Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"rakendumiseni" - 13 õppematerjali

TUTVUMINE ELEKTROMAGNETILISTE RELEEDEGA
4
doc

TUTVUMINE ELEKTROMAGNETILISTE RELEEDEGA

Töövool on alati rakendusvoolust suurem It Ir Töövoolu suurim väärtus on määratud relee mähisele lubatava suurima hajuvõimsusega Pmax=It2Rm kus It on töövool, Rm ­ mähise takistus. Seega It Pmax Rm . Rakenduskestus tr on ajavahemik mähise pingestamisest relee rakendumiseni. Ennistuskestus te on ajavahemik mähiselt pinge väljalülitamisest relee ennis­ tumiseni. Ennistustegur ke iseloomustab relee magnetsüsteemi tundlikkust mähise voolu võimalike kõikumiste suhtes. Ie Ennistustegur k e . Ir Tagavarategur kt kujutab endast suhet It kt Ir

Füüsika → Füüsika
2 allalaadimist
Juhistiku tüübid
5
rtf

Juhistiku tüübid

ja nõuet, et PEN juhi ristlõige peab olema vase puhul vähemalt 10 mm2, alumiiniumi puhul aga vähemalt 16 mm2. 4. TN - süsteemi üks punkt on ühendatud vahetult maaga ja elektripaigaldise pingealtid juhtivad osad on ühendatud selle punktiga kaitsejuhi kaudu. 5. TN-C juhistikus talitleb neutraaljuht nii töö- kui kaitsejuhina ja seda nimetatakse PEN-juhiks. KM - kaitsemaandus. 6. Iga kereühendus on ühefaasiline lühis ja toob kaasa liigvoolukaitse rakendumise. Kuni kaitse rakendumiseni on pinge elektriseadme kere ja maa vahel võrdne lühisvoolust tingitud pingelanguga PENjuhis. Kui lugeda PEN-juhi ja faasijuhi takistus ligikaudu ühesuguseks, on pinge maa suhtes ligikaudu pool juhistiku faasipingest. 7. Elektrilöögiohu vähendamiseks peab kaitse rakenduma võimalikult kiiresti. Näiteks kui juhistiku nimipinge maa suhtes U0 = 230 V, peab kantavate elektritarvitite väljalülitamine toimuma vähemalt 0,4 s jooksul, statsionaarsete tarvitite ning pea- ja

Energeetika → Jusitik
11 allalaadimist
Elektroonika komponendid
11
pdf

Elektroonika komponendid

töövool on rakendusvoolust suurem ja mis on määratud mähise lubatud võimusega. 3. Ennistusvool (Ienn) ­ rakendudnud relee mähist läbiva voolu vähendamisel saadav suurus mille juures ankur eemaldub südamikust ja kontaktrid võtavad esialgse asendi, mis oli voolu puudumisel läbi mähise. 4. Rakenduskestus trak ­ ajavahemik relee pingestamisest kuni mähise rakendumiseni. 5. Ennistuskestus tenn ­ ajavahemik mähiselt pinge väljalülitamisest, relee ennistumiseni. Mida relee passis kaasa antakse: 1. Ika ja Ikv ­ kontaktidele lubatud maksimaalne alalis ja vahelduvvool. 2. Irak ja Ienn ­ rakendus ja ennistusvool. 3. N ­ garanteeritud rakendumiste arv aktiivkoormusel 4. Mähise lubatav hajuvõimus Pk = I2töö*Rm [W] 5. Mähise alalisvoolu takistus Rm

Elektroonika → Elektroonika
66 allalaadimist
Turbolaaduri ajalugu
9
doc

Turbolaaduri ajalugu

"Turbo lag" on põhimõtteliselt ajahulk alates mootori koormuse alustamisest, (gaasipedaali põhjavajutamine ning siduri vabastamine /või täielik konverteri lukustus automaatkasti puhul) lõpetades sellega, kui mootor toodab piisavalt kuuma paisuvat väljalaskegaasi, et panna väljalasketurbiin piisavalt kiirelt keerlema(et kompressor saaks tööle hakata). Üldiselt on turbolaaduriga mootor tavaline vabalthingav mootor kuni turbiini ja kompressori tööle rakendumiseni. "Turbo lag'I" minimaali lähedale viimiseks on kohustuslik, et turbiin ja kompressor on ühendatud mootoriga nagu kord ja kohus ning et mootor oleks korralikult ühendatud vajalike ülekannetega. algallikas: http://www.turbomustangs.com/turbotech/main.htm Turboülelaadimise põhimõtted Selleks et ülelaadimise tehnoloogiat paremini mõista, on kasulik olla tuttav sisepõlemismootori tööpõhimõtetega. Enamus tänapäeva bensiini ja diiselmootorid on

Auto → Auto õpetus
88 allalaadimist
Kaasaegse avaliku teenistuse olemus ja arengud
26
pdf

Kaasaegse avaliku teenistuse olemus ja arengud

(Kalev jt, 2012, lk 365) Seaduse jõustumistähtajaks nähti esmalt ette 1. juuni 1995. Kuid, kuna mitmed probleemid olid siiski veel lahendamata ja seaduse rakendamiseks vajalikud määrused andmata siis lükati napilt enne jõustumist jõustumistähtaeg edasi 1. jaanuariks 1996 ning veel 20. detsembril 1995 tegi Riigikogu mitmeid olulisi muudatusi seaduseelnõus (neljakümne neljas paragrahvis). (Mikiver, 2002, lk 15) Kuni avaliku teenistuse seaduse rakendumiseni avaliku teenistuse instituut Eesti õiguskorras sisuliselt puudus. Senini reguleeris ametnike ja administratsiooni vahelised suhted tööõigus, ATS-i jõustumisega viidi need avaliku õiguse reguleerimisalasse. Demokraatlikele riikidele omaste tavade järgi on avalik teenistus allutatud rangele poliitilise neutraalsuse põhimõttele. Kui riigivalitsemise institutsioonid – parlament, Vabariigi Valitsus,

Ühiskond → Ühiskond
16 allalaadimist
Elektroonika komponendid
18
doc

Elektroonika komponendid

· Töövool Itöö on mähist läbiv vool mille korral relee püsib kindlalt rakenduna. Itöö>Irak tavaliselt 10-15% suurem · Ennistus vool IEN on rakendatud relee mähist läbiva voolu vähendamisel selline suurus mille puhul relee ennistub see tähendab ankur eemaldub südamikust ja kontaktid võtavad esialgse asendi mis vastab voolu puudumisel läbi mähise. · Rakendus kestus It rak on ajavahemik mähise pingestamisest relee kontaktide rakendumiseni. · Mähise traadi takistus · Mähise keerdude arv ja traadi läbimõõt · Kontaktide süsteem · Kontaktide maksimaalselt lubatud pinge ja vool Herkoniit ja herkon relee Magnetiga tõmbuvad klemmid kokku ja kui magnet eemaldada klemmid avanevad. Herkoniit

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
70 allalaadimist
Sissejuhatus infotsüsteemidesse kordamisküsimused 2014
8
docx

Sissejuhatus infotsüsteemidesse kordamisküsimused 2014

Ettevõtte infosüsteemi elu võib jagada alljärgnevatesse etappidesse: · Infosüsteemi loomise etapp ­ ajavahemik alates ettevõtte loomisest kuni ettevõtte toimima hakkamiseni · Infosüsteemi toimimise (käigus hoidmise) etapp ­ ajavahemik alates toimivast infosüsteemist kuni selle muutmisotsuse elluviimiseni · Infosüsteemi muutmise etapp ­ ajavahemik ettevõtte toimimise muutmisotsuse elluviimisest kuni otsustatud muudatuste rakendumiseni · Infosüsteemi likvideerimise etapp ­ ajavahemik ettevõtte likvideerimisotsusest kuni selle elluviimise lõpetamiseni Süsteemi elutsüklilised etapid ja protsessid Süsteemi elutsükkel määratleb peamised etapid, mida süsteem oma eluea jooksul läbib alates algatusest kuni käibelt kõrvaldamiseni välja. Iga etapp kulmineerub otsustuspunktiga, kus süsteemist huvitatud teevad otsuse, kas süsteem viia järgmisesse etappi või mitte. 1

Informaatika → Sissejuhatus...
89 allalaadimist
Materjaliõpetuse eksami vastused
20
doc

Materjaliõpetuse eksami vastused

7. Mida iseloomustab liimi eluiga? Põhimõtteliselt seda kaua liim on kasutuskõlblik, kaua ta on sellises seisus nagu ta oli valmissegamisel 8. Selgita mõisteid avatud aeg ja suletud aeg liimimisel · Avatud aeg on aeg liimitamisest kuni detailide koostamiseni · Mida pikem on avatud aeg, seda rohkem detaile saab liimitada ette enne nende koostamist · Suletud aeg on aeg liimitatud detailide koostamisest kuni surve rakendumiseni (pressi sulgumiseni) · Mida suurem on suletud aeg, seda rohkem liimitatud detaile saab koostada enne surve alla panemist 9. Selgita mõisteid pressimisaeg ja järelkõvenemisaeg liimimisel · Pressiimiisaeg on aeg, mille jooksul detailid peavad olema surve all, et tekiks liimühendus. Mida lühem on pressimisaeg, seda suurem tootlikkus saavutatakse · Järellkõvenemiisaeg on aeg, mis kulub liimi lõplikuks kõvenemiseks

Materjaliteadus → Kiuteadus
65 allalaadimist
Materjaliõpetuse eksami vastused
40
pdf

Materjaliõpetuse eksami vastused

7. Mida iseloomustab liimi eluiga? Põhimõtteliselt seda kaua liim on kasutuskõlblik, kaua ta on sellises seisus nagu ta oli valmissegamisel 8. Selgita mõisteid avatud aeg ja suletud aeg liimimisel • Avatud aeg on aeg liimitamisest kuni detailide koostamiseni • Mida pikem on avatud aeg, seda rohkem detaile saab liimitada ette enne nende koostamist • Suletud aeg on aeg liimitatud detailide koostamisest kuni surve rakendumiseni (pressi sulgumiseni) • Mida suurem on suletud aeg, seda rohkem liimitatud detaile saab koostada enne surve alla panemist 9. Selgita mõisteid pressimisaeg ja järelkõvenemisaeg liimimisel • Pressiimiisaeg on aeg, mille jooksul detailid peavad olema surve all, et tekiks liimühendus. Mida lühem on pressimisaeg, seda suurem tootlikkus saavutatakse • Järellkõvenemiisaeg on aeg, mis kulub liimi lõplikuks kõvenemiseks

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
18 allalaadimist
Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus
85
docx

Materjaliõpetus - Puiduteadus, materjaliõpetus

puidutolm) Pindpinevus  Pindpinevus iseloomustab liimi võimet pindasid kaatta (märgamine) Tööiga  Tööiga on aeg, mille jooksul liim on kasutatav – aeg töösegu valmistamisest kuni kõvenemise alguseni  Tõõiga sõltuv kõvendaja kogusest keskkonnatingimustest (temperatuur, õhuniiskus) Liimimisaeg  Liimismisaeg on aeg liimi pealekandmisest kuni surve rakendumiseni  Liimimisaeg koosneb kahest osast  Avatud ja Suletud aeg . Avatud aeg  Avatud aeg on aeg liimitamisest kuni detailide koostamiseni  Mida pikem on avatud aeg seda rohkem detaile saab liimitada ette enne nende koostamist . Suletud aeg  Sulertud aeg on liimitud detailide koostamisest kuni surve rakendumiseni (pressi sulgumiseni)  Mida suurem on suletud aeg, seda rohkem liimitud deatile saab koostada enne

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
112 allalaadimist
Sissejuhatus infosüsteemidesse
42
docx

Sissejuhatus infosüsteemidesse

Ettevõtte infosüsteemi elu võib jagada alljärgnevatesse etappidesse: Infosüsteemi loomise etapp ­ ajavahemik alates ettevõtte loomisest kuni ettevõtte toimima hakkamiseni Infosüsteemi toimimise (käigus hoidmise) etapp ­ ajavahemik alates toimivast infosüsteemist kuni selle muutmisotsuse elluviimiseni Infosüsteemi muutmise etapp ­ ajavahemik ettevõtte toimimise muutmisotsuse elluviimisest kuni otsustatud muudatuste rakendumiseni Infosüsteemi likvideerimise etapp ­ ajavahemik ettevõtte likvideerimisotsusest kuni selle elluviimise lõpetamiseni Infosüsteemi ja mistahes selle osasüsteemi toimimise ja muutmise etapp vahelduvad. Infosüsteemi etappide läbimise tulemusena saadavate seisundite hulka ja nende muutumist esitab alljärgnev joonis: Infosüsteemi loomine Ettevõtte loomis- või asutamisotsusega käivitub nii ettevõtte enda kui seda toetava infosüsteemi

Informaatika → Infoharidus
54 allalaadimist
Elektriaparaadid ja paigaldised
44
doc

Elektriaparaadid ja paigaldised

Normide järgi peab relee rakenduma töösoojast olukorrast vähemalt 20 minuti jooksul 1,2 ­kordsel koormusel. 24 Vaatleme üksikasjalikumalt kõige kasutatavamate bimetallreleede TPH­25 teimimist ja seadistamist. Selleks pööratakse releel asuv regulaator asendisse "+ 5" ja ühele poolusele rakendatakse 1,5 ­kordne seadevool. Kui relee 145 sekundi jooksul ei ole rakendunud, pööratakse regulaatorit sujuvalt "- 5" suunas kuni relee rakendumiseni. Pärast relee veerandtunnist intensiivset jahutamist (näit. lauaventilaatori abil) rakendatakse sama vool teisele poolusele, kusjuures regulaatori asendit ei muudeta. Kui relee rakendusaeg on sama, on pooluste seadevoolud võrdsed, kui mitte siis vajab relee seadistamist. Seadistamine seisneb TPH-tüüpi releedel bimetallvedrude asendite ühtlustamises relee tagaküljel alumises ääres paiknevate kruvide abil. Kui pooluste seadevoolud on võrdsed, tuleb neid teimida koos. Selleks

Elektroonika → Elektriaparaadid
168 allalaadimist
Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte
109
doc

Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte

teenuseosutajate põhiselt. Täiendava funktsionaalsuse realiseerimine on planeeritud pärast Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi (edaspidi SKAIS) auditi ning sellest järelduste analüüsi. Täiendavat analüüsi vajab menetlusprotsesside ühildamine teenuste osutamise ning teenustele suunamise kontekstis. Süsteemi loomisel arvestame delikaatsete isikuandmete töötlemise nõuetega. Kuni STAR rakendumiseni rehabilitatsioonisüsteemis oleme jätkuvalt tegelemas SKAIS arendamisega, et paremini ja sujuvamalt korraldada rehabilitatsioonisüsteemi koordineerimist, sh järjekordade haldamist ja vajalike infopäringute tegemist. Täisversioonis riigikontrolli auditit on võimalik näha aadressil: http://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2057/Area/21/language/et- EE/Default.aspx#results 102 6. REHABILITATSIOONI KOKKUVÕTE

Meditsiin → Rehabilitatsiooni teooriad,...
234 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun