- demokraatia vorm, kus otsused tehakse konsensuse (kokkuleppe) alusel. 3. Mis on meedia rollid? –Meedia ühiskondlik roll on avaliku safari tootmine. 4. Mis tagab meedia kvaliteedi? Meedia kvaliteedi tagab professionaalne ajakirjandus. 5. Kuidas kommertsialiseerumine ja globaliseerumine võivad avalikule sfäärile kahjulikud olla? Meediasüsteem ei suuda avalikus safääris kõikide huvigruppide huve piisavalt ja adekvaatselt kajastada, kaitsta unikaalseid rahvuskultuure ja keeli. 6. Mis on avalik-õigusliku meedia roll? Kvaliteetmeedia ja tabloidide ehk kollase kommertsmeedia vahelise tasakaalu hoidmine. 7. Mis on tabloid? Väiksem ja käepärasemas formaadis ajaleht, mida on kerge lugeda ka ühistranspordis. 8. Too välja kvaliteet- ja tabloidajakirjanduse erinevusi! Kvaliteetajakirjandusel räägivad eksperdid, lood on pikad, pilte on vähem ja info on põhjalik ja detailne. Argumente esitatakse ratsionaalselt. Teemadeks on
j.) ,,Ars Grammatica", Priscianus (V/VI saj m. a. j.) ,,Institutiones de arte grammatica". Ladina keel püha jumalasõna edastamiseks. Võtsid juurde vokatiivi (Oo Jüri) ja hüüdsõna. Tegelesid hoolsalt ortograafiaga, stilistikaga, retoorikaga. 2. Keskaeg (skolastikud): keel, loogika ja universalism Idee humanitaarteadustest vastandatuna reaalteadustele. Tähelepanu keskpunktis keele ja loogika seos, fookus vormilt sisule. 3. Renessanss: keeled on erinevad 14.-16. saj hakati väärtustama rahvuskultuure ja -keeli. Taustal keskaja ladinakeelse ühiskultuuri lagunemine, usupuhastus, rahvuskeelte ametlik staatus, ühtlustatud ühiskeelte areng, koloniaalriikide uued valdused mitmel pool maailmas. Fookuses rahvuskeelte kirjeldamine. Põhiidee: keeled on vormilt erinevad ja neid ei saa kirjeldada mingi universaalse malli järgi. Keelte tüpoloogiline liigitus Humboldti järgi: 1. Isoleerivad keeled nii grammatilised vahekorrad kui ka süntaktilised funktsioonid on
koos loogikaga ehk mõtlemisega ja retoorikaga. Tähelepanu keskpunkti tõusiski keele ja loogika seos, ehk teisiti öeldes nihkus fookus vormilt sisule. Keskaja keeleteaduse tunnusmõiste on spekulatiivsed ehk skolastilised grammatikad. Skolastikat mõisteti tollal teaduslike käsitluse esitamise ja argumenteerimise õpetusena. (Õim 2000: 8-9) Renessanssi periood (14.16. saj) oli Euroopa kultuuriloos murranguaeg. Sellel perioodil hakati väärtustama rahvuskultuure ja -keeli. Tähtis polnud mitte üldine arutelu keele olemuse üle, vaid rahvuskeelte kirjeldamine. Skolastika mõiste hakkas siin omandama halvustava tähenduse. Keeleuuringud ei toonud sellel perioodil midagi eriti uut juurde, siiski tõusis esile üks idee: keeled on vormilt erinevad ja neid ei saa kirjeldada mingi universaalse malli järgi. Ridamisi ilmus mitmesuguste keelte grammatikaid, millest hakkas tõsiselt kasu olema alles 18.-19. sajandil. (Õim 2000: 9-10)
- Universaalide küsimus (=tähenduse olemus) - Significatio ja suppositio - Primaarne signifikatsioon ja konsignifikatsioon - Kategoremaatililised ja sünkategoremaatilised tähendused - Modistid ("De modis significandi" tähistamisviisdest) - modi essendi - modi intelligendi - modi significandi - "materiaalne" ja "formaalne/funktsionaalne tähistusviis 3. Renessanss: keeled on erinevad 14.-16. saj hakati väärtustama rahvuskultuure ja -keeli. Taustal keskaja ladinakeelse ühiskultuuri lagunemine, usupuhastus, rahvuskeelte ametlik staatus, ühtlustatud ühiskeelte areng, koloniaalriikide uued valdused mitmel pool maailmas. 2 Fookuses rahvuskeelte kirjeldamine. Põhiidee: keeled on vormilt erinevad ja neid ei saa kirjeldada mingi universaalse malli järgi. Renessanss: uus kultuurikeskkond, maadeavastused, uued keeled, "tegeliku" keelekasutuse
- Universaalide küsimus (=tähenduse olemus) - Significatio ja suppositio - Primaarne signifikatsioon ja konsignifikatsioon - Kategoremaatililised ja sünkategoremaatilised tähendused - Modistid ("De modis significandi" tähistamisviisdest) - modi essendi - modi intelligendi - modi significandi - "materiaalne" ja "formaalne/funktsionaalne tähistusviis 3. Renessanss: keeled on erinevad 14.-16. saj hakati väärtustama rahvuskultuure ja -keeli. Taustal keskaja ladinakeelse ühiskultuuri lagunemine, usupuhastus, rahvuskeelte ametlik staatus, ühtlustatud ühiskeelte areng, koloniaalriikide uued valdused mitmel pool maailmas. Fookuses rahvuskeelte kirjeldamine. Põhiidee: keeled on vormilt erinevad ja neid ei saa kirjeldada mingi universaalse malli järgi. Renessanss: uus kultuurikeskkond, maadeavastused, uued keeled, "tegeliku" keelekasutuse arvestamise rõhutamine, rahvuskeeled, keelte arenemise idee (mis oli
saj pKr) - kaks ladina keele grammatikat: Ars major ja Ars minor. Ars minor oli mõeldud noortele õpilastele, kasutati Lääne-Euroopas isegi veel peale keskkaega. Priscianus - Institutiones grammaticae (u 5. saj), läbi aegade enim kasutatud grammatika, on jätnud jälje ladina keele õpetamise tavadele ning mõjutanud keskaja keelefilosoofia arengut. 41. Keeleuurimine renessansist XVIII sajandi lõpuni Renessanss: keeled on erinevad. 14.-16. saj hakati väärtustama rahvuskultuure ja -keeli. Taustal keskaja ladinakeelse ühiskultuuri lagunemine, usupuhastus, rahvuskeelte ametlik staatus, ühtlustatud ühiskeelte areng, koloniaalriikide uued valdused mitmel pool maailmas. Fookuses rahvuskeelte kirjeldamine. Põhiidee: keeled on vormilt erinevad ja neid ei saa kirjeldada mingi universaalse malli järgi. Renessanss: uus kultuurikeskkond, maadeavastused, uued keeled, "tegeliku"
riiklikult finantseeritud, suunatud kõrgkultuuri) - sugulaslikud hõimud (saksamaa ühine eneseteadvus puudub, on piirkondlikud, poliitiline võim killustatud, kuid hakkab tugevnema ühine etniline eneseteadvus tekib saksa rahvuse poliitiline teadvus esialgu ilma poliitilise ühtsuseta- tee vastupidine kultuuri baasil loodud eneseteadvus mis kulmineerub poliitilisega) Ida-Euroopas on enamus rahvuskultuure kujunenud saksa mudeli järgi (ka eesti). Riigirahvused Taavi ja Rootsi (monarhiad, kunstielu korraldus pr. Mudeli järgi), Saksa mudel Norra , Soome (eneseteadvus tugineb ühisel kultuuril). Nn'Noored rahvused` uusromantismi ideed seostuvad identiteedi välja kujundamisega, Norra ja Soome kunst erineb Rootsi ja Taani omast riigirahvustes ei püüa uusromantism olla rahvuslik/etniline (pr sümbolism ja art noveau väldib etnilist, tegeleb isiklike, eksistentsiaalsete jne probleemidega
kultuurilisest kapitalist (siit kaebused raadiosse ja ajalehtedesse, et keel "käib alla", kui nt sõna "peale" võib kasutada ka "pärast" sünonüümina). Keelekorraldajatel, kes ühe või teise vormi legitimeerivad, on kasutada vägagi märkimisväärne sümboolne kapital. Näiteks tõlkija peab jälgima, kas parajasti on õige "maad ligi" või "maadligi", sellised küsimused otsustavad ka riigieksamite tulemusi jt nn väravahoidmissituatsioone. Ka rahvuskultuure endid võib vaadelda kui erinevaid kapitali liike omavaid välju (nagu eespool mainitud, on kultuur väljana seotud rohkem kui ühe kapitaliga), nt suurema majandusliku kapitaliga kultuur, suurema sümboolse kapitaliga kultuur jne kusjuures kapitalid enamasti omavahel seotud, kuigi mitte üks-üheselt. Kultuuridevaheline kommunikatsioon kui distsipliin tekkis alles 1950ndate lõpul, kui Jaapan muutus võimsaks majandusjõuks. Enne seda oli kultuur/tsivilisatsioon üks (olgu siis briti,
Kultuuride eristamist raskendab asjaolu, et Euroopa kultuure hakati tegelikult uurima alles pärast II maailmasõda. Rohkem on uuritud majanduslikult vähearenenud karja- või põllumajanduskultuure nagu saamid, mägišotlased, iirlased, kreeklased jt. Iseseisev on kultuur, kui sinna kuulub • keel, • enesemääramine, • territoorium, • käitumislaadi eripära, • ajaloolised eripärad, • traditsioonid, • religioon. Eristada võib rahvuskultuure, regionaalseid kultuure, keelevähemuste kultuure (bas- kid Hispaanias näiteks), geograafiliselt isoleeritud kultuure, kultuure mille juured on väljaspoolt pärit, rändava eluviisiga. . . Geograafiliselt eristatakse Euroopas 7 regiooni: 1. Skandinaavia — Island, Taani, Norra, Rootsi, Soome 2. Briti saared — Suurbritannia, Iiri 62 3. Lääne-Euroopa — Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luxemburg, Monako 4
· Vähemuse pingeseisund, · Üksikute kaastöötajate domineerivus, · Konfliktid grupis, · Informatsiooni kuritarvitamine, · Meeskonnaliikmete suurem koormatusmeeskonnaistungite tõttu. 28. G. Hofstede käsitlus rahvuskultuuridest Hollandi teadlane Geert Hofstede uuris 70ndatel rahvus- ja organisatsioonikultuure. Uuringu valimis u. 100 000 töötajat IBM-i kontoritest üle kogu maailma (60 erinevat riiki) (andmed varieeruvad). Peamised kriteeriumid, mille alusel saab rahvuskultuure eristada: · individualism-kollektivism · võimudistants (suur/väike) · ebakindluse vältimine (suur/väike) · maskuliinsus-feminiinsus Individualism ja kollektivism - Kultuure eristatakse kollektivismi dimensiooni abil, s.t. kuidas inimesed elavad, millised on nende väärtused ja kuidas nad omavahel suhtlevad. Lääne kultuurid on individualistlikud, idapoolsed kultuurid seevastu rõhutavad harmooniat inimeste vahel ning looduse ja inimese vahel.
mujal. Umbisikuline suhtlemisstiil, ebamäärasus, silmside puudumine. Väga levinud on enesehalvustamine. Seda tehakse selleks, et välistada kellegi solvamine sellega, et rõhutatakse kõrget enesehinnangut. 28. G. Hofstede käsitlus rahvuskultuuridest Hollandi teadlane Geert Hofstede uuris 70ndatel rahvus- ja organisatsioonikultuure. Uuringu valimis u. 100 000 töötajat IBM-i kontoritest üle kogu maailma (60 erinevat riiki) (andmed varieeruvad). Peamised kriteeriumid, mille alusel saab rahvuskultuure eristada: individualism-kollektivism võimudistants (suur/väike) ebakindluse vältimine (suur/väike) maskuliinsus-feminiinsus 22 Individualism ja kollektivism - Kultuure eristatakse kollektivismi dimensiooni abil, s.t. kuidas inimesed elavad, millised on nende väärtused ja kuidas nad omavahel suhtlevad. Lääne kultuurid on individualistlikud, idapoolsed kultuurid seevastu rõhutavad harmooniat inimeste vahel ning looduse ja inimese vahel.
(barjäärid, pikemad pausid); teisalt normid oleme pinges, ei tea mis on lubatud, eksime normide vastu. Kergem on hakkama saada eurooplasel Euroopas, aga idamaades juba raskem. Kultuurisokk. Hollandi teadlane Geert Hofstede uuris 70ndatel rahvus- ja organisatsioonikultuure. Uuringu valimis u. 100 000 töötajat IBM-i kontoritest üle kogu maailma (60 erinevat riiki) (andmed varieeruvad). Peamised kriteeriumid, mille alusel saab rahvuskultuure eristada: · individualism-kollektivism (vt. Tabel 11), · võimudistants (suur/väike) (vt. Tabel 12), · ebakindluse vältimine (suur/väike) (vt. Tabel 13), · maskuliinsus-feminiinsus (vt. Tabel 14). Kultuure eristatakse kollektivismi dimensiooni abil, s.t. kuidas inimesed elavad, millised on nende väärtused ja kuidas nad omavahel suhtlevad. Lääne kultuurid on individualistlikud, idapoolsed kultuurid seevastu rõhutavad harmooniat inimeste vahel ning looduse ja inimese vahel.
annaabi.ee 
