allaheitlikkus?» Sama loogikat jätkates: kas ei vii liigne sallivus alandlikkuseni, kus eestlased nõustuvad, et vene keel viks olla teiseks riigikeeleks, lihtsustavad kodakondsuse andmist jne. Kuhu tuleks õmmata sallivuspiir: siiani ja mitte rohkem! Sallivust saab eristada mitut moodi alates tõrjumisest kuni ühtsus- või meie-tundeni. Tõrjumine välistab sallivuse ja vastastikuse heatahtliku suhtumise. Tõrjumine oli Eestile iseloomulik 1990ndate algul, kus konfliktid rahvussuhete pinnal olid sagedased. See lopes kusagil 1990ndate keskel. On olemas vahepealne sallivus viis, mida saab nimetada passiivseks sallivuseks. Passiivne sallivus on tegelikult ükskõiksus: ma võin küll olla viisakas ja sõbralik, kuid mulle ei lähe teine inimene, tema probleemid eriti korda. Eestlased on praegu vljumas passiivse sallivuse faasist ja sisenemas kolmandasse, teadliku sallivuse faasi. Teadlik sallivus eeldab, et ollakse informeeritud teistest rahvustest, on
(2006). Kakskeelse lapse kõne eripära. Eripedagoogika nr. 26. Trükk: OÜ Tartumaa Trükikoda................................................................................................................................... 11 Hallap, M. (2005). Vähemusrahvustest õpilased eripedagoogikas. Haridus 8............................ 11 Hint, M. (2002). Keel on tõde on õige ja vale. Tartu: Ilmamaa. ................................................. 11 Kirch, M. (1988). Rahvusprotsesside ja rahvussuhete arengu probleeme. Tallinn: EKP Kirjastuse trükikoda. ................................................................................................................. 11 Lauristin, M & Vare, S & Pedastsaar, T & Pavelson, M. (1998). Mitmekultuuriline Eesti: väljakutse haridusele. Tartu Ülikool. OÜ Vali Press trükikoda.................................................... 11 Rannut, Ü. (2003). Muukeelsete õpilaste integreerimine eesti koolis. Õpik kõrkkoolile ning
Signaalid võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed, sõltuvalt sellest, mis iseloomuga käitumist teiselt inimeselt oodatakse (McKay, Davis ja Fanning 1995). Nende väidetega seoses meenub mulle eelmise aasta üks tähtsündmusi, milleks oli Pronkssõduri teisaldamise draama ning järgnenud aprillirahutused, mille põhjuseks omistati koheselt eestlaste ja venelaste vahelised suhted. Lühidalt öeldes taandati arutu märatsemine ja vandaalitsemine, eelkõige mässuliste endi poolt, rahvussuhete tasandile. Mässajate hulgas oli nii eestlasi kui venelasi ja olenemata nende patriootlikest tõekspidamistest ja rahvuslikest vaadetest rüüstasid kauplusi ühtmoodi, kuna kuritegelike tegude ajendiks ei olnud enam erinevate rahvuste läbisaamine ja konflikt. Huvitav on ka see, kuidas vene meedia kajastas Pronkssõduriga seotud sündmusi Eesti Vene vastandamisega, kuigi minu arvates oli tegelikkuses tegu riigi ja rahva vahelise möödarääkimise ja riigipoolse väheselt läbimõeldud
täpsemalt ,,läänestamise" ühe aspektina, pöördena romaani-germaani tsivilisatsiooni arenguvormide ja normide suunas, nagu need olid endisaegse Karolingide impeeriumi territooriumil välja kujunenud. * Ürikute, linnade ja raha tekkimine oli osa laiaulatuslikust sotsiaalsest ja kultuurilisest ümberkujundamisest, milles ristiusustamisel oli oluline, kuid mitte ainutähtis roll.. * Euroopa perifeeriat jäid iseloomustama rahvuslikud, religioossed ja keelelised pinged. *kohalike rahvussuhete ilme määras võõramaise immigratsiooni ulatus ja olemus. Oli suur vahe, kas immigrandid olid vallutajad või rahumeelsed kolonistid, kas neid oli ülekaalukas enamus või tühine käputäis, olid nad maaharijad või maatöölised, magnaadid või vaimulikud. Keskaegne ja uusaegne kolonialism * Uusaegne imperialism intensiivistas maakera ulatuslikku regionaalset diferentseerumist : tooraine- ja turgudenäljas tööstuspiirkonnad mässisid ennast süstemaatiliste vastastikuse
peab otsima läbi kõikide aastate sündide, abielude ja surmade hulgas antud maakonnas. Isiku lahkumise kohta maakonnast info puudub. 20. sajandi kohta on suuri publitseeritud isikuandmete kogusid, millest paljud on ka Internetis 12. Genealoogia on ajaloo abiteadus, mis uurib sugukondade, perekondade ja nende üksikliikmete põlvnemist ja sugupuid.G l on tihe seos ajaloolise demograafia, asustusajaloo, kultuuriloo ja rahvussuhete ajaloo (ümberrahvastumine) aga samuti onomastikaga teadusega nimedest. Eugeenika (kr. Eugenes = heast soost) pärilikkuse hügieen, õpetus inimkonna pärilike omaduste parandamisest, ka selleks rakendatavate meetodite kogum. Eugeenika meetodid:1. Positiivsed pärilike eelduste säilitamine ja rohkendamine, selleks soovitatakse ühiskonnas rakendada materiaalseid ja moraalseid stiimuleid. 2. Negatiivsete meetoditega püütakse vältida
otsima läbi kõikide aastate sündide, abielude ja surmade hulgas antud maakonnas. Isiku lahkumise kohta maakonnast info puudub. 20. sajandi kohta on suuri publitseeritud isikuandmete kogusid, millest paljud on ka Internetis 12. Genealoogia on ajaloo abiteadus, mis uurib sugukondade, perekondade ja nende üksikliikmete põlvnemist ja sugupuid.G l on tihe seos ajaloolise demograafia, asustusajaloo, kultuuriloo ja rahvussuhete ajaloo (ümberrahvastumine) aga samuti onomastikaga teadusega nimedest. Eugeenika (kr. Eugenes = heast soost) pärilikkuse hügieen, õpetus inimkonna pärilike omaduste parandamisest, ka selleks rakendatavate meetodite kogum. Eugeenika meetodid:1. Positiivsed pärilike eelduste säilitamine ja rohkendamine, selleks soovitatakse ühiskonnas rakendada materiaalseid ja moraalseid stiimuleid. 2. Negatiivsete meetoditega püütakse vältida ebasoodsate geenide
kirjalikud tekstid). Frankfurdi koolkond: lääneliku kultuuritööstuse toodang on sama üksluine kui vabriku liinil toodetud Diskursus viis, kuidas mingil teemal räägitakse ja kaup (kuigi omab teatavat võltsindividuaalsust). kirjutatakse: reegilis, mis reguleerivad seda, mida mingi Massikommunikatsioon on loodud selleks, et inimesed teema kohta saab öelda. Nt rahvussuhete diskursus, 15 oleksid kuulekad kapitalistlikus masinavärgis. Sinna alla Keskklass on omandanud kõrghariduse, elab laenuga käib ka tarbimismentaliteet. ostetud majas äärelinnas, saab stabiilselt kõrget Massikultuur vs. kontrakultuur k.kultuurist tehakse sissetulekut ning on huvitatud ühiskondliku kaup, inimene arvab, et on mässaja, aga tegelt on tarbija. stabiilsuse säilimisest. Peamine maksumaksja
anda Eesti kodakondsus soodustingimustel. Integratsioonipoliitika Eesti riigi ülesandeks rahvuspoliitika ja integratsiooni valdkonnas on luua kõigile Eestis elavatele rahvastele tingimused väärikaks eluks ning samas toetada eestlasi mujal maailmas. Eesti rahvuspoliitika on üles ehitatud mitte-eestlaste integratsioonile. Selle tulemusena on kasvanud mitte-eestlastest elanikkonna eesti keele oskus, paranenud toimetulek Eesti ühiskonnas ning kahanenud konfliktid rahvussuhete pinnal. Eesti ühiskond on muutunud muulaste suhtes tolerantsemaks ja pooldab pragmaatilisi lahendusi. Paraku on jätkuvalt probleemiks rahvusvähemuste tõrjutus ja teisejärgulisus. Nad on nõrgalt esindatud valitsuses, Riigikogus, omavalitsustes ja avalikus sektoris. Mitte-eestlastest kõrgkvalifikatsiooniga spetsialistid kannatavad struktuurse tööpuuduse all. Mittekodanike osakaal rahvastikus on ebaloomulikult kõrge. Eesti ning vene kogukonnad tegutsevad jätkuvalt omaette
poliitikast ja ühiskonnas toimuva kohta. Ehk siis, kuidas erinevad grupid konstrueerivad enda jaoks sotsiaalset reaalsust ja mis diskursusi kasutavad – Võimaldab kaardistada probleeme ja puudujääke, mis on tekkinud mingite poliitikate ja reformide rakendamisel (nii tavakodanike, kui ka töötajate/ametnike vaade) • Tudeng reeglina fookusgrupi intervjuud ise läbi ei vii, vaid põhineb juba läbiviidud intervjuude analüüsile – RTIs – rahvussuhete ja kohaliku valitsemise fookusgrupid Kvalitatiivsed tekstianalüüsi meetodid • Arusaam, et tekstid kannavad endas olulisi tähendusi ja infot sotsiaalsete/poliitiliste protsesside/nähtuste mõistmiseks • Riigiteadustes kahte liiki tekste: – Meediatekstid – trükimeedia, raadio, TV, internet (uudisteportaalid, blogid, jne.). – Dokumendid – enamasti avalikud dokumendid (valitsuse istungite protokollid, seaduseelnõude tekstid, Riigikogu stenogrammid, rahvusvaheliste org.
) · Dialekt seotud geograafilise piirkonnaga (Põhja-Eesti murre, Lõuna-Eesti murre) · Sotsiolekt seotud sotsiaalse staatusega (keskklassi vs. Töölisklassi keel, haritlaste vs. Talupoegade keel) · Stiil, register, seotud situatsiooniga (ametlik vs. Igapäevane keelekasutus) · Diskursus · Diskursus viis, kuidas mingil teemal räägitakse ja kirjutatakse; reeglid, mis reguleerivad seda, mida mingi teema kohta saab öelda · Näiteks: rahvussuhete diskursus Ajakirjandusliku diskursuse analüüs Teun van Dijk · Avalikus meedias ilmuvad uudised ja lood sisaldavad tihti mingit varjatud suhtumist edastatavasse infosse · Selle kaudu üritatakse inimestele peale suruda teatavaid väärtusi ja seisukohti · Edastaja ei pruugi olla teadlik varajatud suhtumisest, mida ta edastab. Varjatud suhtumist edastatakse: · Sõnade valikuga
Seega erinevat keelt rääkivad inimesed elavad erinevas maailmas. Näiteks aja väljendamine hopi indiaanlastel (puudub grammatiline aeg), sõna lume kohta eskimodel. Lingvistiline relatiivsus Lingvistilise relatiivsuse hüpoteesi testimine, mõned uurimisteemad: grammatiline sugu, objekti asukoha väljendamine, värvinimed. Diskursus: viis, kuidas mingil teemal räägitakse ja kirjutatakse; reeglid mis reguleerivad seda, mida mingi teema kohta saab öelda. Näiteks rahvussuhete diskursus kuidas ajakirjanduses kujutatakse erinevate rahvaste suhteid; valimiste diskursus mida valimistest kirjutatakse. Ajakirjandusliku diskursuse analüüs. Tuntud diskursuse uurija on Teun van Dijk. Avalikus meedias ilmuvad uudised ja lood sisaldavad tihti mingit varjatud suhtumist (enamasti valitseva grupi oma) edastatavasse infosse. Selle kaudu üritatakse inimestele peale suruda teatavaid väärtusi ja seisukohti
annaabi.ee 
