võimalik seal hulgas näiteks sõnnikut ja puukoort. Samal ajal, kui massiliselt rahvast nälga suri, veeti endiselt Eestist Rootsi ja Soome vilja. Eesti rahvast Rootsi võimud näljahäda puhul mingit moodi ei toetanud. Hinnanguliselt suri Suure nälja ajal ligikaudu 20% siinsest elanikkonnast. Enne nälga levis Eesti aladel katk, mille tõttu ei toimunud õppetööd isegi Tartu ülikoolis. Rootsi võimu alal suurenesid talupoegade kohustused, eelkõige kolme eri liiki teoorjust (rakme-, jala- ja abitegu). Talupojad pidid kindla arvu päevi nädalas töötama mõisa põllul lisaks tuli loonusrendina maksta mõisale osa oma põllu viljasaagist samuti tuli tasuda riigimaks. Rootsi ajal kehtestati lõplikult pärisorjus. Põhja-Eestis hakkas see kehtima 1645.aastal ja Lõuna-Eestis 1668.aastal. Keelati talupoegade omavoliline lahkumine mõisa territooriumilt. Talupojad olid lõplikult kaotanud oma vabaduse. Lisaks kõigele oli mõisnikul õigus rakendada ihunuhtlust.
- talupoja tööviljakus mõisapõllul oli madal kuna neil puudus motivatsioon töötegemisel, turustmisrisk kuna pidi mõisapõllusaagi ise turustama Talupojale + sai elamiseks elamispinna endale toidu kasvatamiseks - puudus isiklik vabadus, koormised olid ülejõu käivad 12. Mis on loomusrent ning kümnis ja hinnus? Loomusrent andam mõisnikule: kümnis saagis teatav % mõisnikule algusel 1/10 hiljem 1/4 hinnus kindlaks määratud viljamaks nt 2 kotti vilja 13. Mis on teorent ning rakme- ja jalategu? Teorent teotöö mõisapõllul rakmetegu talupoeg käis hobuse/härjaga oma vahenditega mõisa põldu harimas (nt kündmine, puude tegu,mõisavoor) jalategu naised,lapsed,sulaste kohustus suvehooajal jalgsi minna mõisa põldu harima (heinategu, vilja lõikus) 14. Nim peamisi teotöid kündkülv, äestmine, heinategu, lõikus, rehepeks, lina lõikus (leotamine, ketramine), teede korrashoid, linnuste ehitamine 15. Mis on pärisorjus ning sunnismaisus?
jälginud seadusi halvenes kohaliku aadli ja Rootsi riigivõimu suhted Talupoegade õiguste suurenemine Talupoegadest said riigitalupojad Rentnikud tasusid suhteliselt madalaid rente, osalt viljas ja osalt rahas Riigimõisad renditi välja Mõisate endistel omanikel lubati tavaliselt jääda rentnikeks 6. Talupoegade elu ning olukord Rootsi ajal. Peamised koormised: Teotöö, mis jagunes rakme- ja jalateoks Abitegu- hooajalised tööd mõisas nt sõnnikuvedu, aletamine, ehitustööd Mõisavooris käimine nt teravilja vedu sadamalinnadesse Naturaalandamid Rahalised koormised Talupojad olid sunnismaised ja neid võis isegi müüa, osta ja vahetada Kuni reduktsioonini talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord halvenes 17.sajandil kinnitati talupoegade pärisorjuslik seisund ja sunnismaisus Peale redukt
riifiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisat ei olnud Pasoraat-kirikumõisad, mis olid rüütli- või kroonumõisatega võrreldes märksa väiksemad nin andsid elatist kirikuõpetajale 9. Mis põhjustas mõisapõldude laiendamise 17. sajandi keskpaigaks?-Kõrged viljahinnad; mõisnike soov suurendada oma tulusid; vähene saagikus, mille põhjustas põldude kasin väetamine 10. Millised olid talupoegade peamised koormised 17. sajandil? Selgita.-Teotöö, mis jagunes rakme- ja jalateoks; abitegu ehk hooajalised tööd mõisas; mõisavoorsi käimine; naturaalandamid; rahalised koormised 11. Miks halvenes talupoegade olukord enne mõisate reduktsiooni?-Rootsi riik kinnitas 17.saj keskel talupoegade pärisorjusliku seisundi ja sunnismaisuse; kasvav eramõistae arv(eramõisates olid koormised normeerimata); mõisamaade laiendamisega kasvasid ka talupoegade koormised 12. Kuidas muutis mõisate reduktsioon talupoegade majanduslikku ja õiguslikku olukorda
17.saj. lõpus aga juba 1 : 2,5. Mõisapõldude laiendamise põhjuseks olid: - kõrged viljahinnad (Rootsi ajal kasvas oluliselt teravilja eksport Eestist). - mõisnike soov suurendada oma tulusid. - vähene saagikus, mille põhjustas põldude kesine väetamine; saagikuse kasv saavutati seetõttu peamiselt põldude laiendamise teel. 2) Talupoegade peamised koormised: - teotöö, mis jagunes rakme- ja jalateoks. Iseloomulik oli teotöö pidev suurenemine. - abitegu e. hooajalised tööd mõisas- sõnnikuvedu, kütise põletamine (aletamine) ehitustööd mõisas jne. - mõisavooris käimine (näiteks teravilja vedu sadamalinnadesse). - naturaalandamid (hinnus; käsitöötooted jne.). 3) Talupoegade õigusliku seisundi muutumine 17.sajandil:
2) mõisamajanduse areng Eesti Rootsi viljaait, põllumajandusviisid: Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa, kus veel oli võimalik teravilja kasvatada nii palju, et seda sai ka välja vedada. Peamiseks mõisamajanduse aluseks oli viljatootmine, praak kasutati Põlluharimine kolmeväljasüsteemis: nööri- e lapimaade süsteem väljasund ; kivikoristus, kiviaiad 3) talurahva olukord: mis on pärisorjus, millal ja miks kujunes; talurahva koormised mõisategu (rakme-, jala- ja abitegu), loonusrent, kirikukümnis, vooris käimine, teede ehitus: Pärisorjus - talupoegade feodaalse sõltuvuse vorm, mida iseloomustavad sunnismaisus ja teorent Teotöö: Rakmetegu, jalategu, abitegu, loonusrent (vilja, mune jne), kirikukümnis, vooris käimine, sunnismaisus 4) muutused talupoegade õiguslikus olukorras Vakuraamatud, milles peeti koormiste arvestust; taaskehtestati sunnismaisus ehk ametlike
· Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa, kus oli veel võimalik teravilja kasvatada piisavalt palju, et seda ka välja vedada sai. · Talude põllud jagati ära ribade kaupa lapimaade süsteem. · Väljasund kui üks külvas rukist, siis pidid kõik rukist külvama. · Kasvatati musta villaga lambaid, kitsi, sigu; kanu, hanesid; härgasid, hobuseid tööloomadena. 3) talurahva olukord: mis on pärisorjus, millal ja miks kujunes; talurahva koormised mõisategu (rakme-, jala- ja abitegu), loonusrent, kirikukümnis, vooris käimine, teede ehitus · Pärisorjus kujunes Eesti alal välja XVI sajandi alguseks - kuna talupojad hakkasid mõisatest põgenema, oli mõisnikel vaja kuidagi neid enda mõisa küljes hoida, kujunes välja sunnismaisus ehk talupojad ei võinud elukohta vahetada mõisa piires väljapoole. · Pärisorjadest talupoegadel: 1. puudus isiklik vabadus teda võis müüa, osta, vahetada, kinkida, pärandada jne 2
arv jäi suuresti püsima pikema aja jooksul. Enamik kuulusid aadlikele, oli ka mõningaid riigimõisaid. Rootsiaja alguses ühe mõisapõllu kohta 4 talupõldu, RA lõpuks 2,5 talupõldu, seega teotöö oli suurenenud. Teoöö võis olla rakmetegu (talust tuli mõisa saata mees hobu- või härjarakendiga, ehk siis mees, tööloom ja see mis looma taga (vanker, ader jms)) või ka jalategu (ainult mees). Lepingutes, mis mõisniku ja talupoja vahel sõlmitud, oli kirjas mitu rakme- ja jalapäeva tuleb nädalas teha (nt 10 rakmepäeva tähendab 5 päeval 2 meest). Enamasti saadeti talust täisealine perepoeg, kui neid polnud, pidi talu endale palkama teolised ehk teovaimud. Peamiselt tegeleti taludes teraviljakasvatusega, eeskätt oder ja rukis. Saagikus polnud väga kõrge, 3-4 seemet (1 külvad, 3-4 saad asemele). Need siiski toitsid siinsed elanikud ära ja suudeti ka välja vedada, Eesti oli Rootsi riigi viljaait, sest Rootsi alad ei suutnud oma
kuna ta sai päranduseks tühja riigikassa.Üldjuhul loeti reduktsiooni alla kuuluvaiks vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisaid, kuid hakati ka enne Rootsi aeg saadud maid tagasi võtma. Liivimaal langes reduktsiooni alla tervelt 80%, Eestimaal 54% ja Saaremaal 30% maadest. Ära võetud maad anti siiski rendile endistele omanikele, kes pidi osa oma tuludest loovutama rendimaksuna Rootsi riigile, millega riigi tulud kasvasid kiirsti. koormiste liigid - Teotöö, mis jagunes rakme-ja jalateoks. Iseloomulik oli teotöö pidev suurenemine seoses mõisapõldude lainemisega. - Abitegu ehk hooajalised tööd mõisas (nt sõnnikuvedu, kütise põletamine ehk aletamine, ehtustööd mõisas jne.) - Mõisavooris käimine (nt tervavilja vedu sadamalinnadesse) - Naturaalandamid (hinnus, käsitöötooted jne) - Rahalised koormised. olukord pärast reduktsiooni *Paranes oluliselt talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord. *Kasvasid järsult Rootsi riigi tulud.
A. Õigus koguda mõisa heaks talurahvalt makse ja nõuda teokoormisi ja pidada talurahvast sunnismaisena. B. Kohtuvõim ja piiramatu kodukariõigus: - Kehalised karistused, mh piitsutamine, mida Rootsis tauniti · LM politseikorraldus(1668) vaid karmistas korda(mh põgenejate tagastamise kohustus) I. Talurahva töökoormus kasvas: · Talupoegade teokoormised: A. Korraline nädalategu: rakme- (koos oma veolooma ja maaharimisvahenditega) ja jalategu: - Teotööpäevade arv kasvas B. Erakorraline abitegu hooaegadel II. Talurahva maksukoormus mõisale kasvas: - Uus regulaarne maks adramaa alusel(varem maksti mõisale veerand saagist) · Talurahvas kujunes 17. Saj järjest homogeensemaks: 75% sellest kuulus sunnismaiste
talu pealt. Teokohustus - Varaseim teada pärineb 1284. aastast, kui talupoegi kohustati isanda põldu kündma üks päev härgadega ja omas leivas ning kaks päeva vilja lõikama. Keskaja lõpul nõuti teokoormisena nädalategu, mida oli kindel arv päevi nädalas, millele lisandus ebakorralised tööd nagu talgud ja voorikohustus. Teokohustus sõltus taludes elanud inimeste arvust ja talu suurusest. Talupojal tuli mõisas teha rakme- või jalapäevi. Korrategu - Mõisa karja talitamine, naistele. 19. Keskaegse Liivimaa riiklik-territoriaalne ja halduslik korraldus: Liivimaa ajalooline geograafia: Nende territooriumide kujunemine ja likvideerimine Üksküla ehk Riia piiskopkond - 1184. aastal asus Meinhard läbiviima misjonitööd Liivimaal. 1186. aastal Meinhard sai Üksküla (liivlaste) piiskopiks. Tema rahumeelne misjonitöö suurt tulemust ei toonud. Piiskop Berthold sai paavstilt õiguse kasutada
annaabi.ee 
