[email protected] 29. november 2016. Mida me tänapäeval Eestis usume (Saar-Poll ja EKN küsitlus 2015) Eestlastest peab end kristlasteks 25,8%, maausuliseks 5,7%, religioosselt või vaimselt otsijaks 6,5%, mittereligioosseks, keda need teemad ei huvita 23,8%, vaimseks, kuid mitte religioosseks 27,5%, ateistiks, kes ei usu Jumala olemasolu 7,5%, kellekski muuks 1,7%, raske öelda 1,6%. Mitte-eestlastest peab end kristlasteks 59,1%, maausuliseks 1,3%, religioosselt või vaimselt otsijaks 5,6%, mittereligioosseks, keda need teemad ei huvita 13,6%, vaimseks, kuid mitte religioosseks 13,9%, ateistiks, kes ei usu Jumala olemasolu 5,1%, kellekski muuks 0,1%, raske öelda 1,3%. Kristlikesse kogudustesse kuulub eestlastest 20 %, neist luterlasi 16% Kristlikesse kogudustesse kuulub mitte-eestlastest ca 25%. Jumala olemasolu usub 39% rahvastikust (eestlastest 28% ja mitte- eestlastest 62%). Ristitud on 46% eestlastest ja 80% mitte-eestlast...
Loojuvatest tähtkujudest Koot ja Reha jäävad Jõulutähtedest lõunasse. Lisaks nendele on veel paljusid tähtkujude kirjeldusi,mida võib leida peaaegu igast täheatlasest. Kuidas tekkis Suur Vanker Eesti rahvamuistendi järgi? Rahvasuu on rääkinud ,et ennemuiste läinud üks talumees, Peedo nimi, oma vankriga, härg ees, läbi metsa. Korraga tuli hunt metsast ja kargas härja turjale, et teda vankri ees aisade vahel ära murda. See oli koguni Vanaisa seaduse vastu. Rahvausu järgi võib hunt küll loomi, ka tööloomi, murda ja süüa, aga ei iganes mitte siis, kui loom vankri ees ehk aisade vahel, omas töös ja teos on. Vanaisa on igale asjale oma piiri pannud ja seaduse teinud. Et hundid edaspidi iganes mitte niisugust kurja tööd enam ei teeks, tõstis Vanaisa hoiatamiseks Peedo kõige oma vankri ja härjaga, ühtlasi ka murdja hundi taevalaotusele. Hundi rakendas tema nuhtluseks härja kõrvale vankri ette, ka koormat vedama. Et see
Mustad olid ohvriloomad, kui ohver oli mõeldud halva lepitamiseks. Tulekahju puhul ohverdati must kukk või kana. Rahvalauludes on must mees kuri. Valged rõivad ja ohvriannid kuulusid tseremoniaalsete talituse juurde, sest pidid tagama tervise ja heaolu Kuldkollane on sümboliseerinud nii viljakust, teadmisi kui ka väärtuslikkust. Kuldse krooniga maaolevuste poole pöörduti abi ja tervise saamiseks. Kuldse krooniga madude kuninga krooni sööja omandab rahvausu järgi kõige teadmise, mõistab loomade ja lindude keeltki. Hall on eestlaste rahvapärimustes vanaduse ja elukogemuse märgiks, halli vanamehe käest usuti saavat nõu ja abi. Roheline on eelkõige loodushinge värv, metsavaimu kujutatirohelises võilehtedest mantlis vanamehena. Haljendavate okste näol on roheline elujõu sümbol, nii toodi tähtpäevadel tuppa rohelisi oksi või puid. -------------------------------------------------------------------------------------------------
Ja kindlasti ei tohiks unustada, et lapsed on samasugused leinajad nagu täiskasvanudki. Keegi ei saa kaitsta last elu valude ja kannatuste eest. Elu on selline, nagu ta on. Oleks hea, kui lapsel oleks ka väljaspool kodu täiskasvanuid, kes veidi kaugemalt saaksid last jälgida ning võtta vastu lapse selliseid tundeid ja kogemusi, mida ta ei soovi oma kõige lähedasematele täiskasvanutele väljendada. Sügisel mõtleme rohkem ka neile, kes meie hulgast ajast igavikku on kutsutud. Rahvausu järgi tulevad lahkunud hingedeajal jälle koju vaatama neid, kes veel siin elavad. Kirikukalendris on novembrikuus kolm tähtpäeva, mis juhivad meie mõtted surmale ja surnutele: hingedepäev, pühakutepäev ja igavikupühapäev, mida paljud ikka veel surnutepüha nime all tunnevad. Arvatavasti kutsub ka looduses toimuv - nähtavad märgid elu lakkamisest, pimeda aja pikenemine ja lindude lahkumine - meid tavalisest enam mõtlema neile, keda meie juures enam ei ole
uustrükk 1584, David Dubberhi volikiri 1586, Jesuiitide teated 16. sajandi lõpust ja 17. sajandi algusest, Dionysius Fabriciuse kroonika 1611, Franz Nyenstede kroonika 1609/1611, Tallinna sinod 1627, Johannes Gustlaf 1644 jne. Kokkuvõtvalt Kirjalikud allikad loovad diakroonilise silla läbi sajandite, annavad hilisemale pärimusele sügavama ajalise dimensiooni, näitavad nähtuste püsivust. Teavet on palju rohkem: ka teised rahvausu valdkonnad, paikadest iseäranis kabelikohad, ristid, matusekohad, ka sellised looduslikud ohvrikohad, mille puhul pole juttu puudest. Teabe iseloom: enamjaolt üldine taust, harvem andmeid konkreetsetest paikadest. Rahvaluule allikad Intensiivsem kogumistöö algab 19. Sajandi II poolele, kogujaiks õpetlased, kaastöölised Teave pühapaikadest enamasti järgmistes kogudes: Jakob Hurda kogu 1860-1906 (H), Matthias Johann Eiseni kogu 1880-1934 (E) jne. … muud allikad, vaata õisist
jõududega seoseid Hinnatud on ettekuulutuste tõlgendaja (preester nõid) Inimese suhe ühiskonnaga- seineb tugev vastasseis Suulise kultuuri väljalöömist saab seostada ühiskonnas toimuvate suurte muutustega nt. Sõjad, haigusepideemiad, kriisid jne. Meditsiinis-> nt antibiotikumide kõrvalnähtude avastamisel pöörduti rahvameditsiini juurde. Huvitav artikkel: Vepsa rahvausu põhjal. "Rahvausund tänapäeval" 1995 . Mees suhtleb metsaga Kirjandust Juri lotman (1922-1993) rmt. Semiosfäärist , 1992 lk 77 jj Ernst Cassirer (1874-1945) rmt uurimus inimesest 1999 Jack Goody (1919) rmt Metsiku mõtlemise kodustamine 2000 [1977] Jaan Sootak " Möögaga leegi vastu" Akadeemia nr 4, 1990 Arhailine arusaam karistusest Keelust üleastumine lepitus Ohverdamine karistus ( lindpriius, veretasu). Keskaja arusaam karistusest
*Õppetöö toimus ladina keeles. *Ülikoolis võisid õppida kõik seisused. Rahva haridus *Luteri kirik nõudis rahvalt põhiliste usutõdede tundmist.(Õpetati ainult lugemist) *1684 asutati Tartu lähedale õpetajate seminar *Seminari juht ja ainukene õpetaja oli Bengt Gottfried Forselius. *1680 tegutses Eestis umbes 50 kihelkonna kooli. *Esimese eesti keelse grammatika õpiku koostas Heinrich Stahl Nõia protsessid. *Luteri kirik võitles paganluse ja rahvausu kommete vastu. *Ainult lubatud usk oli Luterlus ehk riigi usk *Kiriku ülesanded olid: I Hariduse andmine II Propaganda töö(enda reklaamimine) III Inimeste üle arve pidamine(sünnid, surmad, abielud) *Kirikus käimine ja maksu maksmine oli kohustuslik E. Kirikumaks. *Nõidumise eest karistati tuleriidale saatmisega *Levisid joomine ja suitsetamine. *Hakati ehitama massiliselt kõrtse. Karl XI valitsusaeg(10.11)
-1970. aastail, mil kiriklikest institutsioonidest täiesti erinevat religiooni tähele panema hakati. Rahvausund on ametliku religiooni kõrval kogu aeg olemas olnud. Traditsiooniliselt tähendas see amtliku religiooni rahva seas levinud tõlgendusi (selle poolest on rikkaim katoliku kirik), mis sisaldasid mitteametliku usu elemente. Reformatsiooni eesmärk: usu puhastamine sellest kahjulikust ebausust. Eestis võitles nn ebausu kommete (st rahvausu) vastu aktiivselt vennastekoguduse liikumine. 19. sajandil hakati rahvapärimust koguma, et seda säilitada rahvausukombed olid koos muu rahvapärimusega hääbumas. Rahvalik kristlik usund katoliiklikes maades: rahvausk on aidanud katoliiklusel püsida. Paralleel Indiaga: budism hävitati moslemite rünnakuga (budismi keskused olid kloostrid, mille hävitamisega kadus ka budism), aga hinduismi ei saanud rahva seast kaotada.
kasutuselevõtul ja levikul oli hindamatu roll. Tõusis ka üldine haridustase. Veel tuli kasutusele teleskoop ja kompass. Reformatsioon: ehk protestantlus. Reformid katoliku kiriku õpetuses. 1517 M.Lutheri 95 teesi. Tema seisukohalt tuli filosoofia teoloogiast lahutada. Inimene saab Jumalaga otse suhelda, ilma preestri vahenduseta. Kuna jutlused olid ladina keelsed, ei saanud talupojad sellest aru ning tekkis rahvusliku kiriku loomise idee. Piiblite tõlkimine rahvuskeelde. See on rahvausu tõsine areng. Ei vabanenud mitte üksnes inimese vaim, vaid ka tem amaine saamahimu, mis tõi kaasa tõsise moraalikriisi. Vaimuelu iseloomustasid rohked sisepinged. Piiritu usk loodusesse, inimese võimetesse ja mõistusesse asendus 16 saj II poolel skepsisega. Renessansiajastut iseloomustavad avastused ja leiutised, rahvustunde ärkamine, rahvusriikide teke ja suured usulis- poliitilised liikumised. Ühiskondlike küsimuste uurimisele pühendunud mõtlejaid: N.Machiavelli, T.Moor, J.Bodin,
võimalus talupoegade elus. Vennastekogudusi on hinnatud kui esimest vaimset liikumist talupoegade hulgas, mille kandjaks oli nende eneste usaldusmeeste organisatsioon. Nende tegevus tõi esile kirjamehi, kes tegelesid tõlkimisega ja kirjutasid ka algupäraseid tekste, mis levisid kogudustes käsikirjadena. Vennastekoguduste negatiivseks jooneks on Eesti kultuuriloo seisukohalt peetud liikumises esinenud vaenulikkust nii endise rahvausu (ohvrikohtade hävitamine) kui ka ilmaliku elu vastu üldse, kaasa arvatud rahvakultuuri ilmingud. Põlguse ja keeldude alla sattusid rahvalaulud ja muusika, rääkimata rahvatantsust, otsene hävitamine sai osaks rahvariietele ja ehetele, torupillidele ja kanneldele. Hernhuutlik kirjasõna Hernhuutlus oli oma tegevuses asetanud rõhu koguduse osalusele, vendade preesterlusele, sagedastele kokkutulekutele, koguduseliikmete vastastikusele
Pühaks peetakse allikaid just tervisega seonduvaid. Tuttavad allikad on silma allikad, kus käiakse silmi pesemas. Allikate vesi ei lähe pahaks, valmistatakse pühasid toite ja tehakse teed, mis on ravi toimega. Käiakse ka allikas suplemas kindlatel päevadel, mis ravib liigese haiguseid näiteks. 12 Tabla küla, näide sellest kuidas pühale allikale on peale ehitataud majake, mis on kaunistatud ikoonidega. See on rahvausu kaasaegne väljendusviis. Pildil on kollane täpp ja seal on koht kus ojakene välja jookseb, korralikud inimesed toovad vett sealt, mitte keset küla. Pühalik ikoon peab kaitsma vett. Kunstis ja kirjanduses on vasteid kuivõrd tähtis on vesi. Eesti ohvrikivid Kivid paiknevad kõige rohkem Lääne-Eestis. Kivid on kohad, kus käiakse siis kui on mingi tervise häda, jäetakse ande. Seotud palju viljakusmaagijaga. Kive on väga palju erinevaid.
levisid kristlikud põhimõtted ning kristlik õpetus toodi rahvale lähemale. Vennastekogudused avaldasid mõju rahvuslikule liikumisele. Mõjutasid kirjakultuuri, hernhuutlaste jaoks oli oluline kirjalik asjaajamine. Koguduse päeviku pidamine. Esimest korda tekkis kirjaliku tegevuse vajadus talupojal. Usukirjandus, usutekstide ümberkirjutamine. Hernhuutlased on kujundanud eestlaste muusikalisi harjumusi – koorilaul ja puhkpillimuusika. Negatiivse märgina on vennastekoguduste võitlus rahvausu vastu, taunisid kõike, mis puudutas muistseid rahvakombeid. Seal, kus oli levinud hernhuutlus, seal on rahvaluule kogujatel tegevus raskem. Hernhuutlaste võitlus rahvausundite vastu oli üsna efektiivne. Teoloogiline ratsionalism Valgustusega seotud. Euroopas valgustusliikumist on olnud mitmes variandis. Kogu Euroopa ulatuses Prantsuse valgustus. Prantsuse valgustus oli katoliku kiriku vastu väga kriitiline, Saksa valgustus aga mitte. Valgustus Balti provintsides levis eelkõige
annaabi.ee 
