kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. angevaksa ja lodu kasvukohatüüpi raiesmikel. Juuremädaniku tõttu raiutud puistuid ei tohi uuendada raiutud puistu enamuspuuliigiga, välja arvatud sambliku ja pohla kasvukohatüübi männikud. Metsakultiveerimine e. Kunstlik metsauuendus on vajalik kui lähimate aastate jooksul ei teki raiestikule elujõulikt peapuuliigi looduslikku uuendust, kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikde vaheldust mitte soovitavas suunas, kui raiestikul võib esineda soostumist või erosiooni ja kui metsa rajatakse aladele, kus varem pole metsa olnud. Metsakultuuride hea kasvamamineku eeltingimus on antud kasvukohale õige puuliigi ja kultiveerimismeetodi valik. Erinevad istutusmaterjali liiigid, paljasjuurdes ja potitaimed Metsakultuur rajatakse kas külvi või istutuse teel. Külvi eelistusetks on see et see on lihtsam, odavam, parem mehhaniseerida ja on tagatud juurte normaalsem areng. Istutamise eelised on aga
Metsa võib uuendada ainult metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega, mille nimekirja kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. Metsakultiveerimine ehk kunstlik metsauuendus on vajalik järgmistel juhtudel: 1) Kui lähimate aastate jooksul ei teki raiestikule elujõulisi peapuuliigi looduslikku uuendust 2) Kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikide vaheldust mittesoovitavas suunas 3) Kui raiestikul võib intensiivistuda soostumine või erosioon 4) Metsa rajamisel aladele, kus varem pole metsa olnud: ammendatud karjäärid, majajäetud põllumaad, jäätmaad jne. Metsakultuuride hea kasvamamineku eeltingimus on antud kasvukohale õige puuliigi ja kultiveerimismeetodi valik. Metsakultuur rajatakse kas külvi või istutamise teel. Külvi eelised: lihtsam, odavam, parem mehhaniseerida, on tagatud juurte normaalsem areng. Istutamise eelised: kordamineku
1) maapinna ettevalmistamine puuseemnete külvamiseks ja puude istutamiseks; 2) seemnete külvamine; 3) puude istutamine; 4) metsakultuuri hooldamine. Mets loetakse uuenenuks, kui alal kasvavad metsakasvukohatüübile vastavad puuliigid, mille kogus tagab uue metsapõlve tekke. Metsa võib uuendada vaid metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega. Metsakultiveerimine on vajalik: 1) kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikide vaheldust mittesoovitavas suunas; 2) kui raiestikul võib intensiivistuda soostumine või erosioon; 3) metsa rajamisel aladele, kus varem pole metsa olnud. Metsakultuur rajatakse kas külvi või istutuse teel. Külvi eelised – lihtsam, odavam, tagab juurte normaalse arengu. Istutamise eelised - kordamineku tõenäosus on suurem ja uuenemine kiirem. Istutamist tuleks eelistada: 1) kuivadel muldadel, kus tingimused seemnete idanemiseks on ebasoodsad; 2) niisketel ja märgadel muldadel; 3) erosiooniohtlikel muldadel. Külvi võiks eelistada:
vähemalt 1000 0,5 m KU, 1500 0,5 m MÄ, 1500 0,5 m TA või 1000 1m muud metsa uuenenuks loendavat peapuuliigi taime. Kultiveerimine ehk kunstlik metsauuendus on vajalik järgmistel juhtudel: o kui lähimate aastate jooksul ei teki elujõulist peapuuliigi looduslikku uuendust o pärast vana metsa raiumist on karta puuliikide vahetumist mittesoovivas suunas o raiestikul võib intensiivistuda soostumine (sn, kr, kkt) või erosioon (sm, kn kkt) o metsa rajamisel aladele, kus varem pole metsa olnud: ammendatud karjäärid, mahajäetud põllumaad, jäätmaad jne. Külvi eelised: o Lihtsam o Odavam o Parem mehhaniseerida o On tagatud juurte normaalsem areng Istutamise eelised: o Kordamineku tõenäosus suurem o Uuenemine kiirem
1500 taime hektaril; 4) aru- ja sookase külvil vähemalt 2500 külvikohta hektaril; 5) aru- ja sookase istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril. Kultiveerimine e. kunstlik metsauuendus on vajalik järgmistel juhtudel: 1) kui lähimate aastate jooksul ei teki raiestikule elujõulist peapuuliigi looduslikku uuendust; 2) kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikide vaheldust mittesoovitavas suunas (raiestik uueneb väheväärtuslike või kasvukohale mittesobivate puuliikidega); 3) kui raiestikul võib intensiivistuda soostumine (sinika, karusambla kkt.) või erosioon (sambliku, kanarbiku kkt.); Metsa raiumise järel intensiivistub soostumisprotsess, kuna puude transpiratsioonil on oluline osa metsa veebilansis. Nõmmemetsades aga peale raiet hävib alustaimestik, paljastub liiv ja vallandub erosioon. 4) metsa rajamisel aladele, kus varem pole metsa olnud: ammendatud karjäärid, mahajäetud põllumaad, jäätmaad jne.
Puude arvu vähenemise intensiivsus oleneb puuliigist ja kasvukohast. Mida valgusenõudlikum ja kiirekasvulisem on liik, seda intensiivsem on puude väljalangemine. Ka on viljakatel kasvukohtadel väljalangemine intensiivsem ja küpses puistus säilib vähem puid, sest iga puu mõõtmed on siin suuremad. 100 a. vanuses puistus säilib tavaliselt 500-800 puud hektari kohta, mis moodustab vähem kui 10% 10 a. vanuse puistu puude arvust. Esialgsest tõusmete arvust, mis raiestikul või põlendikul tärkavad, moodustab see vaid murdosa, sest tõusmeid võib olla sadu tuhandeid. Puistu isehõrenemine on tingitud olelusvõitlusest (kasvuks vajalike ressursside hulk kasvukohal on piiratud, seetõttu tekib suuremaks kasvades nende vahel terav konkurents). Olelusvõitlus tuleneb organismide võimest piiramatult paljuneda. Mingile maa-alale võib langeda suurel hulgal puittaimede seemneid. Paljud neist
suvel on metsas keskmine temperatuur mõnevõrra madalam, talvel kõrgem. Kõige suuremat mõju avaldab varjutaluvatest puuliikidest koosnev kõrge liitusega puistu vanuses, kus juurdekasv on maksimaalne. Puistu vananedes mõju väheneb, sest siis puistu hõreneb. Metsa uuendamise seisukohalt on eriti oluline temperatuurireziim raiestikel ja metsalagendikel. Kui raiestiku või häilu läbimõõt on väiksem kui metsa kahekordne kõrgus ja metsaserv ei ole tihe, sarnanevad temperatuurid raiestikul (häilus) tingimustega metsa all, sest metsa ja lageda ala vahel toimub õhuvahetus. Mets avaldab tugevat mõju ka mulla temperatuurile. Talvel on metsamuld soojem ning külmub tunduvalt hiljem ja õhemalt kui muld metsata alal. Metsamuld külmub vähem järgmistel põhjustel: 1) võrastik takistab soojuse kiirgumist mullast, st. jahtumist, 2) sammalkate ja metsakõdu juhivad halvasti soojust ja takistavad samuti mulla jahtumist,
väljalangemine. Ka on väljalangemine intensiivsem viljakates kasvukohtades, kuna soodsates tingimustes toimuvad kõik puistu arenguga seotud protsessid (sh. iseharvenemine) kiiremini. Raieküpses puistus säilib tavaliselt 500-800 puud hektari kohta, mis moodustab reeglina vähem kui 10% 10 a. vanuse puistu puude arvust. Esialgsest tõusmete arvust, mis raiestikul või põlendikul tärkavad, moodustab see vaid murdosa, sest tõusmeid võib olla sadu tuhandeid. Eestis on endistel põllumaadel uuenenud looduslike arukaasikute tihedus 5-6 aastastes puistutes 30 000 - 50 000 puud hektari kohta. Kui selline puistu saab raieküpseks (ca. 50-60 a.), siis on selles puude arv ca 500 tk/ha, seega võib puude arv puistu arengu vältel väheneda sadu kordi.
teeb asukohajärgne keskkonnateenistus metsaomanikule ettekirjutuse uuendamise võtete rakendamiseks. Metsakultiveerimine e. kunstlik metsauuendus on vajalik järgmistel juhtudel: 1) kui lähemate aastate jooksul ei teki raiesmikule elujõulist peapuuliigi looduslikku uuendust; 2) kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikide vaheldust mittesoovitavas suunas (raiestik uueneb väheväärtuslike või kasvukohale mittesobivate puuliikidega); 3) kui raiestikul võib intensiivistuda soostumine (sinika, karusambla kkt) või erosioon (sambliku, kanarbiku kkt); Metsa raiumise järel intensiivistub soostumisprotsess, kuna puude transpiratsioonil on oluline osa metsa veebilansis. Nõmmemetsades aga peale raiet hävib alustaimestik, paljastub liiv ja vallandub erosioon. 4) metsa rajamisel aladele, kus varem pole metsa olnud: ammendatud karjäärid, mahajäetud põllumaad, jäätmaad jne.
või raiest arvates. (raiestik uueneb väheväärtuslike või kasvukohale * Männil keskmiselt 3500- 6000 tk/ha Metsa uuendamise võtted on: mittesobivate puuliikidega); *Kuusel 4-aastaste istikute korral 1700-3000 tk/ha. 1) maapinna ettevalmistamine puuseemnete 3) kui raiestikul võib intensiivistuda soostumine *Lehist kui valgusnõudlikku puuliiki 1000-1500 külvamise ja puude istutamise (sinika, karusambla kkt.) või erosioon tk/ha. võimaldamiseks või loodusliku uuenduse tekkele (sambliku, kanarbiku kkt.); *Kaske mitte vähem kui 2000-3000 tk/ha.
nende ja paljude teiste tingimuste koosmõjust. Eriti tugev on pindmine äravool kevadel lume sulamise ajal juhul, kui muld on külmunud. Kiilasjääga kaetud külmunud maapinnalt võib kogu lumevesi ära voolata. Mida raskem on mulla lõimis ja halvem mulla struktuur, seda enam voolab vett ära. Tugevate sademete korral on äravool intensiivsem. Metsa raiumise tagajärjel suureneb pindmine äravool värskel raiestikul. Aastate jooksul kattub raiestik rohttaimedega, tekib uuendus ning pindmine äravool väheneb uuesti. Äravoolutegurile avaldab tugevat mõju maapinna lang: mida järsem on nõlv, seda enam sademeid valgub mööda maapinda ära. Milles seisneb metsa mõju vee pindmisele äravoolule? Äravoolu vähendavat mõju võib seletada järgmiselt. 1. Metsataimestik avaldab vee voolule mehaanilist takistust, mistõttu voolu kiirus väheneb ja vesi saab imbuda mulda
annaabi.ee 
