·''Kullervo needimine'' ·''Lemminkäise ema'' ·''Sampo kaitsmine'' ·H. Simberg ·käsitles rahvaluule tõsisemaid teemased ·''Haavatud ingel'' ·''Surma aed'' Venemaa ·rühmitus ''Mir iskusstva'' juugendstiil ja sümbolism ·liige N. Roerich ·Vana-Vene legendid, varjaagid ·idamaa-aineline sümbolism kuulsus ·''Meretagused külalised'' Rahvusvaheline sümbolism ·norralane E. Munch · sünged lapsepõlvekogemused, boheemliks seltskond eraldus rahvuslikkusest · teemas: inimese üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused, surm 22 sellist maali sari ''Elu friis'' · tööde aluseks mälestus, idee · palju kavandeid ilmeka/sobiva elemendi otsinguil · maastikupildid rahulikumad rahvusromantism · eesmärk avada oma hing teisele inimestele · värvid teenivad kunstniku eneseväljendust · ''Tütarlapsed sillal'' · ''Karje'' · ''Madonna'' · ''Vampiir'' · ''Eluring'' · ''Elutants''
rahvamuusikat kuulata. Ikka kuulad mõnda head tänapäevast pop- laulu. Aga kas tõesti eesti rahvamuusika on hääbumas? Minu arvates ei ole see sugugi nii. Inimesed hakkkavad kuulama taas rahvamuusikat, mis on edasi arenenud ja tehtut kommertslikumaks ja lihtsamaks, võib-olla moodsamaks. Näiteks üheks kindlaks rahvamuusikaga tegelevaks bändiks on Metsatöll, juba nende lavaline väljanägemine annab aimu rahvuslikkusest, nad kasutavad isevalmistatud muusikainstrumente. Nende muusika läheb küll raskema muusika alla, aga nende laulude sõnad on rahavamuusikasugemetega, värsijupikesed, sajatused. Mehed on laval karmid, kes pole neid kuulanud, ei oska aimatagi, mis nende muusika sisu tegelikult on. Rahvamuusikas tulevad uued tänapäevasemad teemad, muutub küll see algne ehtne rahvamuusika vorm, aga idee kui selline ja sõnum jääb samaks. Vägilased on üks edukamaid eesti pärimusmuusika kapelle
Mõistel saab ju ainult ideoloogiline tähendus olla, kuna ei eksisteeri olukorda, kus üks inimene oleks kõigi riikide kodanik. Sõna "maailmakodanik" kasutame aga enamasti selle täpsele definitsioonile mõtlemata. Maailmakodanikuks nimetame näiteks inimest, kel meeldib viibida teisel maal või järgemööda mitmel maal ja kes ei igatse tagasi oma kodumaale, kus on elu võib-olla vaesem. Tegelik maailmakodanik tähendab aga rahvuslikkust täielikult eitavat ideoloogiat. On vahe, kas rahvuslikkusest mitte hoolida või see otseselt hukka mõista. Tundub, et ennast eestlaseks peav inimene jätab endast mulje kui kitsarinnaline ja väiklaneinimen. "Marurahvuslane" on sõimusõna ja sellist inimest võib juba ette süüdistada teiste rahvuste diskrimineerimises ja ahistamises. Kuna eestlased on just võõra võimu alt pääsenud on loomulik, kui nad oma rahvust tähtsaks peavad. Rahvuslik ühtekuuluvustunne ei
rahvatraditsioone. Just Viljandi Kultuuriakadeemias sündis Paabel, uus pärimusmuusikakollektiiv, kus üheks liikmeks on meie oma saare poiss Erko Niit. Paabel on ultra-folk-fusioni katsetus läheneda pärimusmuusikale vabameelselt, saades inspiratsiooni bändisisesest sünergiast. Rahvamuusikaga tegelevaks folk-metal ansambliks on ka Metsatöll, ainuüksi nende lavaline väljanägemine annab aimu rahvuslikkusest, nad kasutavad isevalmistatud muusikainstrumente ning kogu nende olemine on väga (põlis)eestlaslik. Nende muusika läheb küll hard- muusika alla, aga nende laulude sõnad, värsijupid ja sajatused on rahavamuusika sugemetega. Mehed on laval võimsad ja vägevad, kes pole neid näinud-kuulnud, ei oska aimatagi, milliste meeste ja missuguse muusikaga tegu on. Nüüdisaegses rahvamuusikas tulevad tänapäevasemad teemad, muutub küll algne rahvamuusika vorm, aga idee ja sõnum jäävad samaks
omandas Tobias realistliku meetodi ja professionaalse meisterlikkuse tugeva baasi. Klassikaliste eeskujude järgi kirjutas ta avamängu ,,Julius Caesar" ja kantaadi ,,Johannes Damaskusest". Nendel teostel on omane ülev muusikaline väljendus, kangelase õilistamine, dramaatilise võitluse pinge kujundites ja optimistlik lõpplahendus kui ka klassikaliselt selge vorm. Tobias kirjutas koorilaulu ,,Neenia Kreutzwaldi mälestuseks" eepose looja 100. sünni-aastapäeva puhul. Tobias kirjutas palju rahvuslikkusest ja rahvaviiside kasutamise tähtsusest, kuid seda realiseerida suutis ta üksikutes teostes (Fantaasia eesti rahvaviisidest klaverile, kapritso "Vares, vaga linnukene" teemal). 4. Teosed: Vokaalsümfooniline muusika: *Kantaat "Johannes Damskusest" 5 solistile, sega-ja meeskoorile, orelile ning sümfooniaorkestrile(A.Tolstoi) *Oratooriumid "Joonase lähetamine" 5 solistile, 3 koorile, orelile ja sümfooniaorkestrile(Piibel); "Sealpool Jordanit" segakoorile, solistidele ja
nähtava kuju saanud kummalised olendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. Nagu eesti folklooripärandiski, leidub ka tema joonistustes üsna vähe kergeid ja mängulisi toone. Õpinguaastad Iseseisvuseelsetel kümnenditel sai Eestis aktuaalseks eri kultuurimõjude küsimus. Kunstnik Kristjan Raud pidas eesti kultuuri tähtsaimaks lätteks rahvuskultuuri, hinnates kõrgelt selle ilu, lihtsust ja omapära. Ta lähtus rahvuslikkusest kogu oma tegevuses. Jaan ja Henriette Loviisa kaksikpojad Kristjan (Kristian) ja Paul (Paulus) sündisid 22. ja 23. X 1865 Viru-Jaagupi kihelkonnas Kirikukülas. Vennad õppisid koos Koeravere külakoolis, Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis ja Rakvere kreiskoolis. Nende elutee lahknes 1883 Tartu Reaalkoolis, sest Kristjan Raud läks sealt Tartu I (saksa) Õpetajate Seminari. Kristjan Raud õppis Peterburi (1893-97), Düsseldorfi (1897-98) ning Müncheni kunstiakadeemias (1901-03).
Eriti suur meister oli ta polüfoonilises kirjaviisis. Tubina muusika on peaaegu alati laetud suure sisemise pingega. Olulisemad muusikalised väljendusvahendid selle saavutamiseks on Tubinal intensiivne rütm ning ostinatotehnika. Tubina muusikat tajutakse rahvuslikuna. Oma teostes on ta sageli kasutanud rahvaviise - näiteks mitmetes süitides, balletis "Kratt" jne. Noores Eesti Vabariigis oli teravalt päevakorral küsimus kunstide, sealhulgas muusika rahvuslikkusest. Mitmed heliloojad pöördusid rahvusliku väljenduse saavutamiseks rahvaviiside poole. Paremini õnnestus rahvaviiside töötlemine mitmetel kooriheliloojatel (eriti Mart Saarel, Cyrillus Kreegil), instrumentaalmuusikas oli aga häid tulemusi vähe. Tubin oli üks esimesi, kell
pilli (Tobias, Artur Kapp, Ldig, Saar, Sda orelit, Lemba klaverit, Eller viiulit, Kreek trombooni). Kompositsiooni ppisid nad teise erialana. Selle plvkonna heliloojad panid aluse professionaalse muusika kiirele arengule Eestis. Kui seni oli helilooming siin piirdunud peamiselt koorilauluga, siis 19.-20. sajandi vahetusel kirjutati vga erinevate anride esikteosed, suur osa neist Rudolf Tobiase poolt. Alates Tobiasest on meldud ka helikeele rahvuslikkusest - sellest, mille poolest eesti muusika viks teiste maade omast erineda ning kuidas seda saavutada. Rahvuslikkuse idee seostub eriti Mart Saare, Cyrillus Kreegi ja Heino Elleri loominguga. Samal ajal tid uuendusmeelsed heliloojad (eriti Rudolf Tobias, Mart Saar ning Heino Eller) eesti muusikasse ka omaaegse euroopa muusika kaasaegseid vljendusvahendeid. 1919. aastal asutati Tallinnas ja Tartus krgemad muusikakoolid ning enamus selle plvkonna heliloojaid asus neis tle. Vljapaistvateks
staatuses, meil tuleb aga alles võidelda vanade sotsialistlike retsidiividega. Esmalt on meil aga tarvis ühineda rahvusvahelise kunstieluga, mida me oleme seni vaadanud eemalt nagu teatrietendust. Nüüd on meil võimalus selles ise osaleda ja ka ise Eestis luua selline kunstielu nagu on igal pool Euroopas. Küll see rahvuslikkus nii või teisiti ilmsiks tuleb, kuid kui me pole rahvusvaheliselt arvestatav kunstimaa, siis pole sellest rahvuslikkusest midagi rääkida siis võib eesti kunst olla heal juhul vaid kohalik eksootika. KASUTATUD KIRJANDUS: Aine Aineta, Sorose Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Tallinn 1994 6
Rahvuslik identiteet on aga päris omaette mõiste. Kätlin, Tartu Ülikooli tudeng: Praegusel globaliseerumise ajajärgul on levinud nn. "halli passi" inimeste arv. Tahetakse pidada end maailmakodanikeks. On kujunemas ilma päritolu ja identiteedita inimeste kiht, kel pole kultuuri, mida omaks pidada. Seetõttu on ka nende maailm palju vaesem. Kultuur, sealhulgas folkloor on nagu teine kodu, kuhu tulla/millele mõelda, kui tekib kahtlus iseendas. Martti, töötav noor, kes arvab rahvuslikkusest ja rahvaluulest nii: Eks rahvaluule mingil määral ühendab eestlasi, muidugi neid, keda see huvitab. Mind eriti see folkloori teema ja muu selline ei ole kunagi paelunud, koolis pidime pealiskaudselt õppima vaid. Ja tänapäevane rahvaluule kui selline ei pane küll eestlasena rohkem tundma. 3. Noored ja rahvaluule Vajadus muusika, kommunikatsiooni ja meelelahutuse järele on inimkonnale üldomane.
Külaline ostab elamuse, kuid koju viib mälestuse. Tõeline pärimusturismi toode on elamus. Turist otsib erinevat sellest, mida ta näeb iga päev ja selleks pakub Eesti rikkalikke võimalusi- luksuslikust mõisahotellist suitsusaunani. Ja turismi elamus _______________________ 6 www.maaturism.ee 7,8,9 www.visitestonia.com 10 Eesti pärimuskultuurist on sulam ajaloo- ja kultuuriüritustest, rahvuslikkusest, arhitektuurist, looduse omapärast, erinevate rahvusgruppide või piirkondade igapäevaelust, söögist, joogist, öömajast ning kõikidest juttudest-legendidest selle kohta10. Kuid miks puhata Eestis? Eks ole see sama loomulik teguviis, nagu eelistada head kodumaist toitu või väljendada oma mõtteid ladusas emakeeles. Eesti ei ole ju suur riik, et selle avastamine jääks vahemaa taha. Eesti ühest otsast teise saab vähemalt nelja tunniga11
harjutud elama ja millest poleks tahetud loobuda ka moodsa arhitektuuri saabudes. Eestlased on ühed vähesed, kes võtsid moodsa arhitektuuri omaks küll mugandatult, kuid üsna ruttu. Mis sellest sai? Nõukogude aeg tõi eestlase koju ühtlustumise. Mida aeg edasi, seda enam inimesi elas samasuguse ruumilahendusega väikeses korteris, mida sisustasid samasugused mööblitükid. Rahvusromantilise suuna viljelejana püstitas ta ühena esimestest küsimuse eesti arhitektuuri rahvuslikkusest. Karl Burmani(vanem) projekteeritud Kalevi seltsimaja Pirital, mis ilmekalt sünteesis moodsust ja rahvuslikkust, on jäänud Eesti arhitektuuri sümbolehitiseks. 19. Mis sai Eesti kunstist 1940ndatel ja 1950ndate algul? Kuidas seda ametlikku joont nimetatakse? Mida ametlikult ülistati, milline oli vormikeel? Tornid! Näited (Stalinism) Esimene Nõukogude okupatsiooni aasta põhjustas eesti kunstis väiksemaid muutusi kui Eesti ühiskonnas
Väljarände üks olulisemaid tegureid ka majanduslik sund, kuid ka ikka rahvuslik surve. Rahvusliku eneseteadvuse tärkamine. Vaimsete sidemete katkemine Leedu-Poola ühissidemetega, paljuski tänu ka Vene valitsuse survele. Leedu keel hakkas järjest rohkem asendama palju kasutusel olnud poola keelt. Venestamise järgus kerkis esile uus haritlaste kiht, kes rõhutas Leedu rahvuslikku erinemist nii Poola kui ka peale surutud vene rahvuslikkusest. Seda põlvkond nimetatakse ka ,,Ausra" (koit) põlvkonnas. Üks silmapaistvamaid liikmeid arst Jonas Basanavicius ja satiirik Vincas Kudirka. Mõlemad nad pärinevad Suwalkiast. Kui eelmise rahvusliku liikumise etapi peamine osa liidritest oli pärit Zemaitiast, siis uue etapi liidrid olid enamuses pärit just Suwalkiast mis oli kunagiste muistsete preislaste asuala. Poola alade jagamise järgselt oli see ala olnud 12
1) Lepikul tuleb sisse vabavärss 2) tal hakkab suuremat tähendust omama üksikkujund, väga sageli ehitab ühe metafoori peale teksti üles 3) võrreldes esimeste raamatutega tuleb sisse kultuuriallusioone, ta hakkab suhtlema kultuuritekstidega (eriti Piibliga) 4) teatav sarjaline iseloom süvendab loomingul, see et tekivad pikemad sarjad, muutub tekstiloome orgaaniliseks osaks 20. oktoober 2010 Ühelt poolt Eur 20. saj keskpaiga modernistlik kirjandus pigem kaugeneb rahvuslikkusest. See on pigem sellest teemast möödaminev. Pagulaskultuur on rõhutatult rahvuslik. Lepikul saavad need kokku ja annavad väga huvitava kombinatsiooni. Teine asi, mis 1960ndatel tugevneb, on radikaalne ja eksperimentaalne asi. *K. Lepik "Kangelaskalmistu" rahvusliktraagiline taust on kokkupõimitud graafilise eksperimendiga. Ristid kõnelevad enda eest + tulevad esile piltluule katsed nii kodumaises kui ka pagulaskirjanduses Lepiku luule on värviline: "Kollased nõmmed"
annaabi.ee 
