raiemahuga 2005. aasta, mil raiuti pisut rohkem kui 5 miljonit m³. Viimased aastad on raiemaht Eestis püsinud suhteliselt stabiilsena jäädes ligikaudu 10-11 miljoni m³ ulatusse. Võrreldes tänapäevaga oli ajavahemikul 1993-1995 raiemaht tunduvalt väiksem (joonis2, 5 lisa2). 2013. aastal oli raiemaht kõige suurem Pärnumaal (1 234 251m³) ja kõige väiksem Hiiumaakonnas (203 520m³) (lisa2). Raiemahu muutus aastail 1993–2013 (m3) 12,000,000 10,000,000 8,000,000 6,000,000 4,000,000 2,000,000 0 Joonis 2. Raiemahu muutus aastail 1993–2013 (m³) Raiete intensiivsust perioodil 1995-2013 iseloomustab vastav tabel (Lisa 3). Eespool mainitud tabeli põhjal on võimalik järeldada seda, et raiemahu intensiivsus on kogu perioodi vältel olnud suurem erametsades, see kehtib nii uuendus- kui ka hooldusraie kohta. Raiete
oluline roll globaalses aineringes, siis võib metsade pindala vähenemine teatud kriitilise piirini põhjustada ennustatamatuid globaalseid muutusi. Metsade raiumise ja eksportimisega seonduvad küsimused on aktuaalsed ka Eestis. Eestis on metsade all umbes 45% riigi territooriumist, mis on enamuse Euroopa riikidega võrreldes kõrge protsent. Hetkel raiutakse Eestis umbes 4 miljonit tihumeetrit puitu aastas, kuid Metsaameti poolt ettevalmistatav metsanduse arengukava näeb ette lubatud raiemahu suurendamise 8 miljoni tihumeetrini aastas. Kahjuks näeb Metsaamet erinevalt looduskaitsjatest kasvavas metsas vaid seisvat raha. Erinevad teadlased hindavad Maal olevate nii taime- kui loomaliikide arvuks kokku 5- 100 miljonit. Kuigi see tundub veidrana, on enamus neist liikidest teadusele tundmata. Nende elualaks on veel vähe uuritud vihmametsad. Vihmametsades arvatakse elavat 2/3 taimeliikidest ja näiteks koguni 80% kõigist putukaliikidest. Kuna järjest laieneva
aastani 2020 (edaspidi ka MAK 2020) koostamisel on statistiliste näitajate allikana kasutatud peamiselt Metsavarude hinnangut statistilisel valikmeetodil (SMI 2008), metsanduse aastaraamatut ,,Mets 2008", nende koostamise aluseks olnud algandmeid või nende alusel tehtud uuringute tulemusi ja saadud analüüsiandmeid. Kogu arengukava maksumus perioodil 2015-2020 94830500 eurot. Kogu arengukava maksumus perioodil 2011-2020 157733500 eurot. Arengukava algataja hinnangul aitab raiemahu suurendamine luua juurde töökohti nii metsamajanduse, transpordi kui ka metsatööstuse valdkondades. Arengukava näeb ette ka rangelt kaitstava metsamaa osakaalu tõstmise 10 protsenti metsamaa pindalast ja täiendavate loodusväärtuste kaitse meetmed uuendusraiete läbiviimisel. Otsuse vastu hääletas 6 Riigikogu liiget. 3 Arengukava koostamise vajadus
metsainventeerimise andmetel moodustavad küpsed haavikud 66% haavikute kogupindalast, hall-lepikute puhul on vastav näitaja 59%. Eesti metsanduse arengukavas aastani 2010 on optimaalse raiemahuna märgitud 12,6 miljonit m3 aastas. 2000. aastate alguses tõusis raiemaht rekordilisele kõrgusele, olles samas suurusjärgus puistute juurdekasvuga ehk ligikaudu 12 mln m3. 2003. aastast hakkas raiemaht langema, rohkem hakati tegelema tooraine töötlemisega ja teenuste osutamisega. Langenud raiemahu juures aitas puidutööstuse ettevõtete tooraine nõudlust leevendada järsku suurenenud ümarpuidu import Venemaalt, mis praeguseks on kehtestatud puidutollide tõttu praktiliselt lakanud. Üleilmse majanduskriisi tõttu on oluliselt kahanenud ka nõudlus puidu ja puidutoodete järele. Aastal 2006 moodustas okaspuupuit (mänd ja kuusk) ligikaudu 60% raiutud puidu kogusest. Lehtpuudest raiutakse enam kaske. Metsa on istutatud keskmiselt 5800 ha aastas (aastail
ja halli leppa praegu rohkem raiudes, mõne aastakümne pärast jõuab kask järele siis suureneks kasepuidu kasutus. Ent turul on omad reeglid ning ressursikasutuse vabaduses ehk seadusandlike regulatsioonimehhanismide puudumisel raiutakse just seda, mille müük annab suuremat hetketulu. Nii olemegi jõudnud olukorda, kus nn. optimaalne raiemaht on muutunud fiktsiooniks. Pealegi oleme selle suurusest rääkides jätnud mainimata, et sellise teoreetilise raiemahu vaieldamatu eeldus on raiutud alade uuendamine (uuenemine) vähemalt samaväärse metsaga. Tegeliku raiemahu määrab turustiihia. Metsakasutuse maht (joonis 9) on olnud kogu möödunud sajandi vältel kolm kuni neli miljonit tihumeetrit aastas [11]. Raiemahud hakkasid märgatavalt suurenema 1990. aastatel, kui metsi hakati andma eraomandusse, ning tegid tõsise hüppe pärast 1998. aastat, mil jõustunud metsaseadus kaotas regulatsioonimehhanismid erametsades. Tõepärased andmed
juurde kasvava metsa pindala raiutud osaga ja selle abil on välja arvutatud, et optimaalne raiemaht aastas on 12,6 miljonit tihumeetrit. Sellise raiemahuga on Eesti mets siiski veel plussis. Räägitakse küll palju, et metsa raiutakse rohkem kui juurde jõuab kasvada, kuid tegelik raiemaht aastal 2010 oli 10,47 tm, seega Eesti mets on veel kaugel väljasuremisohust. Kuna Eestis on väga palju vanu metsi, mille juurdekasv on ruumipuuduse tõttu väike, siis saaks õige metsamajandamise korral raiemahu piiri veelgi tõsta. Põhjus miks inimestel on raiumise kohta teistsugune arvamus on seepärast, et üsna paljud firmad kasutavad lageraie meetodid harvendusraie asemel. Harvendusraie ei riivaks silma ja annab veel küpsemata puudele paremad kasvutingimused. Kui nende puude vahele panna uued istikud, on viimased paremini kaitstud nii tuulte kui ka metsloomade eest.
dollarit. Soome ettevõtte Stora Enso müügikäive oli samal aastal 13,4 miljardit eurot ning maailma suurim metsatööstusettevõte, International Paper, aastane müügikäive ulatus 22 8 miljardi USA dollarini. Venemaal tegutsevate firmade väiksemõõtmelisus rahvusvahelisel tasandil ei ütle midagi nende turujõu kohta kodumaisel turul. Ilim Pulp on (firma enda andmete kohaselt) metsaressursside ja raiemahu poolest suurim ettevõtte Euroopas. Kontserni tehastes valmib 65% Venemaa puidumassitoodangust ning 25% papi toodangust (Mäkelä 2009). 2009. aasta esimeses kvartalis vähenes kõikide Venemaa metsatööstuse sektorite toodang, kaasa arvatud puidumassi, paberi, saematerjali ja puidupõhiste plaatide. Venemaa Riikliku Statistikaameti poolt avaldatud andmete kohaselt oli saematerjali toodangumaht 24% madalam kui eelnenud aasta samas kvartalis, puidumassi tootmine vähenes 26% ning
2,73 milj m3, erametsades 3,72 milj m3 ja muudel maadel kasvavatest metsadest 261 179 m3. 2003.a raiuti Eesti metsadest 7,81 miljonit m 3 puitu. Raiete üldmahust moodustas 2003.a. uuendusraie 71 %, hooldusraie 26,2 % ning valikraied ja muud raied 2,9 %. Nagu tabelitest nähtub, on raiete maht riigimetsamaal püsinud stabiilsena, jäädes aastas alla 3 miljoni tihumeetri. Alates 1994. aastast on raiete maht erametsamaal kasvanud üle 8 korra, ületades riigimetsade aastase raiemahu 1998. aastal. 4. Eesti Vabariigi metsa- ja puiduvarud (mis puuliikide puistud, kui palju Metsapindala: Eesti Vabariigis on metsamaad kokku 2 267 300 hektarit, mis moodustab 51,9 % riigi maismaa pindalast. Metsapindalalt on esikohal männikud, järgnevad kaasikud (aru- ja sookask), kuusikud, hall-lepikud ja haavikud. Muude puuliikide (sanglepp, lehis, tamm, saar ja mõned teised) puistud moodustavad vaid väikese osa Eesti metsadest.
metsamajandamiskava. (2) Metsa korraldamine koosneb järgmistest toimingutest (edaspidi metsakorraldustööd): 1) metsa inventeerimine; 2) metsamajandamiskava koostamine. (3) Metsa korraldatakse keskkonnaministri määrusega kehtestatud metsa korraldamise juhendi alusel. (4) Metsa korraldamise juhendiga sätestatakse: 1) metsa kaardistamise tingimused; 2) metsa inventeerimise metoodika; 3) metsamajandamiskavas metsa majandamise viiside ja võtete kavandamise nõuded; 4) metsa raiemahu arvestamise metoodika. (5) Riigieelarvest kaetakse metsa korraldamise kulud, mida riik teeb: 1) metsaressursi arvestuse pidamiseks; 2) kaitseala piires asuva metsa korraldamise tellimiseks metsaomaniku poolt kinnisasja asukohajärgsele keskkonnateenistusele esitatud taotluse alusel; 3) toetuste maksmiseks käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punkti 6 alusel. (6) Riigi omandis oleva metsa (edaspidi riigimets) korraldamise tellib ja seda finantseerib riigivara valitseja.
on vaid 2% Euroopa metsadest. See on tunduvalt vähem kui Eestis: üle kolme korra. Eestis on range kaitse all 9,3 % ja kaitse- ning hoiumetsade kogupindala ca 30 %. Praegusajal suudavad Euroopa metsavarud katta 87% nende riikide puiduvajadusest. Sealjuures hõlmab metsaraie kokku 70% puidu aastasest juurdekasvust (European Forest Information Scenario Model, 2004). Eesti ja Läti olid ainsad Euroopa riigid, kus raiemaht on saavutanud metsade aastase puidu juurdekasvu taseme (Eestis 2000-2002). Raiemahu ja puidu aastase juurdekasvu suhe on Euroopa Liidu riikides väga erinev. 2005. aasta andmete järgi oli Eesti näitaja väiksem kui Euroopa Liidu riikide keskmine ja umbes samal tasemel nagu Saksamaa, Suurbritannia, Poola ja Prantsusmaa oma. Kõige suurem on metsaraie osatähtsus juurdekasvus Rootsis, Belgias ja Tsehhis (üle 80%). Kõige väiksem oli raiutud tagavara osatähtsus juurdekasvus Küprosel, Itaalias ja Taanis (alla 35%).
pesitsema peaaegu mitte kunagi ükski linnuliik) ja bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud (selliseid puid peab olema vähemalt 5 tm hektaril. Raiestik hiljem kas kultiveeritakse või jäetakse looduslikule uuenemisele. Lageraie on Eestis tingimustes peamiseks viisiks küpse metsa raiumisel: Eelised: · töid on lihtne korraldada ja mehhaniseerida; · raiejärgselt on lihtsam teha metsauuendustöid; · lageraie võimaldab raiemahu täpset arvestust pindala ja tagavara järgi; · ei nõua spetsiaalseid metsakasvatuslikke teadmisi; · loob soodsad tingimused valgusnõudlike puuliikide uuenemiseks; · kuna raie teostatakse ühe võttega, ei vigastata tulevikus enam noori puid; · lageraiel saab laia valiku puidusortimente. Puudused: · lageraiete tulemusena kujunevad ühevanuselised metsad; · järsult muutub metsa elukeskkond; · kaob vana metsa turve, suureneb külmakahjustuse oht;
kogupindalast, hall-lepikute puhul on vastav näitaja 59%. Eesti metsanduse arengukavas aastani 2010 on optimaalse raiemahuna märgitud 12,6 miljonit m3 aastas. 2000. aastate alguses tõusis raiemaht rekordilisele kõrgusele, olles samas suurusjärgus puistute juurdekasvuga ehk ligikaudu 12 mln m3. 2003. aastast hakkas raiemaht langema, rohkem hakati tegelema tooraine töötlemisega ja teenuste osutamisega. Langenud raiemahu juures aitas puidutööstuse ettevõtete tooraine nõudlust leevendada järsku suurenenud ümarpuidu import Venemaalt, mis praeguseks on kehtestatud puidutollide tõttu praktiliselt lakanud. Üleilmse majanduskriisi tõttu on oluliselt kahanenud ka nõudlus puidu ja puidutoodete järele. Aastal 2006 moodustas okaspuupuit (mänd ja kuusk) ligikaudu 60% raiutud puidu kogusest. Lehtpuudest raiutakse enam kaske.
annaabi.ee 
