MUUTUSED EESTI KULTUURIELUS. Eesti liideti Vene tsaaririigiga juba Põhjasõjas (17001721), kuid baltisaksa aadli eriõigused jäid alles ka Vene võimu all. Esimene Vene keiser, kes jättis need kinnitamata, oli 1881.aastal troonile astunud Aleksander III. Seni saksakeelne Tartu ülikool muudeti samuti venekeelseks (saksa keel jäi alles vaid usuteaduskonda) ja sinna tuli õppima suurel hulgal üliõpilasi Venemaalt. Eestlastest ülikooli lõpetanutel ei õnnestunud sageli tööd kodumaal ja nad pidid siirduma kaugematese Venemaa sisekubermangudesse. 1893.aastal nimetati Tartu ümber Jurjeviks. 1880.aastaist kuni oma sulgemiseni (1893) jäi juhtivaks rahvuslikuks institutsiooniks Eesti Kirjameeste Selts (EKmS) ,,Rahvale lähenemiseks" ja eestikeelse ilukirjanduse tutvustamiseks hakkas EkmS alates 1887.aastast Tartus korraldama nn kirjanduse võidupidusid. Need olid suured seltskonnaüritused, mida peeti vabas õhus, ohke rah...
Nimi Jakob Hurt Päritolu Jakob Hurt sündis Himmaste külas Lepa talu pidaja, kohaliku koolmeistri pojana Haridus Haridustee algas Himmaste külakoolis, millele järgnes Põlva kihelkonnakool. 1853 asus õppima Tartu kreiskooli ja gümnaasiumisse, mille ta lõpetas 1858. 1857. aastal hakkas õppima Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas. 1863 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoloogina. Ülikooli lõpetamisega tema haridustee ei lõppenud. 1886 jõudis ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadini. Amet(id) 1872-1880 Otepää koguduse õpetaja, 1880-1902 Peterburi eesti Jaani koguduse õpetaja, 1880-1896 kaardiväe diviisi pastor. 1865-1866 Hellenurme mõisa koduõpetaja, 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares, 1868-1872 Tartu gümnaasiumi ...
" Eesti kirjakeele parandamise osas saatis teda edu, ta avaldas uurimused "Eesti sõnadest line lõpuga". Rahvaluule kogumise paremaks korraldamiseks avaldas ta teose "Paar palvid Eesti ärksamatele poegadele ja tütardele", kus ta selgitab rahvaluule zanreid ja kogumise tehnikat. Ta kavatses välja ande terve sarja rahvaluule väljaandeid. Neist ilmusid "Vana Kannel", "Setukeste laulud" ja "Monumenta Estoniae antiquae". On arvatud ka seda, et rahvaluulekogumine oli mõeldud protestiks venestamise vastu, mis neil aastatel eesti kultuuri lämmatada püüdis. Slaid 6. Aastast 1992 antakse Jacob Hurda nimelist rahvuskultuuriauhinda. 1989 püstitati talle Põlvasse mälestusmärk ja 1994 Tartusse. Tema poolelijäänud tööde edasiviimiseks loodi pärast ta surma Eesti Rahva Muuseum. 1992. aasta rahareformist alates on eestlased muuhulgas kasutanud ka Jakob Hurda näopildiga 10-krooniseid kupüüre. Slaid 7. 1870
Peamiseks jäi J. Hurdale endiselt eesti vanavara päästmine. J.Hurt mõistis suurepäraselt endale võetud ülesande raskust ja keerukust. Sellele vaatamata asus ta kogu energiaga tööle. Ta käis ise mitu korda Setumaal suunas sinna ka stipendiaate. 22.veebruaril 1888 pöördus J. Hurt kogu eesti rahva poole üleskutsega saata talle vanu rahvalaule, muistendeid, muinasjutte jms. Läbi mitme numbri järgnev üleskutse ei jõudnud veel lõppedagi, kui saabusid esimesed saadetised. Rahvaluulekogumine haaras kiiresti endaga kaasa Eesti kõige erinevamad kihid ja nurgad, muutudes esimeseks tõeliselt üle- eestiliseks ettevõtmiseks. Rahvaluulet korjasid õpilased ja õpetajad, taluperemehed ja sulased, üliõpilased ja teadlased, linna ja maa käsitöölised. Korrespondentide hulk lähened 1500-le, kusjuures suuremal osal puudus seda laadi tööks igasugune ettevalmistus. Tsaristliku venestuspoliitika surve all kujunes "isamaa kohusena" välja kuulutatud rahvaluulekogumine rahva
osast (esindatud olid kõik zanrid), mida oli kokku 122 317 lk., peale selle veel murdeaineid. Nendest materjalidest avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Esimesena ilmus raamat muistenditest, mis oli küll algselt saksa keeles ("Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberliefungen"). Ta kavatses välja ande terve sarja rahvaluule väljaandeid. Neist ilmusid "Vana Kannel", "Setukeste laulud" ja "Monumenta Estoniae antiquae". On arvatud ka seda, et rahvaluulekogumine oli mõeldud protestiks venestamise vastu, mis neil aastatel eesti kultuuri lämmatada püüdis. Jakob Hurda elutee jõudis lõpule 13. jaanuaril 1907 Peterburis.1992. aastast antakse Jakob Hurda nimelist rahvuskultuuriauhinda. 1989 püstitati talle Põlvasse mälestusmärk (A. Rimm, arhitekt A. Mänd). J. Hurda mälestusmärk on ka Tartus, mis püstitati 1994, autor on J. Soans. Jakob Hurt (kümnekroonisel) Jakob Hurda mälestusmärk Tartus
3. Millised tulemused olid venestuspoliitikal Vene keskvõimu, baltisakslaste ja eestlaste vaatenurgast? Vene keskvõim saksa kultuuri valitsevad rolli Baltikumis ei suudetud kõigutada Baltisaksid ühiskondlik mõjuvõim vähenes Eestlased koolid muutusid vene keelseteks ja tsensuur, kasvas julgus mõisnikele vastu hakata 4.Too näiteid rahvusliku sisuga ettevõtmistest venestusajal. Mille poolest erinesid need rahvusliku liikumise kõrgaja üritustest? Jakob Hurda rahvaluulekogumine 5.Miks kujunes usuküsimus venestusajal tähtsaks poliitiliseks sündmuseks? Keskvõim püüdis õigeusu kiriku positsiooni tugevdada. Õigeusk tehti kohustuslikuks ja keelati luteri usk. Usuvahetusega loodeti riigivõimu kaitse alla saada. Võrdluses luterlusega jäi vene õigeusk siiski jätkuvalt tagasihoidlikule kohale. 6.Miks Balti kubermangude kultuuriline venestamine ei õnnestunud? See ei muutunud eestlaste jaoks atraktiivseks. Koolides suruti peale
Kogutud materjalidest pandi kokku suur ja esinduslik rahvaluulekogu, mida on hiljem mitmed teadlased uurinud. See kogu koosnes 261 589 erinevast rahvaluule osast, mida oli kokku 122 317 lk. Nendest materjalidest avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Esimesena ilmus raamat muistenditest, mis oli algselt saksa keeles. Ta kavatses välja anda terve sarja rahvaluule väljaandeid. Neist ilmusid "Vana Kannel", "Setukeste laulud" ja "Monumenta Estoniae antiquae". On arvatud ka seda, et rahvaluulekogumine oli mõeldud protestiks venestamise vastu, mis neil aastatel eesti kultuuri lämmatada püüdis. Hurda töö oli nii suur ja nii tähtis kogu 20. sajandi Eestile, et tundub, justkui pannuks ta suuresti aluse just sellele sajandile Ta tahtis olla rahvusliku liikumise juht. Kuid just see osa tööst, mis on tehtud pärast Hurda olupoliitikast kõrvale tõrjumist, on vapustanud nii Eestit kui maailma, ta luulekogud on hiiglaslikud ja nii hästi organiseeritud, et nende väärtus saab vaid tõusta
Keila-Haapsalu. Kitsarööpalisi raudteid hakati Lääne-Eestisse ehitama sajandivahetusel, esimesena 1896 aastal Pärnu-Mõisaküla-Valga ja Mõisaküla-Viljandi. Viljandi-Tallinna liin valmis aastal 1900. Eesti Kirjameeste Selts Kultuuriga seotud organisatsioon Tartus, mis tegutses aastal 1872-1893. Selle liikmeiks olid peamiselt maakooliõpetajad ja osavõtt keskendus Lõuna- Eestisse ning Järva- ja Virumaale. Eesti Kirjameeste Seltsi asutamisega sai alguse süstemaatiline rahvaluulekogumine. ,,Sakala" - Ajaleht hakkas ilmuma 1878 aastal Viljandis Carl Robert Jakobsoni poolt. Käsitles rahva põhilisi hädasid: majandusliku viletsuse põhjusi, õigusetust, vähest haridust ning ründas pidevalt Balti erikorda, mis põhjustas ägedat vastuseisu ja rünnakuid. ,,Sakala" oli esimene eesti poliitiline ajaleht. Brenner Kohvi kasutuseletulek on dateeritud 1880 aaastatel. Kohvi ja teed hakati tarvitama mõisate ja linnaeestlaste eeskujul
Lönnroti (Polnud kalevala looja, kui just koostaja, käis külades üles kirjutamas kutselistelt laulikutelt saadud lugusid. Aines, mida ta kätte sai, oli ehe rahvaluule, kus oli talletatud varasemate põlvkondade tuhandete aastate pikkune mälu.) ,,Kalevaga" märksa nõrgem teos. Kreutzwald, kellele ,,kalevala" jättis võimsa mulje, tahtis luua midagi selle eeskujul. Aines, mis K kasutada oli, oli hõre (peamiselt Fahelmannist saadud proosavormis muistendid). Tõeline rahvaluulekogumine eesti aladelt veel puudus. Suur osa ,,kalevipojast on K enda loodud järele aimates regivärssi. Noor-Eestlaste kriitika ei puudutanud ainult ,,Kalevipoja" loomist. Kui Kalevipoeg oleks olnud proosa vormiks, oleks võib-olla olnud ka õnnestunum ettevõtmine. Kuna me oleme olnud orjarahvas, võis Tuglase ja Aaviku meelest olla meie eepos orjaeepos. Kui loeme eepost, ei saa me ajaloost midagigi teada. Ette heidetakse ka seda, et eepos on liiga hõre, autor on pikkust kunstlikult venitanud
ajakohane ajakiri Eesti naisterahvale. Kultuurilooliselt on oluline kriitika arendamine. Rahvusliku liikumise suurjuhtide (Mihkel Veske, Karl August Hermann, Hugo Treffner) ebamäärased taoltused, organiseerimisvõimetus ja oskamatus, vastastikused nääklemised, salakaebused ja kaasaloovimised venestusprotsessiga tõid endaga kaasa usaldamatuse laiema üldsuse poole. Tugevnesid protestid ja kriisid rahvusliku rõhumise vastu, 1888. aastal alanud Hurda suur rahvaluulekogumine. Uute trükikodade rajamisega suurenes eestlastest kirjastajate osatähtsus, rohkem hakkas ilmuma eestikeelseid raamatuid ja ajalehti. Muutused hakkasid toimuma algupärase ilukirjanduse temaatikas, probleemistikus ja loomingulise meetodi osas. Kandavamaks muutus EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 18 eepika, algas realistliku proosa esilekerkimine, kuigi 1880. teisel poolel oli ka rahvusromantilise ajaloolise proosa kõrgaeg
liivimaal kokku, liviimaal oli rohkem, luterlasi oli ülejäänud 90%. Ka venestusajal tekkis tendents, et kui osa oli läinud talupoegadest õigeusku, siis sooviti tagasi luterlikku minna, kuid see oli rangelt keelatud. Eesti ühiskonna reageering venestusreformidele- Eestlaste jaoks teiktasid suht palju segadust need reformid. Vnestamne pidurdas selgelt rahvuslikku liikumist, osad vahetasid poolt ja läksid venestamisega kaasa, ntks ajaleht Valgus. Rahvaluulekogumine ja jakob hurt- 1888ndal aastal algatas järjekordse rahvaluule suurkogumise- veelkord sai eestlastele kinnitatud nende pärimuse ja mineviku tähtsus selle rahvaluule kaudu. Villem Reiman Baltisaksa seisused oli venestusest erakordselt häiritud. Teha aga midagi sinna ei saanud. Venestusreformide tagajärjed- Halduskorra reformimine suurel määral kärpis baltiskslaste võimu. Esialgu seestlaste õigused selle arvelt oluliselt ei laienenud aga.
ettevalmistamine, EP lisalehe toimetaja, EKmS ja Aleksandrikooli peakomitee esimees) järgnes 1872. aastast pastoriamet Otepääl. 1880 lahkus Hurt Eestist, pühendudes täielikult folklooriteadusele. Peterburis Jaani koguduses töötas pastorina kuni a-ni 1901. Ühiskondlik tegevus algas Õpetatud Eesti Seltsis: toimetas kalendreid, pidas ettekandeid, kogus rahvaluulet. 1870-1883 oli Aleksandrikooli peakomitee president, 1872-81 Eesti Kirjameeste Seltsi president. Rahvaluulekogumine alates 1875, suuraktsiooni algus 1888 ("Paar palvid"). J. Hurt suri 13. jaanuaril 1907. Vaated Hurt hindas väga kõrgelt avaliku sõna mõju inimeste mõttelaadile ja selle jõudu ühiskondlike olude muutmisel. 1870. aastal peetud kõnes kinnitas Jakob Hurt: "Kirjutatud ja trükitud sõnal on suur vägi ja võimus ja ta ulatab igale poole." Ka Hurt püüdis ajakirjanduse kaudu rahvast harida (avaldas populaarteaduslikke
annaabi.ee 
