tegeleda erinevate huvialategevustega. Näiteks on minu kodukoolis, Paide Ühisgümnaasiumis, võimalus käia segakooris, rahvatantsutrennis, kunstiringis, näiteringis ning võimalus osaleda ka ajalehe töös. Need ei vaja erilist varustust ning kooririided tuleb igal lauljal ise välja osta. Samas võib tuua vastukaaluks Hugo Treffneri gümnaasiumi, kus huvialategevusvõimalused on mitmekesisemad Treffneri gümnaasiumis saab lisaks koorile, näiteringile, rahvatantsule, kunstiringile ja ajalehetööle tegeleda ka võitluskunstidega, väitlusega, on olemas spordiring ja ajalooring. Kuna kooli loetakse mingil määral ka eliitkoolide nimekirja, on sellel kindlasti rohkem ressurse kui nii mõnelgi teisel väikelinna tavakoolil. Miskipärast ei usu ma, et õpetajad Treffneri Gümnaasiumis peavad maksma paljundatud lehtede eest, kuid minu kodukoolis oli see mingil ajal lausa vajalik.
1930. alanud "puhta" eesti rahvatantsu otsingud lõppesid peagi tõdemusega, et seda polegi olemas. Ilmnes, et meie rahvatantsud on kohati väga sarnased teiste rahvaste tantsudele. Näiteks leiti, et meil laialt levinud labajalavalss on lihtsalt folkloriseeritud tavaline valss, kaerajaani seostati kadrilliga ja tuljakut, tantsulugu kahe noore inimese kurameerimisest, slaavi tantsudega. Tolleaegsest suhtumisest haaratuna hakati avalikkuses arutlema rahvakunsti arendamise võimaluste üle. Rahvatantsule soovitati läheneda loovalt, edendada ja kohandada teda vastavaks aja vaimule. Tegelikult on muutumine rahvatantsule alati omane olnud -- nagu inimlooming laiemaltki, muutub ka rahvatants olulisi sündmusi peegeldades vastavalt ajale ja inimestele. Seetõttu ei suudagi me tänapäeval enam algupäraseid ja hilisemaid tantse üksteisest selgelt eristada. Filmikunst ja teised autentsed salvestusvahendid on liiga noored nähtused ja nii polegi dokumenteeritud allikatele viidates
alanud "puhta" eesti rahvatantsu otsingud lõppesid peagi tõdemusega, et seda polegi olemas. Ilmnes, et meie rahvatantsud on kohati väga sarnased teiste rahvaste tantsudele. Näiteks leiti, et meil laialt levinud labajalavalss on lihtsalt folkloriseeritud tavaline valss, kaerajaani seostati kadrilliga ja tuljakut, tantsulugu kahe noore inimese kurameerimisest, slaavi tantsudega. Tolleaegsest suhtumisest haaratuna hakati avalikkuses arutlema rahvakunsti arendamise võimaluste üle. Rahvatantsule soovitati läheneda loovalt, edendada ja kohandada teda vastavaks aja vaimule. Tegelikult on muutumine rahvatantsule alati omane olnud -- nagu inimlooming laiemaltki, muutub ka rahvatants olulisi sündmusi peegeldades vastavalt ajale ja inimestele. Seetõttu ei suudagi me tänapäeval enam algupäraseid ja hilisemaid tantse üksteisest selgelt eristada. Filmikunst ja teised autentsed salvestusvahendid on liiga noored nähtused ja nii polegi dokumenteeritud
Mitmekülgset kultuuritegevust alustas ta Kohtla-Järve Kultuurimajas direktorina, edasi juhatajana Tammiku klubis.Tema poolt kehtestatud rolle Jõhvi draamaringis mäletatakse siiani.Praegu töötab ta kultuuriministeeriumis. KODUKOHA KULTUURI TEGELASI · Voldemar Berelkovski Mitmekülgne kultuuritegelane,huvijuht,pedagoog ja tantsujuht on tuntuks-teatuks saanud aegade jooksul paljudele.Tema on mees, kes teiste askelduste kõrval on end pühendanud rahvatantsule 1962 aastast alates.Voldemar Berelkovski alustas rahvatantsurühmade juhendamist Jõhvi Gümnaasiumis 1991- 1992.Sellest peale on ta osalenud pea kõigis tantsu ja kultuuriga seotud sünmustega. · Lea Küngas Jõhvi linnavalitsuse kultuuri- ja teabespetsialist.Ta on väga toimekas inimene kes on väga hästi hakkama saanud Jõhvi linna kultuurilise poole edendamisega.
algupoolel.Mitmekülgset kultuuritegevust alustas ta Kohtla- Järve Kultuurimajas direktorina, edasi juhatajana Tammiku klubis.Tema poolt kehtestatud rolle Jõhvi draamaringis mäletatakse siiani.Praegu töötab ta kultuuriministeeriumis. · Voldemar Berelkovksi- mitmekülgne kultuuritegelane, huvijuht, pedagoog ja tantsujuht on tuntuks-teatuks saanud aegade jooksul paljudele.Tema on mees, kes teiste askelduste kõrval on end pühendanud rahvatantsule 1962 aastast alates. Voldemar Berelkovski alustas rahvatantsurühmade juhendamist Jõhvi Gümnaasiumis 1991. a. Sellest ajast peale on ta osalenud pea kõigis tantsu ja kultuuriga seotud sündmustega. · Endla Jaanus ja segakoor "Heli" Viited · http ://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_Veevo · http://www.johvi.ee/index.php/mod/site/act/nav/id/61/i/9 · http://74.125.77.132/search?q=cache:uBeUwRrG2v0J: · http://www.johvi.ee/index.php/mo d/events/act/allEvents/mode/cale
Rahvatants Rahvatants on rahvaloomingu liik, milles väljendatakse tundeid, mõtteid ja suhtumisi rütmiliste liigutuste ja muutuvate kehaasendite kaudu. Rahvatants on välja kujunenud seoses rituaalsete toimingutega. Kaasajal on rahvatants sageli kindla rahvuse või sotsiaalse rühma kultuurilise identideedi määraja. Kaugele ulatuv eesti rahvatantsutava oli varajasemal ajal seotud põhiliselt perekondlike sündmustega nagu näiteks pulmad. Tänapäevasema sisu ja vormi on eesti rahvatantsule andnud tantsupeod. Eesti rahvatantsde liigid, arvestades liikumise iseloomu, osavõtjate hulka ja paigutust: · voor- ja sõõrtantsud- esitatakse hulgakesi. Üksiktantsijad või paarid asuvad üksteise taga reas (kolonnis, vooris, rongis) või kinnises ringis (sõõris). · akrobaatilised tantsud- et teha oma liikmed painduvaks ning meeleolu reipamaks · imiteerivates tantsud- milles aimati järele mõnda olukorda, tegevust, looma käitumist või liikumist.
6. sümfoonia h-moll ,,Pateetiline'' (pärast seda mürgitas (?) end arseeniga, elu viimane teos). ,,Sellesse sümfooniasse panin ma kogu oma hinge, kõik siin on subjektiivne.'' (I osa- Elu) EDVARD GRIEG (1843-1907) (''Chopin of the North'') Muusika H. Ibseni draamale Peer Gynt Koosneb 22 üksiknumbrist, Grieg valis 8 pala ja koostas 2 4-osalist orkestrisüiti Tuntumad: Hommikumeeleolu, Solveigi laul, Mäekuninga koopas Muusika väga korrapärane: rahvalaululähedane meloodia, rahvatantsule iseloomulikud rütmid Esiplaanil tunded, suur lüürik ja kõlavärvimeister Üksikute suurteoste seas on maailma kolme mängitavama klaverikontserdi hulka kuuluv klaverikontsert a- moll: I osa sonaadivormis, peateema energiline, kõrvalteema lüüriline JEAN SIBELIUS (1865-1957) I maailmakuulus Soome helilooja. Õppis Helsingi muusikakoolis, täiendas end Berliinis ja Viinis. Muusika sügavalt soomepärane, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine. Toetub soome loodusele,
liikumiste ja muutuva kehaasendi kaudu. Rahvatantsus liituvad liikumine, pillimäng ning sageli ka laul. Tantsul oli oluline osa rituaalides, palju tantsiti ka meelelahutuseks. 19. sajandil hakati korraldama eraldi tantsupidusid, mida nimetati mitmeti: (küla)säru, subrik, tantsud, pitspall, simman. Eesti rahvatantse võib liigitada järgmiselt: Vanem rahvatants talupoeglik maarahva tants, kohati ka maagilise ja rituaalse otstarbega. Eesti vanemale rahvatantsule on iseloomulik vaoshoitus ja väärikus, kus puuduvad suured hüpped, käte- jalgade kiire ja vaheldusrikas tegevus ja puusade liikumine. Vanem tantsumuusika on rõõmsakõlaline ja sageli kolmeosalises taktimõõdus. Voor- ja sõõrtantsudes liiguvad tantsijad üksteise taga reas või kinnises ringis. 18.-19. sajandi vahetusel levis liikumine üksteise järel paarides
tuleb tantsimisel igal juhul arvestada. Aegade jooksul on tantsupõranda jaoks kujunenud välja oma ,,liiklusmäärustik", mis näeb ette, et alati tantsitakse ümber tantsupõranda keskpunkti vastupäeva. Seda liikumist nimetatakse tantsusuunaks. AEGLANE VALSS Esimene paaristants viini valss on üle sajandi olnud inspiratsiooniallikaks uute valsiliikumisel põhinevate seltskonnatantsude loomisel. Võimatu on alahinnata valsi mõju ka klassikalisele ja rahvatantsule. Seltskonnatantsudest on valsi järeltulijana kahtlemata menukaim aeglane valss. Tema sünniajaks loetakse aastaid 1924 1926, mil ta levis Inglismaalt Eutoopa mandrile ja sai tolle aja populaarseimaks moetantsuks. Aeglase valsi muusika taktimõõt on ¾. Taktis on kolm lööki, neist esimene rõhuline. Tempo 30 33 takti minutis. Sobivaim tempo on 31 takti minutis. Et muusikas on esimene taktiosa esile tõstetud, tuleb ka tantsus iga takti esimest
kindlatele standardtantsudele (nende alla kuuluvad aeglane valss, tango, viini valss, aeglane fokstrott ja quickstep) ja Ladina-Ameerika tantsudele tuntakse seltskonnatantsudena ka muid nagu salsa, mambo, rock'n'roll, diskotants jt. Aeglane valss Esimene paaristants viini valss on üle sajandi olnud inspiratsiooniallikaks uute valsiliikumisel põhinevate seltskonnatantsude loomisel. Võimatu on alahinnata valsi mõju ka klassikalisele ja rahvatantsule. Seltskonnatantsudest on valsi järeltulijana kahtlemata menukaim aeglane valss. Tema sünniajaks loetakse aastaid 1924 1926, mil ta levis Inglismaalt Eutoopa mandrile ja sai tolle aja populaarseimaks moetantsuks. Aeglase valsi muusika taktimõõt on ¾. Taktis on kolm lööki, neist esimene rõhuline. Tempo 30 33 takti minutis. Sobivaim tempo on 31 takti minutis. Et muusikas on esimene taktiosa esile tõstetud, tuleb ka tantsus iga takti esimest
Kolmekümnendate algul lõi E. Kapp kaks ulatuslikumat helitööd: Trio (1930) ja sümfooniline poeem ,,Tasuja" (1931), mille ajendiks sai Bornhöhe samanimelise jutustuse eestlaste kangelaslik vabadusvõitlus. (Kõrvits 1964: 13-15) Oma esimese sümfoonilise poeemi pühendas Eugen Kapp ,,Estonia" orkestrile ning dirigendile R. Kullile. 1938. aastal loodud tantsusüidis kasutab Eugen peale eestilike elementide ka vene, poola ja hispaania rahvatantsule omaseid kujundeid. Eugen Kapp kirjutas muusika H. Visnapuu näidendile ,,Maa vabaduse eest". Paari aasta pärast valmis tema esimene muusikaline suurvorm - ballett ,,Kalevipoeg". Konservatooriumi lõpetades kirjutas Eugen muusika lastenäidendile ,,Kuus venda". Järgnevalt loob ta muusika kahele Shakespeare`i näidendile - ,,Palju kära ei millestki", ,,Veneetsia kaupmees" ning Schilleri ,,Wilhelm Tell`ile". Eugen Kapi õnnestunumaks teoseks kujunes saatemuusika
annaabi.ee 
