tekitades inflatsiooni, võivad nad osta selle riigi valuutat vähem, põhjuseks on vahetuskursi nõrgenemine. Maksebilanss ja välistasakaal Maksebilanss näitab kaupade, teenuste ja raha liikumist kodu- ja välismaa vahel kindla ajavahemiku jooksul. Maksebilansi allkontod on : 1. Jooksevkonto - kaubade konto, teenuste konto, Tulukonto (mitteresidentide tulukus) 2. Kapitali- ja finantskonto- Otseinvesteeringud, portfellinvesteeringud, muud investeeringud 3. Reservvara- Netovälisvõlg, riigitehingud Maksebilanss Eestis NB! Maksebilanss on alati tasakaalus. Vaadeldakse allkontosid, põhiliselt jooksevkontot. Majandustegevuse elavnemisega kaasneb ka impordi suurenemine. Eesti Vabariigis koostab maksebilansi Eesti Panga maksebilansi osakond. Kesksed normatiivaktid, millest lähtutakse on välisvaluutaseadus, Eesti Panga seadus ja erinevad valitsuse määrused Välistatasakaalu puudumine
intressid ja dividendid finantsinvesteeringutelt, välismaalt saadud ja välismaale makstud palga, antud ja saadud välisabi. 2. Kapitali- ja finantskonto- näitab kui palju riiki raha sisse toodi ja välja viidi. Nende liikumiste taga on erinevate aktsiate ja võlakirjade ost ehk siis rahapaigutused välismaale (sealhulgas keskpanga valuutareservide paigutamine) või välismaalt. 3. Reservvara- riigi kulla- ja välisvaluutareservid. Eestis vähenesid need 2010. a 831 miljoni euro võrra, mille põhjus oli krediidiasutuste kohustusliku reservi nõude alandamine kahele protsendile seoses eurosüsteemide ühinemise ettevalmistamisega. Rahapaigutused võivad olla otse- või portfelliinvesteeringud. Esimesel juhul suunab ja juhib investor oma raha kasutamist aktiivselt, teisel juhul lihtsalt jälgib olukorda ja viib raha minema, kui talle midagi ei meeldi.
3. Maksebilanss. Maksebilanss on statistiline aruanne, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Perioodiks on tavaliselt kuu, kvartal või aasta. Kuna maksebilanss kajastab tehinguid teatud ajaperioodil, siis on maksebilansi kirjete väärtused voomuutujad. Maksebilanss koosneb jooksevkontost, mis kajastab välismajandustegevusest saadavate tulude kujunemist, ning kapitali-, finants- ja reservvara kontost, mis näitab jooksevkonto finantseerimist ehk välisfinantseerimisallikate struktuuri. Maksebilansi koostamise aluseks ei ole riigi territoorium. Maksebilansitehing on üldjuhul residendi ja mitteresidendi vaheline tehing, mis võib olla nii rahaline kui ka mitterahaline. Maksebilanss koostatakse tekkepõhiselt, st tehingu kirjendamise aluseks on ajahetk, mil tehing poolte vahel sõlmiti või omandiõigus muutus, sõltumata asjaolust, kas raha on tegelikult laekunud või makstud. Kõik
ning, sai mingilmääral teada ka maksebilansi ülesehitusest. 4 MAKSEBILANSS Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehinguid ülejäänud maailmaga. Maksebilanss kirjeldab jooksevkontol välismajandustegevusest saadava sisemajanduse koguprodukti (SKP), rahvusliku kogutoodangu ning majanduses oleva tulu kujunemist. Näitab ka kapitali-, finants- ja reservvara kontol välisfinantseerimisallikate struktuuri. Aitab hinnata ja võrrelda riigi välismajandusliku positsiooni teiste riikidega. Aitab selgitada välisvaluutareservide muutumise põhjuseid ning on alusdokumendiks riigi raha- ja majanduspoliitiliste otsuste tegemisel. Maksebilanss on riigi residentide ja mitteresidentide vahelisi majandustehinguid kajastav register. Oma majandusliku sisu järgi jaotatakse nimetatud tehingud tavaliselt jooksvateks ning finantseermistehinguteks.
(reservvarata) Kapitalikonto 0,33 -0,01 0,28 0,32 1,2 3,8 Finantskonto 0,30 6,40 7,00 12,42 20,2 37,3 Vead ja täpsustused -0,05 -0,36 0,09 0,07 0,9 2,4 Üldbilanss 1,01 1,23 2,27 0,93 4,9 1,4 Reservvara -1,01 -1,23 -2,27 -0,93 -4,9 -1,4 Allikas: Eesti Pank 2008 44 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 Sageli peetakse jooksevkonto näitajat SKP reaalkasvu, inflatsiooni ja tööpuuduse kõrval üheks olulisemaks makromajandusindikaatoriks, enamasti väljendatakse seda
annaabi.ee 
