James Fenimore Cooper Üldandmed · Eluaastad 1798-1851 · Ameerika kirjanik · On kirjutanud mere-, rajamaa- ja ajalooromaane Elulugu · James Fenimore Cooper sündis kohtuniku William Fenimore Cooperi ja tema abikaasa Elizabethi peres. · Isa ostis kümmekond ruutkilomeetrit maad ja rajas sinna linna. · 13.aastaselt läks Yale ülikooli · Kaks aastat õppis seal kolmandat ei lõpetanud · Ta visati koolist välja sest lasi naljapärast oma kaasõpilase toaukse õhku. · 17.aastasena läks kaubalaevale madruseks ja sõitis Euroopa vahet
Hirvekütt James Fenimore Cooper Autorist James Fenimore Cooper (15. september 1789 14. september 1851) oli ameerika kirjanik. Tema rohkete mere-, rajamaa- ja ajalooromaanide hulgas on tuntuim 5- köiteline indiaaniromaanide tsükkel "Nahksuka jutud": ("Hirvekütt", "Viimane mohikaanlane", "Rajaleidja", "Pioneerid", "Preeria") Raamatu sisu Kaks meest, Hirvekütt ja Välejalg, on teel Vilkuva Peegli nimelise järve poole, et seal kohtuda sõbra Chingachgookiga. Kohale jõudes sattuvad nad võitlusesse kahe leeri vahel
seejärel rändas Euroopa riigides nagu Inglismaal, Sveitsis, Saksamaal ja Itaalias. 1833aastal pöördus Cooper Jäädavalt tagasi Ameerika Ühendriikidesse oma kodumõisa, kus jätkas kirjutamist ja elas kuni surmani. Kirjuatmist alustas Cooper 30aastalselt, tõuke andis talle kirjuatmises kehv majanduslik olukord. Tema loomingus on võimalik eristada kolme olulisemat teemaringi: revolutsioon(,,Salakuulaja", ,,Bravo"), mereromaanid(,,Loots", ,,Punane piraat") ja rajamaa (mis on indiaaniromaanide tsükkel 5-köiteline ,,Nahksuka jutud" jaguneb veel omakorda "Hirvekütt", "Viimane mohikaanlane", "Rajaleidja", "Pioneerid", "Preeria"). Lisaks romaanidele kirjutas Cooper 10köidet reisikirju ja ,,Ühendriikide laevastiku ajaloo". Kokku hõlmas Cooperi looming 50raamatut, mille seas on 33romaani, lisaks avaldas ta hulganisti artikleid USA järjest hoogsamini laienevas ajakirjanduses, pälvides õigusega ,,Ameerika Scotti" kuulsuse.
sääl ta äkki komistab üle suure lesta. ( 1: 347) Te tasased, jälgida julgust kel veel ulmade visandeid. (1: 121) Kummardab ja kohe taipab: see üks hukat väeti, kelle ema laia ilma ahastama jäeti. (1:347) Ent kui puhang vastaks jäine: Arupäine, (1:110) Kolmat ööd nii mererannal kurtmas käis, laineist lapse käsivarsi tõusvat näis. ( 1: 346) Laps võõra rajamaa kolgast, lainetust vägevast Volgast ( 1: 105) Kummassegi pihku valgem teistest täht! Nõnda palju heldust pole enne näht. (1: 347) Püüdmatult põgusa puudutatud, luuletaja, kahvahõbetoonis otsi pühendust! ( 1: 102) Kirjanduslikud allikad: 1. Eesti luule antoloogia I - Talinn 1998
Walter Scott kujutas oma romaanides laialdaselt rahva lestuse, mida aadel ja suurfeodaalid kasutasid sageli oma huvides. Cooper on USA rahvusliku kirjanduse alusepanija, n- esimene teline ameerika kirjanik. Ta hakkas kujutama P-Ameerika loodust ja kontinendi pliselanikke indiaanlasi. Cooperi loomingus on vimalik eristada kolme olulisemat teemaderingi: revolutsioon( Ameerika hendriikide iseseisvumisega seotud sndmuste nind probleemide ahel), meri (laevateenistuse muljed) ja rajamaa(indiaanlaste tskkel). Revolutsiooni teemas ei sedanud ta lesandeks lihtsalt minevikusndmuste esitamist, vaid kirjanikul pidi olema igus fantaseerida. Sealjuures ei tohtinud ta moonuada reaalse elu fakte. ("Salakuulajale", "Bravo"). Mereromaanides kajastuvad Cooperi laevateenistuse muljed ning neis on thtis koht seisuslikul elemedil. Ta paistab neis teostes silma meisterliku meremaastiku kujutajana. ("Loots", "Punane piraat"). Indiaani
HIRVEKÜTT James Fenimore Cooper oli rahvuselt ameeriklane. Ta sündis 15. septembril 1789 ja suri 14. septembril 1851. Tema rohkete mere-, rajamaa- ja ajalooromaanide ning kaasaja-aineliste satiiride ja traktaatide hulgas on tuntuim 5-köiteline indiaanlasromaanide tsükkel ,,Nahksuka jutud": ,,Pioneerid", ,,Viimane mohikaanlane", ,,Preeria", ,,Rajaleidja" ja ,,Hirvekütt". Tema teoste hingestatud looduspildid, elav süzee ja sangarlusekultus on toonud talle laialdase populaarsuse. Teose analüüs Sisu lühikokkuvõte. Kaks meest, Hirvekütt ja Välejalg, on teel Vilkuva Peegli
Ma valisin selle raamatu, sest mind huvitavad seiklusjutud, mille tegevus toimub aastaid tagasi ning ka selleprast, et mulle soovitati seda. Autor kis lihtsalt raamatu juurde. Olin sellest kirjanikust ennemgi kuulnud, aga polnud kunagi htegi tema raamatut lugenud. Ma ei oodanud sellelt raamatult kuigi palju, lihtsalt et oleks natukenegi pnev. Autori elu lhitutvustus James Fenimore Cooper oli rahvuselt ameeriklane. Ta sndis 15. septembril 1789 ja suri 14. septembril 1851. Tema rohkete mere-, rajamaa- ja ajalooromaanide ning kaasaja-aineliste satiiride ja traktaatide hulgas on tuntuim 5-kiteline indiaanlasromaanide tskkel Nahksuka jutud: Pioneerid", Viimane mohikaanlane, Preeria, Rajaleidja ja Hirvektt. Tema teoste hingestatud looduspildid, elav see ja sangarlusekultus on toonud talle laialdase populaarsuse. Teose anals Sisu lhikokkuvte. Kaks meest, Hirvektt ja Vlejalg, on teel Vilkuva Peegli nimelise jrve poole, et seal kohtuda sbra Chingachgookiga
Cooper Sündis USAs. Isa oli mõisnik. Isa on linnaomanik. Noorena elas piirialadel ja lapsepõlves armus loodusesse. 13-aastaselt läks ta Yale'i ülikooli. 17 aastasena läks meremeheks, selle tõttu jäi ülikool lõpetamata. 32-aastaselt avaldas ,,Salakuulaja", millega läks kirjanduslikku ajalukku ning see oli ehtme esimene USA romaan. Loomingus on võimalik eristada 3 olulisemat teemade ringi: · Revolutsioon, nt ,,Salakuulaja" · Meri, tema laevateenistuse muljed, ,,Loots" · Rajamaa, rääkis indiaanlastest ja Põhja-Ameerikast, ,,Nahksuka jutud" Kokku kirjutas 50 raamatut, neist 33 romaani. Lisaks sellele 10 köidet reisikirju. Kirjutas ajakirjandusse ka artikleid. Tema olulisus: uus temaatika, hakkas kujutama Põhja- Ameerika loodust ja indiaanlasi, peetakse ameerika rahvuslikuks kirjanikuks. ,,Hirvekütt" räägib Natty Bumppost, teda iseloomustab täpsus laskmisel. Inimesena oli loodushuviline, kehastab täiuslikku inimest-mehine, õiglane, aus. Cooperi indiaanijutud
jooksul hukati umbes 150 000 inimest. skisma- nimetatakse kiriku lõhenemist. Skismade puhul on tegu erinevate kiriku võimustruktuuride tülidega või ideoloogia muudatustega. rekonkista-Pürenee poolsaare tagasivõtmine muhamedlaste käest. maurid- on berberi hõimud, samuti araabia või berberi päritolu muhamediusulised elanikud Pürenee poolsaarel ja Põhja-Aafrikas, samuti muhamedi usku rahvad mujal maailmas. Frontera-kahe tsivilisatsiooni rajamaa,mis tähendas ühtlasisajanditepikkust sõjategevust. ARUTLE! 1.Merovingide valitsemine Frangi riigis- Merovechi sugukonda kuuluv Chlodovech I võttis 496. aastal vastu ristiusu, tehes seda katoliikluse, mitte teiste germaanlaste kombel ariaanluse põhimõtetel. Samuti andis katoliikluse omaksvõtmine Chlodovechile ettekäände alustada sõda ariaanlastest naabrite, burgundide ja läänegootide vastu. Clodovech muutis Merovingide võimu päritavaks ja pani aluse Frangi kuningriigile. 2
Edasi liikuda ei saanud, kuna Leedu jäi ette. Ettekäändeks oli sagedasti ristiusk. Drang nach Osten - Tung itta. Laienemine toimus ka edelasse. Eeskätt feodaal tsiv. laienemine Pürenee poolsaarele. A. 711 algas rekonkista. Rekonkista kestis üle 700 aasta. Lõppes täpselt a. 1492. Õnnestus araablaste poolt vallutamata jätta ainult väike osa Põhja-Hispaaniast. See piirkond kannab nime Astuuria. Sealt samast sai alguse rekonkista. Selle vallutuse käigus tekkis frontera e. piiriala, rajamaa. See on see ala, kust ühele poole jäi feodaaltsiv. ja teisele poole araabia tsiv. Frontera liikus alati põhjast lõunasse. Selle vallutuse käigus ei tekkinud ühtset Hispaaniat, vaid mitu erinevat kuningriiki(kristlikud). Kastiilia, Aragon. Suurem tagasivallutamine, murrang, toimus 11. saj. Suure osa sõjaväest moodustavad prantsuse päritolu palgasõdurid. 1096 - 1270 .a. - 8 ristisõda. Lisaks 8 jäi vahele veel üks "laste ristiretk" mis ei jõudnudki itta.
Rekonkista oli mauride väljaajamine Hispaaniast (Pürenee poolsaare tagasivõitmine muhamedlaste käest). Rekonkistat ja ristisõdu tuleb vaadelda ühe ja sama protsessi eri osadena. Mõlemad olid vallutused, millele anti tagasivallutuse õigustus. Lõppkokkuvõttes kulus kristlastel selle ala tagasivallutuseks 700 aastat. Murranguline aasta on 1085, mil vallutati Toledo kristlaste poolt. 13. saj alagas mauri vägede taandumine. Kujunes välja rajamaa - kord ühe, kord teise poole käes olev ala. 15. saj keskel said hispaanlased muhamedlastel viimase linna võtmed ja maurid olid välja aetud. Kristlaste kätte langes silmapaistvaid kultuurivaramuid koos sinna koondatud tekstidega. Avastati ammuununenud minevikuteadmisi, hinnaks oli terve tsivilisatsiooni purustamine. 7. Kirik keskajal, ristiusu teke ja levik, paavstluse teke ja paavstiriigi kujunemine (lk 55, Kirikuriigi
Hariduse sai kohalikus põhikoolis ja 13-aastaselt läks Yale'i ülikooli. Ta haridustee lõppes mõne aasta pärast. 17-aastaselt läks meremeheks, oli 4 aastat ja lõpetas sellega töö ära. Avaldas romaaani ,,Salakuulaja", seda nimetatakse esimeseks ehtseks ameerika romaaniks. See oli suurteos. Kirjutama hakkas oma 30ndates. Ta keskendus 3 olulisemale teemale: · revolutsioon, ameerika iseseisvumine (,,Salakuulaja") · meri, laevateenistuse muljed (,,Loots") · Rajamaa, indiaanlased (,,Rajaleidja", ,,Nahksuka jutud", ,,Hirvekütt") Kokku kirjutas 50 raamatut, nendest 33 olid romaanid. Lisaks kirjutas 10 köidet reisikirju ja Ühendriikide laevastiku ajalugu. Cooper pöördus esimesena täiesti uue temaatika poole kujutas indiaanlasi ja Põhja-Ameerika loodust. Teda peetakse Ameerika rahvusliku kirjanduse rajajaks. ,,Hirvekütt" räägib Natty Bumppost. Nattyt iseloomustab, et ta oli täpne laskur ja taelas indiaanlaslikku looduslikku eluviisi
"töölauamull". "Vaikusemull" hääle valjus kui distantsiseadmise viis. Prantslastel "vaikusemull" täiesti olemas, ameeriklastel puudub. Selles mõttes ameeriklased sarnased lõuna-eurooplastega, araablastega jne. Ameerika peavoolukultuuri põhijooni Miks ameeriklased ei talu vaikust? Pierson: M-factor Ameerika kultuuris: Mobility, migration, movement. Keskne ameerika karakteri kujunemisel. - immigratsioon, - liikumine Ameerika sees (Rajamaa Frontier, liikumine maalt linna, liikumine linnast linnas, nt ülikoolide vahel) Liikumine tekitab vajaduse ühtekuuluvuse loomise järele (joining). Kollektivism ja konformism on erinevad mõisted: peavoolu ameeriklased reeglina individualistid, aga konformistid (Tocqueville 1835: enamuse kõikvõimsus). Philip Slater ("The Pursuit of Loneliness"): individualism kui enesega ise toimetulek, mitte kui õigus ekstsentrilisusele (erinevalt Suurbritanniast)
Pürenee poolsaare tagasivõitmine muhamedlaste käest Pürenee poolsaarele tungisid araablased, läänegoodid taganesid mägedesse, tekkis kahe tsiv. vastuseis, kristlased tahtsid tagasi vallutada, tekkisid uued kristlikud kuningriigid Leon, Kastiilia, Aragon, Navarra, Portugal, eesotsaas Kastiilia, selle rahva dialektist sai Hispaania ametlik keel; 1085 Kastiilia kuninga Alfonso VI väed vallutasid Toledo; 13.saj. algas mauri tsiv-i taandumine, kahe tsiv-i vahele tekkis rajamaa, frontera, kord ühe, kord teise kätte langev ala; varsti jäi mauridele vaid Granada mägikuningriik, sinna rajati Alhambra, valitsejate palee; abielu kaudu ühendati Aragoni ja Kastiilia kuningriik, hiljem algas sõda Granadaga, 1492.a. võitsid kristlased maure; rekonkista läbi, aga frontera liikus edasi Uude Maailma, kus algas konkista indiaanlaste alistamine 30.Ristisõjad Ristisõdade põhjused: · katoliku kirik tahtis juhtrolli vaimulikus elus · autoriteedi suurendamine
pärast, et Ants Laikmaa hakkab teda joonistama ja maalima. Juba aastal 1905 kirjutab ta Noor Eesti kogumikus varjunime all Muti. Under võiks oma vanuse poolest Noor Eesti autor. Mari Underi looming Underi loomingus on oluline armastusteema. ,,Kõik millest Under kirjutab on lihtne edevus ja koketerii, kaunis odav reklaam" August Gailit. o Ants Oras, Marie Under (1963) o Marie Underi eluraamat I-II Artur Adson o Helmi Rajamaa, Marie Under inimesena (1983) o Marie Under (2003) o Under ja Tuglas Marie underi ja Friedebert Tuglase kirjavahetus (2009) o Sirje Kiin, Marie Under (2009) Looming: · 1917 ,,Sonetid" · 1918 ,,Eelõitseng" · 1918 ,,Sinine puri" · 1920 ,,Verivalla" · 1923 ,,Pärisosa" · 1927 ,,Hääl varjust" · 1928 ,,Rõõm ühest ilusast päevast" · 1929 ,,Õnnevarjutus" · 1930 ,,Lageda taeva all" · 1935 ,,Kivi sõdamelt"
annaabi.ee 
