Prantsusmaa Nimi Riigikord - president Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik . President valitakse iga 5 aasta tagant . Praegune Prantsusmaa president on Nicolas Sarkozy Nicolas Sarkozy President Riigikord Parlament koosneb Rahvuskogust (Rahvuskogus on 577 saadikut valitakse 5 aastaks otsestel üldvalimistel. Viimased valimised toimusid 2007. aasta juunis. ) ja Senatist Prantsusmaal on majoritaarne valimiskord Palee Versailles Valitsus Praegusesse valitsuskabinetti kuulub 17 liiget (lisaks 21 riigisekretäri ja 1 ülemkomissar) Põhiseadus - praegune Prantsuse põhiseadus, mis võeti vastu rahvahääletusel 28. septembril 1958 ja kuulutati välja sama aasta 4. oktoobril, lõi nn viienda
5)Parempoolne erakond- jõukale valijale orjenteeritud erakonnad, pooldavad madalaid maksusi, vaba tulumajandust, sotsiaalsed tagatised väikesed (IRL, Reformierakond).Pahempoolne-sotsiaalset võrdsust ja võrdseid võimalusi taotlevad erakonnad, Pooldavad kõrgeid maksusid, korralik pension. Pooldavad riigi sekkumist majanduse ellu.Selline liigitamine sai alguse 18. sajandi lõpust Prantsuse revolutsiooni päevilt, mil Rahvuskogus traditsioone asutavad saadikud istusid juhata poolt vaadates saali paremal tiival ja uuendusmeelsed vasakul. Liberalism e vabameelsus lähtub kõigi inimeste vabadustest ja õigustest mida kaitseb riik. Sotsiaaldemokraatia pooldab riigi sekkumist majandusse ja demokraatiat. Konservatism on demokraatlik parem poolne ideoliigia, tugineb traditsioonilistele väärtustele.6)Demokraatlik ühiskond- ühiskond kus on tagatud põhilised inimõigused tähtsaimad
saaks lämmatatud, et monarhia kogu Euroopas püsiks. · Marie-Antoinette tahab vaid olla taas vaba ja mitte tegeleda poliitikaga. Kuna kuninganna peab piiramatut vabadust oma õiguseks, usub ta, et tal on õigus petta kõige jõhramal kombel kõiki, kes tema tegutsemist piirata tahavad. · Rahvuskogu on koostanud konstitutsiooni visandi. 13. septembril teatab kuningas, et ta kinnitab järgmisel päeval vandega Rahvuskogus konstitutsiooni. · Lossi valvanud rahvuskaartlased eemaldatakse. Viimast korda kõlavad ergutushüüded kuningale ja kuningannale. Sõber ilmub viimast korda · Rahvuskogu võtab kuningalt ``Majesteedi'' tiitli. · Juhtimine läheb üle vabariigi vastu sümpaatiat demonstreetivate zirodiinide kätte. · Marie-Antoinette ei saa ka välisabi, kõik valitsused ootavad hetke, mil Prantsusmaa anarhistlikust situatsioonist kasu lõigata.
Kokku oli Mandela vanglas veetnud 27 aastat. Hr.President 1990. aastal istusid Mandela ja de Klerk palju kordi koos ja arutasid uue, eri rasse hõlmava põhiseaduse üle. 3 aastat hiljem võetigi vastu uus põhiseadus, mis tagas kõigile võrdsed õigused. Samal aastal antakse mõlemale mehele Nobeli rahupreemia 1994. aastal toimusid riigi esimesed vabad valimised, kus Mandela valiti presidendiks ja ANC võitis 4-st kohast 252 Rahvuskogus. Mandela uus missioon oli ühendada lõhenenud rahvas. See tal ka õnnestus. Tänapäeval on Lõuna-Aafrikas kõik võrdsed ja elavad rahumeelselt koos 1995. aastal loob Tõe ja Lepituse Komisjoni, mille etteotsas oli peapiiskop Desmond Tutu. Komisjon uuris apartheidiaegset inimõiguste rikkumist. 1999. aastal, kui Mandela on 81-aastane, pani ta ameti maha. Ta lahkub poliitikast, kuid tegeleb veel mõnda
Viimastel aastatel on tunduvalt aktiivsemaks muutunud äärmuslikud jõud. Näiteks paremäärmuslikku Rahvusrinnet (Front National FR) võib pidada toetajaskonna poolest arvestatavaks parempoolseks parteiks Prantsusmaal. Seadusandlik võim Prantsuse parlament koosneb kahest kojast Rahvuskogust (Assemblée Nationale) ja Senatist. Rahvuskogu 577 saadikut valitakse 5 aastaks otsestel üldvalimistel. Viimased valimised toimusid 2002.a. juunis. Praeguses Rahvuskogus omab UMP enamuse kohtadest (355). Sotsialistidele kuulub 140, UDF-ile 29. 14 Senat 331 senaatorit (aastaks 2010 tõuseb senaatorite arv 346-le) valitakse 6 aastaks kaudsetel üldvalimistel. Iga kolme aasta tagant vahetub 1/2 koosseisust. Senatis kuulub UMP- le samuti enamus kohtadest (156). Järgnevad sotsialistid (97). Ülejäänud kohad jagunevad tsentristide, kommunistide, vabariiklaste ja kodanike ühenduse vahel
Prantsusmaast sai parlamentaarne vabariik, mida valitses Rahvuskogu poolt kinnitatud valitsusjuht, Ministrite Nõukogu esimees Gaulle oli sellise põhiseaduse vastu ja lahuks valitsusjuhi kohalt Gaulle rajas uue parempoolse liikumise Prantuse Rahva Ühenduse Selle põhiseaduse järgi juhiti Prantsusmaad 1958. aastani. Seda ajajärku nim. Prantsusmaa ajaloos IV vabariigiks. 12 aasta vältel vahetus 22 valitsus. Valitsuskriisi põhjused: Rahvuskogus oli liiga palju väikeparteisid ja nende koalitsioonid kippusid lagunema Neil aastail hääletas üle veerandi valijates kommunistide poolt. 1947. kommuniste enam valitsusse ei kaasatud kommunistid hakkasid kritiseerima võimul olevat valitsust, koondades enda ümber teisigi rahuolematuid ja jagades ise ohtralt lubadusi. PRANTSUSE KOLONIAALIMPEERIUMI KRIIS II maailmasõja järel oli Prantsuse koloniaalimpeerium Briti järel maailmas suuruselt teine.
→ Prantsusmaast sai parlamentaarne vabariik, mida valitses Rahvuskogu poolt kinnitatud valitsusjuht, Ministrite Nõukogu esimees → Gaulle oli sellise põhiseaduse vastu ja lahuks valitsusjuhi kohalt →Gaulle rajas uue parempoolse liikumise – Prantuse Rahva Ühenduse Selle põhiseaduse järgi juhiti Prantsusmaad 1958. aastani. Seda ajajärku nim. Prantsusmaa ajaloos IV vabariigiks. 12 aasta vältel vahetus 22 valitsus. Valitsuskriisi põhjused: Rahvuskogus oli liiga palju väikeparteisid ja nende koalitsioonid kippusid lagunema Neil aastail hääletas üle veerandi valijates kommunistide poolt. 1947. kommuniste enam valitsusse ei kaasatud → kommunistid hakkasid kritiseerima võimul olevat valitsust, koondades enda ümber teisigi rahuolematuid ja jagades ise ohtralt lubadusi. PRANTSUSE KOLONIAALIMPEERIUMI KRIIS II maailmasõja järel oli Prantsuse koloniaalimpeerium Briti järel maailmas suuruselt teine.
*Demokraatia rahvavõim *Dominioon - piiratud territoorimi osaline iseseisvus (oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus), impeeriumi või suurriigi koosseisus. IDEOLOOGIA -Ideid käsitlev teadus(1797) -Ideede kogum, mis rõhutab teatud väärtusi -Ideoloogiad ei tegele ainult poliitikaga ehk valitsemisküsimustega-näiteks feminism või usuideoloogia. -Poliitiline ideoloogia esitab nägemuse ühiskonnast-kuidas valitseda, kuidas majandada jne Parempoolsed ja vasakpoolsed -Rahvuskogus istusid konservatiivsed saadikud juhatajast paremal, uuendusmeelsed aga vasakul pool Parempoolsus I.Liberalism(vabameelsus) -Esiplaanil inimene ja tema vabadused -Riik sekkub kodanike igapäevaellu vähe -Riik tagab samas avaliku korra ning toimiva ja sõltumatu kohtuvõimu -Majanduses vaba konkurents, avatud turg ning riigi vähene sekkumine -Ei toetata kõrgeid makse ja rohkeid seadusi ning eeskirju -Riik peab sundima inimesi rohkem tööle, mitte poputama neid abiprogrammidega II
Prantsusmaast sai parlamentaarne vabariik, mida valitses Rahvuskogu poolt kinnitatud valitsusjuht, Ministrite Nõukogu esimees. Kuna de Gaulle oli sellise põhiseaduse vastu, siis lahkus ta valitsusjuhi kohalt ning rajas uue parempoolse liikumise - Prantsuse Rahva Ühenduse. 1946. a. põhiseaduse järgi juhiti Prantsusmaad 1958. aastani. Seda ajajärku nimetatakse Prantsusmaa ajaloos IV vabariigiks. 12 aasta vältel vahetus 22 valitsust. Üks valitsuskriiside põhjusi oli selles, et Rahvuskogus oli palju väikeparteisid ja nende koalitsioonid kippusid lagunema. Teine põhjus oli see, et neil aastail hääletas üle veerandi valijatest kommunistide poolt. Ükski teine erakond ei kogunud nii palju hääli. Kuid 1947. a. alates kommuniste enam valitsusse ei kaasatud nende seotuse pärast Moskvaga. Nüüd kritiseerisid kommunistid pidevalt võimul olevat valitsust, koondades enda ümber teisigi rahulolematuid ja jagades ise ohtralt lubadusi
õiguskantsleril kõik õigused, mis vastavate seadustega olid ette nähtud ministritele. Tal oli sõnaõigus Vabariigi Valitsuse istungitel. Õiguskantsleri lähemad ülesanded ja tegevus tuli määrata seadusega.*25 Olgugi et õiguskantsleri esmaseks eesmärgiks oli võimaldada presidendil teostada sõltumatut järelevalvet täitevvõimu tegevuse üle, kavandati õiguskantsler algusest peale institutsioonina, mille ülesandeks oli menetleda ka kodanike kaebusi.*26 Eelnõu väljatöötamisel Rahvuskogus viitas Jüri Uluots kahele juhule, mil õiguskantsleril tulevat täita erilist rolli: kui kodanik laseb kaebetähtaja üle või kui õiguskaitsevahen- dit ei ole.*27 Artur-Tõeleid Kliimann viitas lisaks nimetatud kahele juhule veel kolmandagi: kui riigi keskasutis, keda on palutud tühistada või muuta temale alluva asutise või ametniku seadusevastane toi- ming, keeldub säärast palvet rahuldamast.*28 Vastava ametniku nimetust arutati Rahvuskogus, kuid pare-
Prantsusmaast sai parlamentaarne vabariik, mida valitses Rahvuskogu poolt kinnitatud valitsusjuht, Ministrite Nõukogu esimees. Kuna de Gaulle oli sellise põhiseaduse vastu, siis lahkus ta valitsusjuhi kohalt ning rajas uue parempoolse liikumise - Prantsuse Rahva Ühenduse. 1946. a. põhiseaduse järgi juhiti Prantsusmaad 1958. aastani. Seda ajajärku nimetatakse Prantsusmaa ajaloos IV vabariigiks. 12 aasta vältel vahetus 22 valitsust. Üks valitsuskriiside põhjusi oli selles, et Rahvuskogus oli palju väikeparteisid ja nende koalitsioonid kippusid lagunema. Teine põhjus oli see, et neil aastail hääletas üle veerandi valijatest kommunistide poolt. Ükski teine erakond ei kogunud nii palju hääli. Kuid 1947. a. alates kommuniste enam valitsusse ei kaasatud nende seotuse pärast Moskvaga. Nüüd kritiseerisid kommunistid pidevalt võimulolevat valitsust, koondades enda ümber teisigi rahulolematuid ja jagades ise ohtralt lubadusi
vabariigi senat. Rahvuskogusse kandideerimiseks pidi olema vähemalt 30 ja oskama lugeda ja kirjutada. Rahvuskogusse ei tohtinud kandideerida avalikusektori töötajad (sõjaväelased ja kohtuliikmed). Vabariigi senati liikmeist olid rahvusliku komitee liikmed ja ekspresidendid eluaegsed liikmed. 15 liiget määras president ja ülejäänud valiti. Presidendi poolt määratavad olid oma ala spetsialistid. Vabariigi senatisse kandideerimisel pidi olema 40 ja kõrgharidusega. Rahvuskogus vastuvõetud seadus 13 suunati senatisse. Senati nõusolekul saadeti presidendile kinnitamiseks. Kui senat rahvuskoguga nõus ei olnud, moodustati kahe koja ühendkomisjon, mis hakkas seaduseelnõud selle uuesti senatisse saatmiseks ümber tegema. Täidesaatva võimu kõrgemaks esindajaks oli president, ametiaeg 7 aastat, valiti parlamendi poolt. P pidi valitama parlamendis vähemalt 3 hääletusvoorus
5. 1933. a. oktoobris läks rahvahääletusele vapside projekt põhiseaduse muutmiseks. See saavutas suure võidu. Poolt anti 416 900 häält ja vastu said vaid 156 900 häält. Uuus põhiseadus nägi ette otseste valimistega presidendi valimist, kellele kuulus väga suur võim: ta võis parlamendi laiali saata jai gal ajal määrata uued valimised. Presidendil oli õigus seadusi anda ja keelata talle mittesobivad parlamendis vastuvõetud seadused. 8.Uus põhiseadus võetu Rahvuskogus vastu 1933. aastal, kehtima hakkas 24. jaanuaril 1934. aastal. 9. Sõjaväeline riigipööre - 1934. aasta 12 märts. Vastulöök oli algselt planeeritud 15. märtsile, et n kindral J. Laidoner hakkas kartma, et vapsid avastavad vastulöögi plaani. Nende patrullid jälgisid kõike, mis toimus Toompeal. Valitsus kutsuti erakorraliseks istungiks kokku. Riigivanem Kontsantin Päts teatas, et ta on otsustanud kehtestada 6 kuuks kaitseseisukorra, määrata J. Laidoneri sõjaväe
annaabi.ee 
