rahva ees esineda. Ta võttis osa erinevatest laulu-, pillimängu- ja spordivõistlustest ning kohtunikud andsid talle alati esikoha. Nero julmus ja naeruväärsed harrastused tekitasid roomlastes palju pahameelt. Paljud roomlased arvasid, et Rooma linnas puhkenud tulekahju oli just Nero kästud tegu. Igal juhul olevat Nero põlevat linna õnneliku pilguga pealt vaadanud. Peagi tõusis roomlaste rahulolematus ja leegionid tõusid Nero vastu üles ning senat kuulutas Nero rahvavaenlaseks. Kuna sellist elu Nero elada ei tahtnud ega suutnud, tappis ta ka iseenda. Tema viimane lause olevat olnud ,,Milline kunstnik hukkub!"
Mälestus II maailmasõjast 1. septembril 1939. aastal algas II maailmasõda. Saksamaa korraldas välksõja Poolale. Sellest tingitud kannatusterada said tunda ka meie vanavanemad. Minu vanavanaemagi elas II maailmasõja ajal. Ta jutustas mulle järgneva loo oma elust, mil oli sama vana, kui mina praegu: ,,Minuni jõudis II maailmasõda 1945. aasta sügisel, mil arreteeriti mu isa. Ta tunnistati rahvavaenlaseks. Enne seda oli meie elu väga hea võrreldes sellega, mis nüüd juhtuma hakkas. Ema koos kolme lapsega aeti kodust välja, võeti ära loomad ja maa, ainult 1 lehm ja natuke põllumaad jäeti alles. Kõik anti Lisja küla venelasele Tetsjenilale. Meie kolisime vanaisa juurde elama. Hiljem metsavennad tapsid Tetsjenila ja me saime oma kodu tagasi. 1946. aastal käisin ma Räpinas leeris. Tollel ajal oli leerikursus kolm nädalat pikk. Kui ma
likuvamaks: osa siirdus elama linnadesse, teised otsisid paremaid elu- ja töötingimusi teistes maapiirkondades. Nii nõrgenes maarahfva seotus enda ja vanavanemate kodukohaga. Maaelanikkonna linnastumine viis kokkuvõttes rahvakultuuri ahenemisele ja hääbumisele. Nõukogude võim likvideeris iseseisvusaegse haridussüsteemi. Uue koolikorralduse aluseks võeti teistes nõukogude vabariikides kasutusel olnud ühtluskooli süsteem. Paljud õeptajad ja kõrgkoolide õppejõud tembeldati rahvavaenlaseks ja vallandati. Põhjalikult muudeti ka üldhariduskoolide ja kõrgkoolide õppeprogramme, eriti humanitaarainetes. Maailma ja Eesti ajaloo kõrval hakati süvendatult õpetama NSV liidu ajalugu. Alguses kehtis 7-klassiline ja hiljem 8-klassiline kooliharidus. 1970. aastatel mindi üle kohustuslikule keskharidusele. Koolidelt nõuti maksimumlähedast õppeedukust, millest tuli kinni pidada. Nii muutus keskhariduse omandamine hoopis selle saamiseks: kohustuslikus korras sai lõputunnistuse ka
nepipoliitika o Taastati turumajandus, talupoeg võis oma ülejäägid vabalt maha müüa vabaturuhindadega. See tõstis tootlikkust ja huvi. o Lubati uuesti asutata eraettevõtteid. o Loodi kullal põhinev valuuta: tšervoonets, mis oli käibel koos rublaga. o Lubati taas ühisettevõtteid läänega o Loobuti suurest armeest (5,5milj -> 0,6milj) SÄILIS RIIKLIK TERROR! Väga lihtne oli saada rahvavaenlaseks. Laienes sunnitöölaagrite süsteem. 1922 loodi NSVL – Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit Peidetud diktatuur – oli parlament, valimised jne aga tegelikult valitses ainult üks inimene (Lenin kuni 1924, peale teda Stalin, kes kõrvaldas oma vastaseid füüsiliselt, aga tal oli tegelt kirikukooli algharidus) 1926-1928 aastaks taastati vene sõjaeelne majandustase, juurdekasvunäitajad olid muljetavaldavad, nepipoliitika tõi edu
Eesti oli ühenduskoht Soomega ja seega ka Läänega. 11) Sundindustrialiseerimine sunniviisiline suurtööstuse arendamine. Plaanimajandus. 12) Kolhoseerimine inimeste kolhoosidesse sundimine küüditamiste ja repressioonide abil. Vara ja maa läksid kolhoosile. 13) ENSV Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. 14) Kulak inimene, kes oli kuulutanud end rahvavaenlaseks, sest nad olid rikkamad kui teised ning kasutasid palgatööjõudu. 15) ,,sahtlisse kirjutama" midagi kirjutama, kuid tsensuuri tõttu mitte avaldama. 2. Isikud. 1) N. Hrustsov NSVL-i riigipea pärast Stalinit. Sula. 2) L. Breznev NSVL-i riigipea. Stagnatsioon. 3) J. Andropov NSVL-i ja KGB juht. Töödistsipliini kampaania. 4) K. Tsernenko NSVL-i riigipea. Ei püüdnud midagi teha ega muuta. 5) A
Mõned neist on sellised: kallis poeg ruttu suureks kasva, näed Pariisi, Kairot ja Surnumerd, kallis poeg sa pole enam väike, nüüd pead teadma kuhu ennast müüd, ära korda isa vigu, õpi keeled kanna kübaraid. Sõnum: See näitab meeleheitel isa, kellel pole elus kõik väga hästi läinud. Ta loodab, et tema poeg ei teeks samu vigu kui ta isa. Väga võimalik, et selles luuletuses on Juhan ise see poega ja ta isa on Paul Viiding, keda kuulutati 1950. aastal rahvavaenlaseks. Pani mõtlema, et kui suur tähendus võib olla sellistel nõuannetel. Sest kui oleksin ise see poeg, siis mulle tunduks imelik, et isa käsib mind mitte saada temasuguseks. Need sõnumid kindlasti saadaks poega terve elu. 4) kogemata (lk 30) Teema: Laps ema sees sureb Peamõte: Autor mõtiskleb sellest, kui õudne on sündimata lapsel surra. Ta mõtleb, kuidas võivad kaks elu omavahel korraga minna nii lahku aga ema sellest aru ei saa, sest see pole tajutav. Samal ajal on
aastani. Talvik avaldas oma luuletusi ajakirjas Looming juba 1925, aga esikkogu "Palavik" ilmus 1934. aastal. 1945. aastal ta arreteeriti ja saadeti Siberisse, kus ta suri 1947. aastal. (Foto: Tuglase Selts) PCCTI A iAi nn Kirjanike Liidust, rahvakirjaniku tiitel tunnistati kehtetuks ja talt võeti pension. Tuglas tem- 5 61 beldati tüüpiliseks kodanlikuks ajalooväänajaks ja kõige vihasemaks rahvavaenlaseks, kelle toodang kõlbab vaid ajaloo prügikasti, kõik ta teosed korjati ara, tal ei ilmunud enam ühtki raamatut ja viis aastat ei tohtinud ta kirjutada ridagi ajalehes, talle ei antud isegi tõlketöid. Ja see kõik ilma, et tal oleks olnud vähematki võimalust ennast kaitsta. Et kindlustada oma toimetulekut, hakkasid mitmed kirjanikud tõlkima klassikuid, aga nii mõnedki häälestasid oma lüüra uue korra ülistamisele.
elluviimiseni jõuti 1944. aasta sügisel. Peamine töö sai valmis kevadeks 1945, aga veel paar aastat pärast seda reformi täiendati. Põllumajandust veel ei koUektiviseeritud, suurtele taludele jäeti 30 hektarit maad ja ülejäänud maa läks neile, kellel maad ei olnud, kusjuures eesõigus oli Punaarmees teeninutcl, ja väga väikeste maade omanikele. Uuenduses sai määravaks ka see, kas maaomanikku võis liigitada “rahvavaenlaseks", teisi sõnu, kas ta oli olnud Saksa sõjaväes või Eesti Omakaitses. Sellistele “kurjategijatele” jäeti ainult 5-6 hektarit. Reform oli niisiis mõeldud ka karistuseks. Reformiga oleks tulnud ühele poole saada juba aasta lõpuks, aga eesmärgini jõuti alles 1947. aasta suvel. Kui reform oli läbi viidud, oli Nõukogude Eestis 136 000 talumajandit. Neist kolmandik olid uusmaasaajad või need, kes said maad juurde, kolmandik - 43 531 olid
Stalini eesmärgid: maailmarevolutsioon, Punaarmee relvastamine, raskerelvastuse loomine viisaastakuplaanide abil Põllumajanduse kollektiviseerimine, kulakute likvideerimine o Talupojad pidid astuma kolhoosidesse o Riik pidi saama käima suurtootmise põllumajanduses (teravili) Viisaastakuplaan riikliku plaanikomitee plaan, mis määras majanduse ja ühiskonna arengu viieks aastaks Kulak inimene, kes oli kuulutatud rahvavaenlaseks, sest oli rikkam kui teised; algselt kutsuti nii iseseisvaid põllumehi, kellel olis suured talud ja kes kasutasid palgatööjõudu ja olid nõukogude võimu vastased Majanduses kadusid turusuhted, asendus käsumajandusega Rasketööstuse eelisarendamine teiste tööstusharude ja põllumajanduse arvelt Viisaastakud planeeriti valesti, andmeid näidati palju suurematena Kohtuväline karistussüsteem: troikad pidid plaani järgi 4.6% elanikkonnast (7
valitsuspartei käepikendusele. See ongi Eesti Vabariigi valitsejate sõnum eraettevõtluses ja ka avalikus sektoris edukatele tegijatele: tehke oma töö hästi ära, siis võib mooramees minna. Hea veel, kui terve nahaga minna lastakse. See sarnaneb kommunistide praktikale: kui keegi midagi toimivat oma taibu ja hea õnne abil üles ehitas, siis võeti see üle ja anti parteilastele, edukas inimene aga tembeldati kulakuks või rahvavaenlaseks. Iga normaalne lojaalne kodanik tahaks tunda, et valitsejad tagavad riigi julgeoleku. Eestis on viimastel aastatel julgeolekutunde asemel sisendatud sõjahüsteeriat, aga enesekaitseks sõjaohu korral soovitatakse inimestele: minge häire korral kõik linnast maale. Ja kõik! Liberalismi humaanne poliitiline süsteem SLAID 3 Võlgnen selle essee (õigusolukorra analüüsi tavainimese seisukohalt) pealkirja
1959-66 ilmus uuesti trükis. Järgmine kord anti välja 1980. aastate lõpul. Vassili Klutsevski (1841-1911) üks suuremaid Venemaa ajaloolasi. Lev Gumiljov (1912-1992) poeetide Nikolai Gumiljovi ja Anna Ahhmatova poeg. Kuna isa oli aadlisoost, oli juba lapsepõlves probleeme Nõukogude võimuga. Isa tapeti 1921 bolsevike poolt. 1930. aastail arheoloogilisel ekspeditsioonil sai töötada. Lõpuks sai Peterburi Ülikooli, aasta pärast visati välja, sest ema kuulutati rahvavaenlaseks. Oli mitu korda vangis. Tegeles stepirändrahvaste ja idapoolsete rahvastega. Kaeraridest ja hunnidest kirjutanud. Lõi uudse etnogeneesi teooria . suur kuulsus! (Vikerkaar 1989 või 99, 1, 2,3). Nõukogude aegsed Vene ajaloo õpikud on tsitaatidega Marxilt, Engelsilt ja Leninilt need kohustuslikud. Marxi artikkel ,,Paljastusi Venemaa 18. sajandi diplomaatia kohta". 1950 esmakordselt vene keeles. Aga sellele viidati, paljastas ka teiste riikide diplomaatiat
sõimusõnana). Ta näitab ette, kuidas mõista hukka need 20nda sajandi alguse kirjandusüllitused, eriti Siuru, Tarapita, Noor Eesti, Arbujad. Endel Sõgel Ta on ka väga agar Stalinistliku kirjanduse kriitik. Jubib Keele ja kirjanduse instituuti. Kirjanike Liit saab loomulikult järelvalveorganisatsiooni tähenduse. Seal arutatakse käsikirju, tehakse autoritele selgeks, mida tohib, mida ei tohi. 50ndatel tembeldatakse Semper rahvavaenlaseks ja tagandatakse kohalt. Sotsialistlik realism Kirjanike Liidu põhikiri ütleb, et sotsialistlik realism on see meetod, mille järgi kirjutatakse. Tõelisuse kujutamine peab olema võltsimatu aktsioon on see, et ühiskond areneb revolutsiooniliselt ja kui keegi mõtleb teisiti, siis ta lihtsalt mõtleb valesti. Kirjanikel süveneb äkki realistlike faktide kirjeldamise lembus. Arhidektuuris on olemas ka suur klassitsistlik komponent. Kui vaadata aga kirjandust, siis
Tema silmaring avardub, käib teatris ja loeb palju. Külastas ka Eestit, valedokumentidega. Käib ka näiteks Estonia avamisel. Lõplikult Eestisse naasnud, hakkas Tuglas üpris aktiivselt Eesti kirjanduselus osalema. Kuulus ,,Siurusse", ,,Tarapitasse", andis välja ajakirju Odamees ja Ilo. Tema eestvedamisel rajati Kirjanike Liit ning selle väljaanne Looming. II ms puhkedes ei õnnestu tal põgeneda. Nõukogude Liit hakkas üle vaatama inimeste elulugusid ning Tuglas kuulutati rahvavaenlaseks. Stalini surma järel see küll vaibub. Talle anti maja Underi ja Adsoni maja Nõmmel. NL ajal tegeles peamiselt tõlkimisega. Vanas eas jäi ta tervis viletsaks. Siiski õnnestus tal asutada Tuglase kirjandusauhinna. Tema loomingus oli palju salapära ning seda seostatakse tema enda eluga (mees oli tagaotsitav). Peamiselt kirjutas ta novelle, ilmus ka kaks romaani. ,,Felix Ormusson" (1915, impressionistlik), ,,Väike Illimar". Samuti suur hulk reisikirju ja mitu biograafiat, näiteks J.
Võttis osa Kreekas toimunud muusika- ja teatrikonkurssidest ning ta pärjati võitjaks. 64. aastal puhkes Roomas suur tulekahju, mis laastas linna. Äkilise loomuga julm keiser Nero sai esimeseks kahtlusaluseks, seda siiski alusetult. Ta oli veendunud, et kõik tahavd teda tappa. Et ennast kaitsta, lasi ta mõrvata hulga inimesi. Senaatorid, ülikud ja sõjaväe ülemjuhatajad püüdsid Nerost vabaneda. Senat kuulutas ta rahvavaenlaseks. Nero põgenes ja sooritas enesetapu 8. juunil 68. a. Nebukadnetsar II oli Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas, kes valitses aastail 605–562 eKr. Nebukadetsar on tuntud oma ulatuslike vallutuste ning ehitustegevuse tõttu Babülonis. Nebukadnetsar oli Babüloonia kuninga Nabopolassari poeg ja troonipärija. Enne valitsejaks saamist oli ta oma isa vägede juht ning vallutas Egiptuselt Süüria ja Palestiina
Samuti terve rida reisikirju ja ka mitu biograafiat, nt J. Liivist. Oli vabariigi ajal suur autoriteet, sõja ajal ei õnnestunud tal ära minna. Oli küll plaaninud, aga see jäi liiga viimasele hetkele ja ta ei pääsenud paadile. Sõjas hävis tema Tartu kodu, pärast sõda suhtus Nõukogude võim soosivalt, talle anti Underi ja Adsoni maja Nõmmel. 1946 kuulutati ta ENSV rahvakirjanikuks. Pärast seda hakkas võim üle vaatama inimeste elulugu ja loomingut ning Tuglas kuulutati rahvavaenlaseks, visati kirjanike liidust välja, teda ei avaldatud. Elu kallale ei kiputud. See kõik kestis 1950ndate lõpuni, kus Stalin oli surnud. Hiljem leebuti tema suhtes. Ta oli oma loomingu suhtes kriitiline, töötas kõike korduvalt läbi, siis tema loomingu maht ei ole eriti suur. Kvaliteet oli see, millele ta tähelepanu pööras. Vanas eas jäi tervis viletsaks. Enne surma jõudis siiski asutada Tuglase kirjandusauhinna, mis oli erandlik, kuna NSVL-s ei
annaabi.ee 
