa rahvusparki ligikaudu 3425 ha, mis moodustab 4,6% kogu loodusala pindalast (so 7,3% loodusala maismaast). Klindi ees paiknevad Hara ja Aabla sood on tekkinud merest eraldunud laguunide/järvede kinnikasvamisel. Juminda poolsaare lõunaosas paikneva Hara raba pindala on 747 ha, selle põhjaosas asuvad Lahemaa rahvuspargi rannikumadalikule jääva osa suurimad ja sügavamad laukad, neist suurimal on pikkust üle 200 m. Aabla raba pindala on 356 ha, see on peamiselt kidurate mändidega puisraba. Ka Aabla rabas leidub älveid ja laukaid. 13 Arvukad Lahemaa rahvuspargi väikesood on tavaliselt kujunenud erivanuseliste rannavallide ja -rõõnete vaheliste kitsaste nõgude soostumisel ja esindatud siirdesoode või rabadega. Sarnaseid
15% on usutunnistuseta. Üle 95% rahvastikust elab riigi idaosas ja lõunarannikul, lääneosa (v.a Kaplinn) on asustatud väga hõredalt. Linnarahvastik moodustab 57% kogu rahvastikust. Umbes pooled neegritest elavad laialipillutatult riigi põhja- ja idaosas endiste homelandide aladel (kohati väga tiheda asustusega). Rannajoon on enamasti sirge ja rannik mägine, sobivaid sadamakohti leidub vähe. LAV asub valdavalt kiltmaadel ja platoodel, mis moodustavad India ja Atlandi ookeani rannikumadalikule laskudes Suure Astangu. Astang on kõrgem Draakonimägedes, kus asuvad ka riigi kõrgeim tipp Mafadi (3450 m). Maa lõunaosas paiknevaid Kapi mägesid eraldab Suurest astangust Suur-Karoo nõgu. LAV paikneb mitmes kliimavöötmes. Suur astang ja Draakonimäed takistavad India ookeani niiske õhu tungimist sisemaale. Külm Benguela hoovus põhjustab riigi lääneosas kuivust. Riigi põhjaosa asub troopilises ja lõunaosa lähistroopilises vööndis
Aafrika mandril on maismaaühendus Aasiaga Suessi maakitsuse kaudu. Aafrikale on iseloomulik kultuuriline mitmekesisus, kolonialismi pärand, rahvastiku suure osa äärmine vaesus ning püüdes Aafrika mahajäämust ületada ja probleeme lahendada. Aafrika põhjaosa Vahemere äärde jäävad riigid on oma looduslikelt tingimustelt ning peamiste turismimagnetite osas sarnased. Kliima on vahemereline, domineerivad kõrbelised ja poolkõrbelised alad, asustus on koondunud rannikumadalikule, oaasidesse ning jõgede orgudesse. Rahvastik koosneb peamiselt araabia rahvastest e. hamiididest. Regioonis on vanade kõrgkultuuride mälestised (nt. egiptuse, foiniikia, kartaago, kreeka, rooma ja araabia mõjutused). Turismiinfrastruktuur on üldiselt hea ja riikide poliitiline stabiilsus rahuldav. Aafrika manner hõlmab ligikaudu 30 miljonit ruutkilomeetrit (1/5 kogu maismaast) ning seal asub üle 50 riigi. Loodustingimused varieeruvad niisketest troopilitest
annaabi.ee 
