Suure rahvuskultuurilise tähtsusega oli tema töö folkloori valdkonnas. Osaliselt rahvaluulele tuginevad kaheksa Faehlmanni muistendit. Nendest tuntumad on näiteks ,,Vanemuise laul", ,,Emajõe sünd" ja ,,Loomine. Muistendid ilmusid saksakeelsetena vahemikus 1840-1852. Muistendite kirjutamisel võttis ta eeskuju soome mütoloogiast ja antiikmütoloogiast Olulise osa oma muistenditest seob autor Tartuga ja selle ümbrusega. Need kujundasid sakslaste seas positiivse suhtumise eesti kirjandusse-rahvaluulesse. Müüdid panid aluse eesti rahvusmütoloogiale, mõjutades eesti kirjanduse, laiemalt kogu meie kunstiloomingu arengut.Need läksid saksa keele vahendusel ringlusse ning neid avaldati teistes keeltes kui kauneid näiteid eesti rahvaluulest. Faehlmann kirjutras ÕE seltsis mõned valgustliku iseloomuga ja humoristlikud jutud. Need olid suunatud maarahvale ning olid teatud määral ühiskonnakriitilised. Nt "Tühi jutt, tühi lori, tühi
· FOLKLOOR - traditsioonilises tähenduses kõik lood, laulud, ütlused, salmid, mängud, tantsud. Pärandatud eelmiselt põlvkonnalt järgmisele ilma sõna vahenduseta. Pärimuslik ehk traditsiooniline looming. · RAHVALUULE talupojaühiskonnas levinud poeetiline sõnalooming. N: rahvalaul, rahvajutt (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused), mõistatused, vanasõnad, kõnekäänud. Tänapäevane käsitlus lisab anektoodid, keerdküsimused, linnalegendid. Rahvaluulesse on ühendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika. Ühest küljest kajastab meie maailmapilti, kuid samas ka kujundab seda. Levis suuliselt nii horisontaalselt (ühest elukohast teise) kui ka vertikaalselt (põlvest põlve). Muutus ja varieerus, kuid arvatakse, et üldine süzee säilis, lisandus levitaja enda improvisatsioon. Lisandus indiviidi fantaasia ja kollektiivi pärimus. Vanimateks kirjalikeks allikateks on keskaegsed kroonikad
Kirjanduse teket mõjutas poliitiline võim. Uute nähtuste tähtsam vahendaja rahvakultuuri jaoks linnad oma käsitööga ja mõisaühiskond. Uus usk jõudis mingil määral assimileeruda, omaks võeti ka igapäevases elus tarvitusele tulnud ühiskondlikud-õiguslikud mõisted. Suuremad muudatused tehnikas ja käsitöös. Kultuuri muutumise eel käib rahvastiku teisenemine, muutumine, liikuvus seos linnade, kaubanduse, sõjakäikudega. Kultuurikontaktid proosatraditsiooni tulek rahvaluulesse, mõned mängud ja ajaviited, muusikariistad. ÜS: Eesti kultuur võttis vastu suure hulga uuendusi osa assimileeriti ja seoti enda varasema rahvakultuuriga. Poliitiline ja kiriklik piir Liivi konföderatsiooni ja Venemaa vahel muutus püsivaks ja selgeks püsivaks sajandeiks. REFORMATSIOON ja LIIVIMAA RIIKIDE LAGUNEMINE Olulised sündmused: Vene-Liivi sõda, mis lagundas Liivimaa konföderatsiooni; Tallinna ja Põhja-Eesti alistumine Rootsile
Folkloristika 03.09 ,,Regivärsist netinaljadeni: sissejuhatus rahvaluulesse" Soovituslik kirjandus! Sissejuhatud rahvaluule mõistesse ja teadusloosse I Rahvaluule terminoloogia. Folkloori mõiste ja selle kujunemine Vanavara, ka vana vara termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald (1803-1882) 1861,a. Edukad inimesed ei tegelenud rahvaluulega, see on laste ja naiste pärusmaa. Tegi eesti keeles esimese üleskutse, et rahvaluulet koguda. Väärtustamine sai alguse rahvusliku ärkamisajaga
1990. aastatest. Tema sõnavõtud seto kongressil , osalemised Setomaal korraldatud üritustel ja eriti viimasel ajal etteasted meestelaulugrupiga Liinatsüra' on teinud ta tuntuks ka noorema põlvkonna ehk õpilaste seas. mõned Paul Hagu olulisemad tööd ja artiklid, sõnavõtud 1980. aastast alates: 1. Eitav parallelism regivärsi stiilivõttena 2. Uba ja hernes setu laulutraditsioonis 3. Regivärsist netinaljadeni : sissejuhatus rahvaluulesse P. Hagu üks autoritest. 4. redigeerinud Anne Vabarna laulud seto esimese värssromaani "Ale" teksti. 5. Teose "Kolmas seto kongress" 9. oktoober 1993 Saateks. Samal kongressil esines ettekandega "Kiil, kultuur ja haridus Setomaal. Seto umakultuur täämbä ja hummõn." 6. Anne Vabarna eepilise loomingu algus 7. Anne Vabarna 120. sünnipääväle mõtõldõh 8. Seto legendilauluq 9. Seto lauluema Miku Ode 10. Setu lüroeepika geograafilisest levikust 11
Campanella e. päikeseriik. Utoopiat kirjutatakse veel tänapäevalgi. Miguell Cervantes (Zavedra) 1547-1616 Hispaalane, väga värvika elukäiguga mees, juba 17 aastaselt võttis osa sõjast. Põgenes sealt ja tegeles kuninga maksu ja moona varustajana. Tema kuulsaim teos "Don Quijote", teos mis oli algselt mõeldud paroodiaks, millest kujunes sügav filosoofiline, samal ajal koomiline rahvalik teos. Kelmirohke ehk pikareskne romaan. Zarn mille juured ulatuvad rahvaluulesse. Mille algust arvestatakse keskajaks. Anton Tsehhov 1860-1904 Vene silmapaistev proosa kirjanik ja näitekirjanik. Hakkas varakult kirjutama lõbusaid lookesi igapäeva elust "Antoni Tsehhova" nime all, juba nendest lugudest oli tunda et ta oskab pugeda inimestele sügavale südamesse. Temal teostes oli "naer läbi pisarate" tema teosed "rõõm", "Amtiniku surm" Ajapikku ilmuvad tema teostesse draagilised noodid. Ja jutustuses "Palat 6" pole enam midagi naljakat ainult draagika
- Koolipärimus. Toim. Mare Kõiva, Anu Vissel. Tartu: Eesti Keele Instituut, Kirjandusmuuseum, 5. 2.Kalmre, Eda 1995. See pikk lühike tee salmialbumist oraaklini. - Lipitud- lapitud. Tänapäeva folkloorist Toim. Mare Kõiva. Tartu: Eesti Keele Instituut, 161. 3.Kalmre, Eda 1999. Rahvusvaheline levik. Roos närtsib, marmor puruneb... Toim. Ants Haljamaa. Tallinn: Koolibri, 105. 4.Kalmre, Eda 2005. Laste- ja noortepärimus. Regivärsist netinaljadeni. Sissejuhatus rahvaluulesse. Toim. Mall Hiiemäe.Tallinn:Koolibri, 167. 5.Nahkur, Anne,Sokk, Maie 2001. Rahvaluulest. Sõna võlu Kirjanduse õpik 7.klass. Tallinn:Koolibri, 10. 6.Seljamaa, Elo-Hanna, 2012. Rahvaluulest folkloristikas, koolis ja ühiskonnas. Toim. Harro- Loit, Halliki, Tasa, Monika. Tartu: Kultuuriteooria tippkeskus, 71. 7. Valk, Ülo 2005. Mis on rahvaluule? Koost. Merili Metsvahi ja Ülo Valk. Tallinn: Koolibri, 911.
Hurdale, kes küll enam Eestisse tagasi ei pöördunud. 10. Mida tähendab eesti kultuuri keelekesksus? kultuur on keelekeskne. Meie kultuur oleneb meie keelest ja meie keel hoiab eesti kultuuri alles ning selle hääbudes hääbuks ka eesti kultuur Valdava osa eestu kultuuri eelloost moodustab suuline kultuur suuline kultuur on pärimuslik kultuur ning see pole kuhugi kadunud Suulises kultuuris domineerib mnemotehniline pärimus. See pärimus fikseeriti rituaalidesse, rahvaluulesse jne. eesti kultuur on keelekeskne kultuur ning see tähendab ka seda, et peab olema piisav hulk eesti keele rääkijaid/inimesi vms et eesti keelsus oleks tagatud kogu kultuurivälja eksisteerimiseks 11. Kultuurilise iseolemise kujutelmadest rahvusideoloogiani. Kõige vanem ja kestvam ühiskondliku mõtte vool ja liikumine on eestlastele rahvuslus (natsionalism). Eesti esimene rahvusteoreetik oli Jakob Hurt. Hurt lähtus väikerahva
romantikud. · Palju tõlkeluulet. · Ka vorm sakslastelt: lõppriimiline silbilis-rõhuline luule. F. R. Faehlmanni pseudomütoloogilised muistendid · Toetusid 1822 ,,Beiträges" ilmunud KJP soome mütoloogiatöötlustele, antiikmütoloogiate eeskujul. · Folkloorse taustaga rahvusromantilise vaimu töötluses. · Said peagi tuntuiks võõrkeeltes ning kujundasid positiivse suhtumiseeesti kirjandusse- rahvaluulesse. · Eestikeelsena hakkas Faehlmanni muistandivara eestlasteni jõudma rahvusliku liikumise kõrgperioodi künnisel. Oluline on, et eesti lugejale tutvustati müüte rahvaehtsatena, ning sellistena sobisid need suurepäraselt toetama eestlaste tõusvat rahvuslikku iseteadvust · Olulise osa oma muistenditest seob autor Tartuga ja selle ümbrusega, andes nii idealiseeritud pildi eestlaste ürgsest asumisest. Tartu kõige olulise ja kauni sümboliks.
Valgustusfilosoofia, loodusteaduslik haridus, usuline vabameelsus, tihe kokkupuude talupoegadega, ajas toimuvad arengud ning ametist tulenevalt laialdased kontaktid intelligentsiga kujundasid Faehlmanni tõekspidamisi. Faehlmanni osaliselt rahvaluulele tugivead 8 müüti. (Vanemuise laul, Emajõe sünd, Loomine jt, trükis saksakeelsetena 1840-1852) said peagi tuntuks võõrkeeltes ning kujundasid positiivse suhtumise eesti kirjandusse- rahvaluulesse. Faehlmann loob romantiliselt üleva pildi Emajõe kallastel asunud muistsete eestlaste kaunist kodust, nimetab Tartu toomemäge laulujumala Vanemuise asupaigaks, püüdes nii mütoloogiat konkretiseerida. Eesti kirjanduse kauneimaid ja poeetilisemaid müüte on ,,Koit ja Hämarik". Rahvasuu järgi kohtuvad jaanipäeva paiku Koit ja Eha ja sellest lähtuvalt arendas Faehlmann romantilise
kiindumusetus ellu ja surma. Tiibeti budismis on palveveskid ja palvelipud hoiavad inimese õpetust meeles. H.S.Olcott ja H.P.Blavatsky tõid budismi läänemaailma. Olcottile on püstitatud Sri Lankas ausambaid. D.T. Suzuki, Alan Watts viisid budismi rahva hulka. Friends of Western Buddhist Order Sangharakshita (inglise päritolu buda munk). Budism Eestis Karlis Tennisons Eestis sündinud esimene buda munk (Karl Tõnisson 1883-1962). On jätnud jälje eesti rahvaluulesse tuntud on ta vend Vahindrana. Teda nähti ohtliku mehena, solvas eestlasi ja võttis endale Läti kodakondsuse. 1931. aastal jõudis ta Birmasse; esimene pühak eesti rahva hulgas. Paljudes maailma hädades nägi ta põhjusteks juute. Koos temaga lahkus eestist ka tema õpilane F.V.Lustig (Asin Ananda 1912-1989), kes oli Eestimaa budistlik peapiiskop (vt linki). Esimene religioosne kogukond sündis 1980ndate esimesel poolel Eesti Budistlik Vennaskond
10. Fr.R. Faehlmanni pseudomütoloogilised muistendid Valgustusfilosoofia, loodusteaduslik haridus, usuline vabameelsus, tihe kokkupuude talupoegadega, ajas toimuvad arengud ning ametist tulenevalt laialdased kontaktid intelligentsiga kujundasid Faehlmanni tõekspidamisi. Faehlmanni osaliselt rahvaluulele tugivead 8 müüti. (Vanemuise laul, Emajõe sünd, Loomine jt, trükis saksakeelsetena 1840-1852) said peagi tuntuks võõrkeeltes ning kujundasid positiivse suhtumise eesti kirjandusse- rahvaluulesse. Faehlmann loob romantiliselt üleva pildi Emajõe kallastel asunud muistsete eestlaste kaunist kodust, nimetab Tartu toomemäge laulujumala Vanemuise asupaigaks, püüdes nii mütoloogiat konkretiseerida. Eesti kirjanduse kauneimaid ja poeetilisemaid müüte on ,,Koit ja Hämarik". Rahvasuu järgi kohtuvad jaanipäeva paiku Koit ja Eha ja sellest lähtuvalt arendas Faehlmann romantilise armastusloo Vanaisa noortest ja ustavatest teenritest, nende puhtast armastusest. Koit ja
annaabi.ee 
