Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Rahvusvaheline noorsootöö NT-12 Loore Kääramees ,,Eestlaste pärimuskultuurilised traditsioonid ja tavad rahvamängud" Referaat, eesti rahvakultuur Juhendaja: Margus Abel Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti rahvamängud on erinäolised ning huvitavad. Rahvamängud on mõnus ajaviide nii lastele kui ka täiskasvanutele. Algselt olid rahvamängud rituaalsed nendega taotleti viljakust ja tõrjuti kurja. Tänu erinevatele kihelkondadele on mänge palju ja õnneks on väga suur hulk nendest ka tänaseni säilinud. Referaadis kasutatavate mängude näited on kirja pandud Aleksander Kalamehe poolt, kes oli hinnatud spordipedagoog. Antud tegevused valis Aleksander Kalamees välja Eesti
uus komme. Enam ei tehta ka niipalju suuri pulmi kui kunagi. Vanasti olid pulmad ettekavatsetud, aga nüüdisajal on see noorte kiire tegutsemise vili. Enamjaolt ei tehta suuri ettevalmistusi pulmadeks. Tänapäeva pulmas keskendutakse enam vähem samadele kommetele kuid uues vormingus. Tekkinud on kaasaegsed rituaalid nagu küünla süütamine ühise elutee märgiks, abielu vande andmine, pruudipärja mängimine keskööl ja muidugi tants ning erinevad pulma. Või rahvamängud nii pulmalistele kui ka noorpaarile endale ning ka ämmadele ja äiadele. Nüüdsel ajal on pulmade traditsiooniline osa vähenenud, igaüks korraldab pulmi nii, nagu oskab ja rahakott võimaldab. Pidustuste sisustamiseks ei kasutata mõjuvaid ja värvikaid tavasid teatud kindlate mängude, tantsude ja laulude näol. Järjest rohkem segunevad eri rahvaste traditsioonid. Neist tänapäevale kohast pulmakombestikku luues on oluline jälgida,
muuseumid Euroopas ja Ameerikas. Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist ja piiride avanemist on Eesti kunstnikud õhinal püüdnud kaasa minna Lääne uusimate kunstivooludega. Ka Arrak. (Roots, 2004) Jüri Arraku loominguline haare on olnud väga lai. Lisaks maalile ja graafikale on ta esinenud ka metallehistööde ja gobeläänidega, teinud häppeninge, kujundanud ja illustreerinud arvukalt ilu- ja teatmekirjandust. Samuti avaldanud graafikamapid "Eesti rahvamängud" (1979) ja "Kalevala" (1985). Oma lasteraamatuga "Panga-Rehe jutud" (1975) lõi ta isikupärase "maivi" voolavalt deformeeritud peaga kuju, mis esineb ka joonisfilmis "Suur Tõll" (1980) ja millest kasvas välja pildist pilti esinev ning kunstipublikule hästi tuttav "arraklik" figuur. (Jüri Arrak: Joonistades läbi aja, 2011) Jüri Arraku maalide hulgas leiame mitmeid sakraalhoonetesse tellitud töid: Halliste kiriku
Iga üksik spordiala on oma põhiolemuselt vaid inimeste kujutluse vili, sotsiaalne konstruktsioon, mis redutseerub kokkuleppel põhinevateks ehk konstitutiivseteks reegliteks. Spordialade loomise aluseks on inimese keha ise, selle liikumine, liigutused ja võimed; looduslik ja tehislik keskkond; aastaajad; tehnoloogia täiustumine või uued materjalid/vahendid – kõik pakuvad lõpmatuid võimalusi uute alade sünniks. Globaalne spordi kujunemine: Kui võitluslikud kultuslikud tegevused, rahvamängud ja füüsilised ajaviite tegevused on eksisteerinud kogu maailmas, ja niisama hästi kui igal ajastul, igas kultuuris, siis pole tõenäoliselt olemas mingisugust spordi “suurplaani”, s.t sihiteadlikku spordi ja spordialade moodustamist, vaid sport ja spordialad on esile kerkinud ja arenenud kavandamatult. Inglise termin ja nähtus “sport” võeti teiste riikide poolt omaks kui üldmõiste spetsiifilise ajaviitelise vormi kohta järk-järgult spordi levimisel. Sport kui inglise
2. rolli võtmine endale 3. otsesed küsimused sisu edasi andmiseks kaudne 1. tingimused (aeg ,koht ) 2. pidev info 27.reeglimängude juhendamine. otsesed võtted 1. reegle tutvustamine, nende selgitamine 2. ise mängus osalemine 3. ettenäitamine kaudsed 1. mängu vahenditega varustamine 2. laste teadmiste rikastamine 28. Mängude liigitus vabamängud. rollimängud lavastusmängud (kirjanduspala järgi või omalooming) ehitusmängu reeglimängud rahvamängud liikumismängud õppemängud laulu- tantsumängud lauamängud ja mängud erinevate esemetega. 29. Õppemängu tähtsus eelkoolieas. on täiskasvanu poolt loodud kindla eesmärgiga, kindlate reeglite ja tegevusega mäng. tähtsus: ühendatud on õppimine, õpetamine ja mängimine. Laps õpib ja mängib. Eesmärgid: teadmiste kinnistamine, süvendamine ja täpsustamine. 30. õppemängu elmendid. 1. mänguline ülesanne koos mängulise tegevusega. (mõistatamine, süzee kujutamine) 2
Altingil kuulutati välja seadusi, arutati kohtuasju ja muid vaidlusaluseid küsimusi. Istungid toimusid vabas õhus kõrge kaljuseina läheduses, mis lõi kõnepidamiseks hea akustika. Kõikidest Islandi piirkondadest piirkondadest kokku sõitnud ülikud ja vabamehed elasid Tingi Väljadele püstitatud suurtes onnides, mis kaeti telkkatusega. Alting toimus suvel ja kestis kaks nädalat. Altingil sõlmiti tutvusi ja lepiti kokku kosjakaupades, seal toimusid ka rahvamängud ja spordivõistlused. Altingi istungite ajal püüti enamasti rahu säilitada, kuigi seal toimusid ka kahevõitlused. Seadusi kuulutati Altingil välja Seaduse Kalju juures ja seda pidi tegema selleks valitud seadusekuulutaja. Rahvavõimu aegadel olid maa valitsejateks paganausu preestrid goodid ja sugukondade ülemkiht hövdingid. Kõik goodid koos moodustasid seadusandliku ja kohtukogu. 16. Miks Hrutr oli tülis Unnriga?
plaanis kerkib kõigepealt küsimus eesti lavakunsti folkloorsest aluspõhjast. Meil puudub pesuehtne rahvadraama, teatrikunsti ja draama algeid võis aga leida juba vanematest, XIII–XVI sajandist pärit laulumängudest. Mängude algse, eeskätt maagilise iseloomu asemel kerkis neis hiljem esile pigem lõbustuslik külg. 7 Tavandilistes traditsioonides, mis kandsid kultuslikku iseloomu (mardi- ja kadrisanditamine, kosja- ja pulmakombestik), ilmnes põhimõtteliselt „lavastuslik” element, rahvamängud võisid aga omakorda läheneda näidendile: selgesti eristusid osalised, dialoogid ja tegevus (Mirov 1998: 283–305). Kuigi folkloori pinnalt ei sündinud teatrikunsti selle üldeuroopalikus tähenduses, heiastub eesti teatri nn. folkloristlik eellugu hiljem rahvaluule ainese ja motiivide rakendamises kutselisel laval. 1930. aastatel, mil ametlik ideoloogia soosis nn. rahvusterviklikkuse ja omateatri ideid, võis folkloori kasutamine kohati omandada
kokku köita "Leivanädala kokaraamatu". Sellest kokaraamatust tulekski valida leivapeole huvitavamad leivatoidud. Leivanädalal võiks koostööle paluda ka koolisöökla. Soovitan kindlasti minna õppekäigule muuseumisse või leivatööstusse. Tore üritus oleks leivapäev või leivapidu, kus õpilased võiksid valmistada leivatoite (kaasata ka lapsevanemaid), toimuks ühine leivatoitude maitsmine. Lastele võiks selgeks õpetada mõned luuletused, dramatiseeringu, rahvamängud ja laulud. Toimuda võiks viktoriin, näitusel oleksid laste meisterdatud rukkililled või õletööd ning joonistused. Tehke kõik oma mõtted teoks ja tuleb vahva pidu! Leivanädal või leivapidu võiks lõppeda kokkuvõttega, kus ettevõtlikke ja tublisid kaasalööjaid tänataks tänukirja või miks-mitte vahva vigur-leivaga. Usun, et Teil kõigil on küllaga toredaid mõtteid ja kogemusi meeldejäävaks leivanädala teostamiseks. Palju jõudu ja indu!
atleet", kes ilmalike ja vaimulike õpingute kõrval tegeleb ka kehaliste harjutustega. Spordimängud (olümpiamängud) Inglismaal: 19. saj. teisel poolel hakkas olümpialiikumine Inglismaal laienema. Liverpoolis (1862), Lancasteris (1865), Londonis esimesed rahvuslikud (1866) jne. Cotswoldi om: Algatas 1612. aastal aadlik R. Dover. Toimusid igal aastal nelipühade nädala neljapäeval ja reedel. Kavas olid hobuste võiduajamine, jänesejaht, maadlus, võidujooks, rahvamängud ja tantsud. Avatud kõigi ühiskonnakihtide esindajatele. Wenlocki om: Algatas dr. W.P. Brookes, kes arstina tajus kehaliste harjutuste olulisust tervisele ja propageeris seda. Esimesed mängud 1850. a oktoobris. Toimuvad igal aastal. Kavas olid: kriket, jalgpall, kaugus- ja kõrgushüpe, 50 jardi ühel jalal hüpped, võidujooksud, hiljema ka aritmeetikatundmine, kudumine ja deklameerimine jms. Kaasaegse spordiliikumise sünd
.................................................................................................. 83 PANEME ASJAD KOTTI ................................................................................................... 84 KÜPSETAME KOOKI........................................................................................................ 84 VÄÄNAME KEELT............................................................................................................. 86 Rahvamängud:...................................................................................................................... 88 Õunavaras (Vana-Kuuste)................................................................................................. 88 7 Madu (Pöide)..................................................................................................................... 88 Isaisa nui (Koeru).......................
õhtul, lisada kõrguste, laiuste, pikkuste, vahemaade, jõgede pikkuse ja mäe ümbermõõdu mõõtmine. Pakuti, et iga lasteaed võiks valida endale ühe talu, mida igakuiselt külastatakse ja puult oksi võttes võiks ka eelnevalt puult luba küsida. Paar õpetajat leidis, et tegevustesse võiks lõimida rohkem mänge: toreda ideena pakuti välja elektri kulgemise mäng traadis (mis ka metoodilisse materjali lisati) ning rahvamängud („Me lähme rukkist lõikama”, „Kapsas”, mängu „Värvipood” asemel võiks teha mängu „Taimepood”), laulda ka majaehituse juurde regilaulu. Enne või pärast lillepeenra tegemist võiks värvida ka elulille sümbolit. Toiduteema juures võiks käsitleda ka poetoidu ja mahetoidu erinevust. Osaliselt viidi parandus- ja täiendusettepanekud ka materjali sisse. Materjali struktuuri ja ülesehitust ning arusaadavust hindasid kõik õpetajad väga heaks.
annaabi.ee 
