õigusele, mis andis võimaluse reguleerida inimkeskselt riigi ja inimese suhted. Seaduse ülesanne on reguleerida ühiskonnas küpsenud suhted. Rahvas peab austama ja teadma seadusi ning täitma neid vabatahtlikult, riigi sunnita. Eesti õigusloome on olnud järjepidev ja suuremate suunamuudatusteta, mistõttu Eesti rahvas sellele ilma sunnita allubki. Omariiklik õigussüsteem valmis 2004. aastal kui me liitusime EL-ga. EL-i ainupädevus ja jagatud pädevus seavad rahvusparlamendi seadusloomele omad raamid, mis on ülimuslikud ka meie põhiseaduse ees. Põhiseaduse roll õigussüsteemi loomise vundamendina on küll ajas muutunud, kuid pole kaotanud oma olemust. Põhiseaduse rakendamise seadus pidi personaalsel tasandil läbi lõikama võimaliku nõukoguliku järjepidevuse tekke. Loodud põhiseaduslikud institutsioonid moodustasid avaliku võimu ning põhiseadus välistas selle, et mõnel võimuharul või institutsioonil tekiks ülimuslikkus teiste ees- see
Eesti jaoks on väga positiivne, et selles on aja vaimule vastavalt käsitletud ka uusi teemasid. Iseäranis oluline on meie jaoks suurema tähelepanu pööramine energia valdkonnale ja liikmesriikide vahelise energiasolidaarsuse selgesõnaline sätestamine juhul kui ühe riigi energiavarustus on häiritud, tulevad teised sellele riigile appi. Reformileping annab ka senisest veelgi suurema rolli riikide parlamentidele ütlemaks oma sõna Euroopa Liidu otsuste kujundamisel. Samas jääb rahvusparlamendi kaasamise meetod iga riigi enda otsustada. Minu hinnangul on Eestis juba täna hästi toimiv süsteem, mis võimaldab Riigikogul, eriti Euroopa Liidu asjade komisjonil, riigi seisukohtade kujundamisel aktiivselt kaasa lüüa. Pikemaajalisem debatt leiab aset energia teemadel. Nii iga riigi kui liidu ees tervikuna seisavad vältimatult küsimused, kuidas tagada kindel varustatus energiaga, kuidas samal ajal
nende kohaldamisruumi piirata kuni EL-i sätetega vastavuse saavutamiseni. Tüüpiliseks näiteks on siin siseriiklike kodakondsusvalikupiirangute tühistamine. Siseriikliku seadusandluse mugandamine lubab eeldada ka lihtsalt rahvusliku seadusandluse täiendamist mõne lisasättega. 2) Juhul, kui EL-i seadusandlust ei saa kohaldada muutmata kujul, on siseriikliku seaduslooja (rahvusparlamendi) ülesandeks EL-i sätete rakendamine ehk nende sisu siseriiklikku seadusandlusesse kandmine. Taoline transponeerimiskohustus puudutab ka niisuguseid EL-i direktiivide sätteid, millel võib põhimõtteliselt olla otsene õigusmõju. Rooma lepingu 189. artikli kohaselt on direktiivide ellurakendamine rahvuslikus seadusandluses vahendite ja vormide osas põhimõtteliselt teostatav siseriikliku seaduslooja (rahvusparlamendi) äranägemisel. Siit
2001 - 2003 Euroopa Tuleviku Konvent -Põhiseadusliku lepingu projekt 5 Lähteülesanne: * Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel * Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises * Aluslepingute süsteemi lihtsustamine * EL Põhiõiguste harta staatus Koosseis (kokku 217 esindajat 28 riigist): * Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat * 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat Tähtsamad arutlusteemad: * EL missioon ja pädevus * Õigus- ja siseküsimused * Välissuhted * Subsidiaarsus * Rahvusparlamendid Konvendi töö lõpptulemus: * EL põhiseadusliku lepingu projekt 21. EL põhiseaduse leping: põhieesmärgid ja punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga * Lihtsustamine ja läbipaistvus · Lepingute struktuuri lihtsustamine
20.EL Tuleviku Konvent: korraldus, lähteülesanded, peamised arutlusteemad ja tulemus 2001 - 2003 Euroopa Tuleviku Konvent -Põhiseadusliku lepingu projekt Lähteülesanne: * Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel * Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises * Aluslepingute süsteemi lihtsustamine * EL Põhiõiguste harta staatus Koosseis (kokku 217 esindajat 28 riigist): * Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat * 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat Tähtsamad arutlusteemad: * EL missioon ja pädevus * Õigus- ja siseküsimused * Välissuhted * Subsidiaarsus * Rahvusparlamendid Konvendi töö lõpptulemus: * EL põhiseadusliku lepingu projekt 21. EL põhiseaduse leping: põhieesmärgid ja –punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga * Lihtsustamine ja läbipaistvus Lepingute struktuuri lihtsustamine
2001 - 2003 Euroopa Tuleviku Konvent -Põhiseadusliku lepingu projekt 5 Lähteülesanne: * Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel * Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises * Aluslepingute süsteemi lihtsustamine * EL Põhiõiguste harta staatus Koosseis (kokku 217 esindajat 28 riigist): * Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat * 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat Tähtsamad arutlusteemad: * EL missioon ja pädevus * Õigus- ja siseküsimused * Välissuhted * Subsidiaarsus * Rahvusparlamendid Konvendi töö lõpptulemus: * EL põhiseadusliku lepingu projekt 21. EL põhiseaduse leping: põhieesmärgid ja punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga * Lihtsustamine ja läbipaistvus · Lepingute struktuuri lihtsustamine
2001 - 2003 Euroopa Tuleviku Konvent -Põhiseadusliku lepingu projekt 5 Lähteülesanne: * Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel * Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises * Aluslepingute süsteemi lihtsustamine * EL Põhiõiguste harta staatus Koosseis (kokku 217 esindajat 28 riigist): * Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat * 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat Tähtsamad arutlusteemad: * EL missioon ja pädevus * Õigus- ja siseküsimused * Välissuhted * Subsidiaarsus * Rahvusparlamendid Konvendi töö lõpptulemus: * EL põhiseadusliku lepingu projekt 21. EL põhiseaduse leping: põhieesmärgid ja punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga * Lihtsustamine ja läbipaistvus · Lepingute struktuuri lihtsustamine
19. Nice'i (Nizza) leping: peamised eesmärgid ja tulemused · Eesm: institutsioonide reformimine, et Euroopa Liit saaks toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga. · Tulem: Kvalifitseeritud enamushääletuse laiendamine; Institutsionaalsed ümberkorraldused 20. EL Tuleviku Konvent: korraldus, lähteülesanded, peamised arutlusteemad ja tulemus · Korraldus: Igast riigist (k.a. kanditaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat; 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat · Lähteülesanded: Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel; o Rahvusparlamentide roll EL otsustetegemises; o Aluslepingute süsteemi lihtsustamine; o EL Põhiõiguste harta seadus. · Peamised arutlusteemad: EL missioon ja pädevus; o Õigus- ja siseküsimused; o Välissuhted; o Subsidiaarsus;
* Aluslepingute süsteemi lihtsustamine rohkem põllumajandusele suunatud kui kunagi varem * EL Põhiõiguste harta staatus Koosseis (kokku 217 esindajat 28 * Rakendatav õigustik (acquis) on oluliselt ulatuslikum riigist): * Liitumisprotsess nõuab Euroopa Liidu siseselt väga ulatuslikke * Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 reforme ja ümberkorraldusi rahvusparlamendi esindajat * Kandidaatriigid kuuluvad n-ö `teise' julgeolekutsooni * 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi 24. Kopenhaageni kriteeriumid (kellele, milleks, millised?) esindajat * Ülemkogu Kopenhaageni tippkohtumine (1993) Tähtsamad arutlusteemad: * Ühinemine leiab aset niipea, kui vastav riik on majanduslikke ja
üksmeelekultuur usk võimalusse mõjutada poliitikat, muuta seadusi etatism kalduvus despotismi suunas, keskvõimu 'kaugus' kodanikest, 'valgustatud' bürokaatia Etatism kalduvus despotismi suunas, keskvõimu 'kaugus' kodanikest, 'valgustatud' bürokraatia Euroopat iseloomustab kalduvus etatismile ning üksmeelekultuuri nõrkus. Euroopat iseloomustab detsentraliseeritus - subsidiaarsus olulisel kohal, mitmetasandiline valitsus, kodanikud on esindatud läbi eur. parlamendi, rahvusparlamendi. etatistlikku riiki iseloomustab: · seadused on ekspertide pärusmaa · kodaniku roll on passiivne · võõrandumine Järeldus: vajame detsentraliseeritud Euroopat, demokraatia tuleb rahvusriikide pinnalt Föderaalsed suhted Euroopas: kohalik autonoomia-iseolemine Ökonomism-praegune loogika poolmarksistlik- kui majandus on korras, siis on ka kõik muu korras Siedentop: euroopalik demokraatia on pärit rahvusriikidest
· Euroopa Ülemkogu toimumise koht Kvalifitseeritud enamushääletuse laiendamine · Euroopa Tuleviku Konvent Lähteülesanne: Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises Aluslepingute süsteemi lihtsustamine EL Põhiõiguste harta staatus Koosseis (kokku 217 esindajat 28 riigist): Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat, 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat Tähtsamad arutlusteemad: EL missioon ja pädevus Õigus- ja siseküsimused Välissuhted Subsidiaarsus Rahvusparlamendid Konvendi töö lõpptulemus: EL põhiseadusliku lepingu projekt · EL põhiseaduse leping (jõustumata) Lihtsustamine ja läbipaistvus
üksmeelekultuur usk võimalusse mõjutada poliitikat, muuta seadusi etatism kalduvus despotismi suunas, keskvõimu 'kaugus' kodanikest, 'valgustatud' bürokaatia Etatism kalduvus despotismi suunas, keskvõimu 'kaugus' kodanikest, 'valgustatud' bürokraatia Euroopat iseloomustab kalduvus etatismile ning üksmeelekultuuri nõrkus. Euroopat iseloomustab detsentraliseeritus - subsidiaarsus olulisel kohal, mitmetasandiline valitsus, kodanikud on esindatud läbi eur. parlamendi, rahvusparlamendi. etatistlikku riiki iseloomustab: · seadused on ekspertide pärusmaa · kodaniku roll on passiivne · võõrandumine Järeldus: vajame detsentraliseeritud Euroopat, demokraatia tuleb rahvusriikide pinnalt Föderaalsed suhted Euroopas: kohalik autonoomia-iseolemine Ökonomism-praegune loogika poolmarksistlik- kui majandus on korras, siis on ka kõik muu korras Siedentop: euroopalik demokraatia on pärit rahvusriikidest
22 kuidas muuta EL-i ühtset välis- ja julgeolekupoliitikat efektiivsemaks. Konvendi töö kestis kokku aasta. Konvent koosnes kokku 105 liikmest, kes jagunesid täisliikmeteks ja assotsieerunud liikmeteks, kellele lisandusid veel vaatleja staatusega osavõtjad. Täisliikmed: president Valéry Giscard d´Estaing; asepresidendid Giuliano Amato ja Jean-Luc Dehaene; 15 liikmesriikide valitsuse esindajat üks igast liikmesriigist; 30 liikmesriikide rahvusparlamendi esindajat kaks igast liikmesriigist; 16 Euroopa Parlamendi esindajat; 2 Euroopa Komisjoni esindajat. Eestit esindasid konvendis valitsuse poolt Lennart Meri, kelle asendusliikmeks on määratud Henrik Hololei; parlamendi esindajateks olid Tunne Kelam ja Peeter Kreitzberg, kes nimetati Eestit esindama Riigikogu juhatuse poolt. Põhiülesandeks oli EL-i konstitutsiooni e põhiseadusliku leppe vastuvõtmine. Seni EL-il põhiseadus puudus.
· kuidas muuta EL-i ühtset välis- ja julgeolekupoliitikat efektiivsemaks. Konvendi töö kestis kokku aasta. Konvent koosnes kokku 105 liikmest, kes jagunesid täisliikmeteks ja assotsieerunud liikmeteks, kellele lisandusid veel vaatleja staatusega osavõtjad. Täisliikmed: president Valéry Giscard d´Estaing; asepresidendid Giuliano Amato ja Jean-Luc Dehaene; 15 liikmesriikide valitsuse esindajat üks igast liikmesriigist; 30 liikmesriikide rahvusparlamendi esindajat kaks igast liikmesriigist; 16 Euroopa Parlamendi esindajat; 2 Euroopa Komisjoni esindajat. Eestit esindasid konvendis valitsuse poolt Lennart Meri, kelle asendusliikmeks on määratud Henrik Hololei; parlamendi esindajateks olid Tunne Kelam ja Peeter Kreitzberg, kes nimetati Eestit esindama Riigikogu juhatuse poolt. Põhiülesandeks oli EL-i konstitutsiooni e põhiseadusliku leppe vastuvõtmine. Seni EL-il põhiseadus puudus.
peaminister Jean-Luc Dehaene. Konvent koosneb kokku 105 liikmest, kes jagunevad täisliikmeteks ja assotsieerunud liikmeteks, kellele lisanduvad veel vaatleja staatusega osavõtjad. Täisliikmed: · president Valéry Giscard d´Estaing; · asepresidendid Giuliano Amato ja Jean-Luc Dehaene; · 15 liikmesriikide valitsuse esindajat üks igast liikmesriigist; · 30 liikmesriikide rahvusparlamendi esindajat kaks igast liikmesriigist; · 16 Euroopa Parlamendi esindajat; · 2 Euroopa Komisjoni esindajat. Neile lisandusid assotsieerunud ja vaatlejaliikmed. Eestit esindasid konvendis valitsuse poolt Lennart Meri, kelle asendusliikmeks on määratud Henrik Hololei; parlamendi esindajateks olid isamaaliitlane Tunne Kelam ja keskerakondlane Peeter Kreitzberg, kes nimetati Eestit esindama Riigikogu juhatuse poolt.
annaabi.ee 
