Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"rahvusv" - 14 õppematerjali

Õppeained

Rahvusvaheline majandus -Eesti Maaülikool
Rahvusvahelised suhted -Audentese Ülikool
Rahvusvaheline rahandus -Eesti Maaülikool
Rahvusvahelised suhted -Tartu Ülikool
Rahvusvahelisedinvesteeringud -Tallinna Tehnikaülikool
Rahvusvaheline majandus -Tallinna Majanduskool
Rahvusvahelise majanduse alused -Tallinna Tehnikakõrgkool
Rahvusvaheline integratsioon -Tallinna Tehnikaülikool
Rahvusvaheline avalik õigus -I Studium
Rahvusvaheliste vedude lepingud ja normid -Tallinna Tehnikaülikool
Rahvusvaheline majandus -Tallinna Tehnikaülikool
Rahvusvaheliste suhete ja diplomaatia ajalugu -Tallinna Tehnikaülikool
Rahvusvahelised suhted tänapäeval -Tallinna Tehnikaülikool
Rahvusvaheline majandus -Eesti Hotelli ja Turismikõrgkool
Rahvusvaheline majandusõigus -Tallinna Tehnikaülikool
Rahvusvaheline õigus -Tallinna Ülikool
Rahvusvaheline turundus -Tallinna Majanduskool
Rahvusvaheline majandus -Estonian Business School
Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng -Eesti Maaülikool
Rahvusvaheliste suhete alused -Tallinna Ülikool
Rahvusvahelised suhted: teooriad, lähenemised, analüüs -Tallinna Ülikool
Rahvusvahelis investeringud -Tallinna Ülikool
Rahvusvaheline õigus -Tallinna Ülikool
Rahvusvahelised läbirääkimised ja konfliktide lahendamine -Tallinna Ülikool
Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng -Tallinna Ülikool
Rahvusvaheline kaubandus -Tallinna Ülikool
Rahvusvahelised organisatsioonid (International organizations) -Tallinna Ülikool
Rahvusvaheliste suhete ajalugu -Tallinna Ülikool
Rahvusvaheline poliitökonoomika -Tallinna Ülikool
Rahvusvaheline avalik õigus -Tallinna Ülikool
Rahvusvaheline julgeolek (RIR6002) -Tallinna Ülikool
Rahvusvaheline eraõigus -Tallinna Ülikool
Rahvusvaheline majandus ja põllumajanduskuabandus -Tallinna Ülikool
Rahvusvaheline majandus ja põllumajanduskaubandus -Tallinna Ülikool
Rahvusvaheline äri ja eetika -Tallinna Ülikool
Euroopa Liidu institutsioonid
1
rtf

Euroopa Liidu institutsioonid

E Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigpeadest, peaministritest; koosolek 2x aastas ülesanded: seavad EL tulevikuvisioonid paika; panevad paika EL üldise poliitika E Parlament on 754 liiget; Eestist 6 (V. Savisaar, S. Oviir, K. Ojuland, I. Padar, I. Tarand, T. Kelam); asub Strasbourg'is aga ka Brüsselis ülesanded: seaduste vastuvõtmine; eelarve kinnitamine; rahvusv. lepingute sõlmimine; välis- ja julgeoleku poliitika; kontroll täidesaatva võimu üle EL Nõukogu e Ministrite Nõukogu koosneb EL kõikidest ministritest; koos käiakse Brüsselis ja Luksemburgis ülesanded: seaduste vastuvõtmine; EL ühine maj.poliitika; rahvusv. kokkulepete sõlmimine; välis- ja julgeolekupol. E Komisjon koosneb 27 volinikust (S. Kallas-transport, side); asub Brüsselis aga ka Luksemburgis ülesanded: EL pol. elluviimine; eelarve täitmine; EL esindamine rahvusv

Ühiskond → Ühiskond
5 allalaadimist
RAHVUSVAHELISED SUHTED
16
docx

RAHVUSVAHELISED SUHTED

saatana käsilased. Paavsti ja keisri, samuti keisri, kuningate ja madalate valitsejate õiguste täpne jaotus ühtsete süsteemis. II. WESTFAALI MUDEL Maailm jaguneb suveräänseteks riikideks, mis ei tunnusta kõrgemat võimu ja võistlevad võimu pärast. Õigusloome, vaidluste lahendamine ja õiguse elluviimine on valdavalt riikide asi. Riikide erimeelsused lahendatakse jõuga, määrab tegelik tugevus. Jõu kasutamist piiravaid rahvusv. Reegleid on vähe ja need on nõrgad.Ühine prioriteet on minimeerida tõkked riigi tegevusvabadusele. Riigipiire ületavad õiguserikkumised on vaid asjaosaliste mure, rahvusv ühishuvi siin ei tunnustata. Kõiki riike käsitletakse õiguslikult võrdsena . Rahvusvaheline õigus on suunatud minimaalsete kooselureeglite kehtestamisele, riikide ja rahvaste püsivamad sidemed on eesmärgiks üksnes niikaua, kuni see võimaldab saavutada sõjalised eesmärgid. III. ÜRO MAAILMARAHU MUDEL

Politoloogia → Politoloogia
31 allalaadimist
Maailmamajanduse kujunemine
6
odt

Maailmamajanduse kujunemine

tehnoloogiline murrang – aurumasin, kivisüsi, vabrikud 2.Hilisindustriaalne: nn 3. tehnoloogiline murrang, sissepõlemismootoriga auto, nafta, teras, mineraalväetised, telefonside, lennnuk, raadio 3.Postindustriaalne tootmisviis, esineb Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias, Jaapanis, omadused: 1.levinud väga suurtes inimgruppides 2.esineb väga hästi arenenud rahvusv. Geograafiline tööjaotus 3.info kiire levik 4.toodetakse müügiks 5.tehnoloogi ÜLIkiire areng 6.oluline roll maailmamajanduses Sai alguse seoses 1970-ndatel neljanada tehnoloogilise murranguga – tuuma- ja kosmosetehnoloogia, sidemetehnoloogia areng, arvutid 2. 1.Sisemajanduse Kogutoodang = SKT – Antud riigi alal valmistatud toodangu ja teenuste koguväärtus sõltumata ettevõtte kuuluvusest. 1 el kohta USA $ 2

Geograafia → Maailma majandus- ja...
20 allalaadimist
Kordamisküsimused aines rahvusvaheline eraõigus
3
doc

Kordamisküsimused aines rahvusvaheline eraõigus

9. Kuidas toimub lepingu suhtes kohaldatava õiguse kindlaks määramine, kui lepingus puudub kohaldatava õiguse kokkulepe? Millistele piirangutel tuleb tähelepanu pöörata? 1. REÕ mõiste - reguleerib õigussuhteid, mis on seotud mitme õigussüsteemiga, sh välismaise elemendiga. Nimetatakse ka konfliktiõiguseks. Ese ­ REÕ esemeks on isikute vahelised eraõiguslikud suhted,mis on seotud mitme õigussüsteemiga. Allikad ­ jagunevad kaheks: siseriiklikud ja rahvusv. 1) Õigusaktid; 2) RV lepingud; 3) Kohtupraktika; 4)Tava ja praktika; 5) Õigusteadlaste arvamused; 6) Arbitraazi praktika 2. Kollisiooninorm nt REÕS §10­ on viiteline norm. Kollisioon on olukord, kus teatud õigusnormid on omavahel vastuolus. Kollisiooninorme kohaldatakse õigussuhetele, kus õigussuhte objekt, subjekt või õigusakt omab puutumust välisriigi õigusega. Iga kollisiooninorm on vastuseks

Õigus → Rv eraõigus
184 allalaadimist
Heiki Mätlik
1
docx

Heiki Mätlik

Juhtinud ETV-s ja ER-is kitarri ja selle mängu tutvustavaid saatesarju (1981­84 "Kitarrimängud", 1990­93 "Kitarrikool"). Olnud aastast 1979. EK solist, esinenud solisti ja ansamblistina Balti- ja Põhjamaades (kitarrifestivalidel), teistes Euroopa riikides, USAs, Canadas ja Austraalias. Teinud koostööd paljude Eesti (Leili Tammel, Tiiu Levald, Kaia Urb, Samuel Saulus, Arvo Leibur) ja välismaa solistidega (Per Skåreng, Kari Äikäs) ja dirigentidega. 1978­96 mängis rahvusv. tunnustuse võitnud trios "Camerata Tallinn" (koos Jaan Õuna, Mati Kärmase ja Ulrika Kristianiga). Inspireerinud uut kitarrimuusikat looma paljusid heliloojaid nagu Ester Mägi ,Erkki- Sven Tüür, Lepo Sumera, ja Nikita Koshkin. Salvestanud kammermuusiku ja solistina üle 40 CD ja DVD ka firmadele Harmonia Mundi, Finlandia Record. viimasele topeltalbum Bachi kogutud lautoteostega (1999). Trios A. Leiburi ja T. Terasmaaga (Estonian VGV Trio) salvestatud "Tango King Astor Piazzolla" valiti

Muusika → Muusika
4 allalaadimist
Eesti iseseisvumine - slideshow
20
ppt

Eesti iseseisvumine - slideshow

· Aktiivne seltsielu Eeldused · Eestis: b) majanduslikud · Talude päriseksostmine · 20. saj. alguse tööstuslik hüpe · Linnade eestistumine · Kaubatootmine väljaveoks ( Vene turg) Eeldused · Eestis: c) poliitilised · 1905.a. revol. Mõju · Erakondade loomine · Eestlastest poliitikute esilekerkimine · Eestlaste osatähtsuse kasv omavalitsustes andis halduskogemuse · Sidemed välismaaga · Eestimaa kubermang · rahvusväeosad Autonoomia saavutamine 1. Saavutamine: Rahvuslikud ringkonnad koostavad autonoomia eelnõu ­ Ajutisele Valitsusele 26. märts eestlaste demonst. Petrogradis 30.Märts autonoomia seadus: eestimaa kubermang= üks rahvuslik kubermang Eesotsas E. Kuberm. Komissar Jaan Poska Valimiste teel mood. E. kuberm. Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev Autonoomia saavutamine 2. Rakendamine Eesti keel- asjaajamiskeel Maapäeva valimiste korraldamine Rahvusväeosade loomine

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
GLOBALISEERUMINE
3
docx

GLOBALISEERUMINE

Kultuuriline globaliseerumine: Inglise keel, Rahvusvaheline meedia, Miks on globaliseerumine: IT areng, transport on hea, kasvavad rahvusvahelised firmad, Kaasnevad globaliseerumisega: Kujuneb välja kogu maailma ühendav majandussüsteem, süveneb spetsialiseerumine, kaup liigub pikki maid. Halb: riikide sõlutvus teineteisest suureneb, Globaliseerumise liider on Singapur. Sotsiaalse globaliseerumise indeks: internetikasutajate arv, väisriikide kodanike arv riigis, turistide arv, rahvusv. Telefoni kõned, rahaülekanded Majandusliku glob indeks: väliskaubanduse maht, välismaised otseinvesteeringud riiki, imporditariifid, tollimaksu, mrahvusvaheliste firmade arv Poliitilise glob indeks: esindused välisriikides, osalemne rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO's Positiivne mõju glob.: Arengumaadele: väheneb tööpuudus, välisinvesteeringud, maksud jäävad riiki, suureneb kaubavalik, juurdepääs uutele tehnoloogiatele. Arenenud riikidele:

Geograafia → Ühiskonnageograafia
38 allalaadimist
Psühholoogia areng Eestis
7
doc

Psühholoogia areng Eestis

praktiliselt katkesid. Seevastu jõudsid mitmed väliseestlased, nt. Theodor Künnapas, Endel Tulving, Jaak Panksepp ja Jaan Valsiner oma uuringutega maailma tipptasemele. Suureks saavutuseks nõuk. perioodil võib pidada psühholoogia õpetamise rahuldava taseme säilimist Eesti kõrgkoolides. Osa psühholooge sai hariduse Moskvas ja Leningradis. 1968 alustati TÜ-s psühholoogia kui eriala õpetamist. Rühm aktiivsemaid psühholooge hakkas oma töid avaldama ka rahvusv. väljaannetes. Selle tulemusel kujunes p-st Eesti sotsiaalteaduste rahvusv. kõige tuntum ja mõjukam valdkond. Andmebaasi PsycINFO põhjal on Eesti rahvusvaheliste publikatsioonide arv ühe elaniku kohta võrreldav näiteks Prantsusmaa ja Jaapaniga. Paremini arenenud psühholoogia valdkonnad on tunnetusprotsesside uurimine, kultuuripsühholoogia ja psühhofarmakoloogia. Eesti Psühholoogide Liit (asut. 1989, president Aune Valk) esindab Eestit maailma (International Union of Psychological

Psühholoogia → Psühholoogia
125 allalaadimist
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi referaat
6
doc

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi referaat

ainuk e s e k s tantsitajaks. Varas e m at e ja lihtsa m at e Ee sti alal levinud rahvapillide se a st väärib viiulile võrdle mi si sarna s e n a mainimist hiiu kannel . Eestis on teguts e n u d väga gi erinev a tase m e g a viiulimei streid alate s omal e või laps el e ilma igasu g u st e e eltad mi st eta pilli m ei sterd a nu d huviliste st kuni korraliku eriharidus e g a rahvusv ah e lis e tase m e g a m ei striteni. Tuntum a d mei strid on olnud Felix Villak ja Euge n Meri, eriti aga kaas a e g n e m ei st er Aaro Altpere , kes on õppinud Moskva rahvusv ah e lis elt tuntud m ei stri Kor skovi juure s. Klaver on klahvpill. Klaver erine b klave s siinist selle pool e st, et klaveril tekitavad heli vildiga kaetud haa mrik e s e d , mis klahvide allavajutami s el löövad vastu m etallist ke eli ,

Muusika → Muusika
21 allalaadimist
Isikud
4
doc

Isikud

Eraõiguse ­ reguleerib üksikisikute ja üksikisiku ning avaliku võimu vahelisi suhteid. Üldosaks on tsiviilõigus, mis korraldab üldiseid õigussuhteid isikute vahel. T/õ pm. on sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses. T/õst isel. lepinguvabadus ehk ,,kõik mis ei ole keelatud on lubatud". Eraõigus: rahvusv. eraõigus, ühinguõigus, intellektuaalne omand, tsiviilõigus, tööõigus.(Võlaõigusliku lepinguga ei omandata mitte kunagi mitte ühtegi asja) Digesta ehk Pandectae nimest on tuletatud tänap. pandektilise süsteemi nimetus. Selle süsteemi järgi eraldadakse kogu T/õ-st üldised küsimused ja nendest moodustatakse üldosa, millele järgnev neljast osast koosnev eriosa: võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus. Avalik õiguse haru on haldusõigus, mille normid regul

Õigus → Õigusõpetus
87 allalaadimist
Eksam
4
doc

Eksam

või eraisiku 2)akrediit; 3)makse peale kauba ära saatmist; 4)inkasso; 5)avatud kinkimine ja pärandamine ·dividendide, intresside kogumine ja nende kontole samas või teises pangas. Sularahata ülekanded võivad olla konto. Arveldusinstrumendid: 1)tsekk; 2)veksel; 3)maksekorraldus; kandmine investori kontole. VP hoidmine, haldamine- pank kannab panga sisesed, pankade vahelised või rahvusvahelised. Siseriiklikud 4)rahvusv. rahaülekanne posti agentuuri vahendusel; 5)rahvusv. kliendile üle teenitud intressid, väljamakstud dividendid maksab maksed: rahasaaja ja ­maksja kontod on ühes riigis. Maksed pangakaart. Ettemaks- toimub enne kaupade ärasaatmist. Võibolla kliendi tuludelt tulumaksu. Klientide konsulteerimine- tasuline toimuvad üldjuhul oma riigi rahas. Lubatud on ka siseriiklikud osaline või täielik

Majandus → Raha ja pangandus
250 allalaadimist
Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem
11
doc

Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem

I:OpeYldopPublicFüüsika MEETERMÕÕDUSTIKKU MITTEKUULUVAD USA`s JA SUURBRITANNIAS (UK) KASUTATAVAD MÕÕTÜHIKUD MÕÕTÜHIKUD 10 Ühik Ühiku väärtus SI Suurus ühikutes, nende kordsetes Nimetus tähis või osaühikutes Pikkus nautical league (rahvusv.) n. league (Int) 5,556 00 km statute league (USA) st. League (US) 4,828 03 km meremiil (nautical mile; UK) n. mile (UK) 1,853 18 km meremiil (nautical mile, Int) n. mile (Int) 1,852 km (täpne) meremiil (nautical mile, USA) n. mile (US) " miil (statute mile, USA) mile, mi (US) 1,609 34 km

Füüsika → Füüsika
77 allalaadimist
Konspekt
37
doc

Konspekt

tervise) ja söötmise hindamiseks, piimatootmise tasuvuse selgitamiseks, teaduslikuks uurimistööks.Piimaj. hindamisel võetakse aluseks järgmiste perioodide toodangud: 1) 1. laktatsiooni 100 päeva toodang- saada võimalikult kiiresti infot pullide tütarde piimajõudluse kohta, mis aluseks pulli aretusväärtuse hindamisel. 2) 305 päevaste või lühemalt lõppenud laktatsioonide piimajõudlus- arvutatakse kõikide lõppenud laktatsioonide kohta (k.a. I laktatsioon). 305-päeva on rahvusv. kokkulepitud nn standardiseeritud laktatsiooniperioodi pikkus. võimaldab erinevaid loomi omavahel võrrelda. Kui lehma laktatsiooniperioodi pikkus on pikem kui 305 päeva, siis enampäevi arvesse ei võeta. Kui laktatsiooniperioodi pikkus on vähem kui 305 päeva, siis arvesse võetakse tegelik päevade arv (Näit. 290 päeva jne.). Lehma aborteerumisel , s.o. tiinuse katkemisel, 210. või varasemal tiinuspäeval laktatsioon ei katke. Pärast aborti saadud piim kuni kinnijätmiseni

Kategooriata → Veisekasvatus
194 allalaadimist
Veisekasvatuse arvestus
45
doc

Veisekasvatuse arvestus

teaduslikuks uurimistööks.Piimaj. hindamisel võetakse aluseks järgmiste perioodide toodangud: 1) 1. laktatsiooni 100 päeva toodang- saada võimalikult kiiresti infot pullide tütarde piimajõudluse kohta, mis aluseks pulli aretusväärtuse hindamisel. 2) 305 päevaste või lühemalt lõppenud laktatsioonide piimajõudlus- arvutatakse kõikide lõppenud laktatsioonide kohta (k.a. I laktatsioon). 305-päeva on rahvusv. kokkulepitud nn standardiseeritud laktatsiooniperioodi pikkus. võimaldab erinevaid loomi omavahel võrrelda. Kui lehma laktatsiooniperioodi pikkus on pikem kui 305 päeva, siis enampäevi arvesse ei võeta. Kui laktatsiooniperioodi pikkus on vähem kui 305 päeva, siis arvesse võetakse tegelik päevade arv (Näit. 290 päeva jne.). Lehma aborteerumisel , s.o. tiinuse katkemisel, 210. või varasemal tiinuspäeval laktatsioon ei katke. Pärast aborti saadud piim kuni

Põllumajandus → Loomakasvatus
70 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun