Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti keele osakond Eestlaste emotsioonisõnavara Referaat Juhendaja Maigi Vija Tartu 2014 Käesoleva referaadi aluseks on ajakirjast Keel ja Kirjandus 8/2002 Ene Vainiku artikkel ,,Millest on tehtud eestlaste emotsioonisõnavara?", Ene Vainiku artikkel ,,Kuumaverelised eestlased. Eestlaste rahvalikust emotsioonikategooriast" raamatust ,,Äidinkielen merkitykset" ning Ene Vainiku ja Heili Orava artikkel ajakirjast Keel ja Kirjandus 4/2005 ,,A. H. Tammsaare eksitus: tee tööd ja näe vaeva,... aga ikka oled vihane". Kahe esimese artikli aluseks on Eesti Keele Instituudis läbiviidud empiiriline uuring, mille tulemuste põhjal kirjutas Ene Vainik ka oma magistritöö. Selle tulemusena saadi teada, millest koosneb eestlaste emotsioonisõnavara. Kolmanda artikli aluseks on kaks uurimust
Kunstinäituse arvustus. Mina käisin 12. oktoobril Tallinna Arhitektuurimuuseumis, Rotermanni soolalaos, külastamas näitust "Türgi Rahvalik arhitektuur Musta mere piirkonnas" Istanbulis asuva Milli Reasürani Kunstigalerii koostatud näitus Türgi rahvalikust arhitektuurist tutvustab Mustamere idakalda vähetuntud ja ohustatud ehituspärandit. Mitmekultuurilise ajalooga Musta mere piirkonna kohalikud elanikud räägivad lisaks türgi keelele veel ka lazi, vana-kreeka, armeenia ja gruusia keelt. Aastasadade jooksul on seal välja kujunenud kohalik ainulaadne ehitustraditsioon, mida iseloomustavad vanad talumajad, armeenia ja gruusia kirikud ning vanad puidust moseed. Näituse eesmärgiks on pöörata tähelepanu
Klassikaline itaalia sonett koosneb kahest histe riimidega nelikvärsist ning kahest vabama riimistusega värsikolmikust. Klassikaliselt sonetilt nõutikõlavat, selget ja sünonppmirikast keelt. Ülesehituspidi väljendama terviklikku mõtet. 4+3+3 peata sonett 4+3 pool sonetti 4+3+3+4 sülisonett 3+3+4+4 pööratud sonett 4+4+4+2 inglise sonett Sonetti pärg koosneb 14 sonetist. Novell tekkis hiliskeskajal; tekkinud rahvalikust lühijutust novella, mis sarnanes fabilooga; 13 saj lõpus ilmus rahvajuttude kogumik mille pealkirjaks oli ,,Noellino" Novelli tunnused: eetiline väikevorm, sündmustik ei ole täielik, vaid kujutatakse üksikuid episoode, kontsentreerus kõige tähtsamale, vähene tegelaste arv, ei näidata tegelaste arengut, sündmusi palju lõppeb puandiga. Novellett-novelli hästi lühike variant. Giovanni Boccaccio- peetakse kunstilise zanri rajajaks. ,,Dekameron" (kümmepäevak) raamjutustus
sajand. Rüütlikirjandus on ilmalik, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandussuund. Lüürika levis rüütlilaulikute esitusel. Rüütlikirjandusele on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja -vooruste idealiseerimine. Rüütlilaul on segapäritoluga, tema juured ulatuvad klassikalisse ladina luulesse, see on mõjutatud keskladina vaimulikust luulest, vagantide ladina- või segakeelsest luulest ning rahvalikust laulust. Ränd- ja rüütellaulikud olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks. Rüütlilaulu värsid elasid esialgu vaid laulduna ja pandi kirja alles hiljem.Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse 11.sajandi lõpul Lõuna-Prantsusmaa arenenuimast piirkonnast Provence'ist. Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11.saj lõpust. Laulikuid oli mitmest seisusest nii kõrg- kui alamaadlike hulgas, samuti valitsejaid ja naislaulikuid
botaanikas ja teistes loodusteadustes ning ka filosoofias. Araabia õukondade eeskujul levis Euroopas "ilusa elu" kultus, õukonnaluule ja -muusika. Suur osa Euroopas tuntud pillidest on araabia päritolu. RÜÜTLILAUL on segapäritoluga, tema juured ulatuvad klassikalisse ladina luulesse (Ovidius, Horatius), ta on mõjutatud keskladina vaimulikust luulest, vagantide (rändavad kleerikud või skolaarid) ladina- või segakeelsest luulest ning rahvalikust laulust. Rüütlilaulikud esindavad väga erinevaid seisusi, nende hulgas on kuningaid, kõrg- ja alamaadlit, kleerikuid ja linnakodanikke, tekstides ja muusikas me mingeid seisusevahesid ei näe. Rüütliluule pole praktikas kunagi eksisteerinud ilma muusikata, poeet oli ühtlasi ka laulik, kes tavaliselt oma laule ise esitas. Lauldi lähedaste inimeste kitsas ringis, selle seltskonna isikuid on sageli tekstides mainitud. Laulja võis end ise mingil pillil saata
romantilise suunitlusega. Romantismiajastul (19.saj.) tõstis Giuseppe Verdi (1813-1901) itaaliakeelse ooperi jälle esiplaanile. Romantismile on iseloomulik tundeline väljenduslaad. Richard Wagner (1813-1883) lõi oopereid, kus lõpetatud numbrid puudusid ja muusika arenes lakkamatult koos tegevusega. Uudne oli, et helilooja võttis kasutusele juhtmotiivid, mis tähendab, et igale tegelaskujule vastab oma äratuntav motiiv. Oma ooperite ainestiku võttis Wagner rahvalikust mütoloogiast või saksa- germaani esiajaloost. 19.saj. tekkisid Euroopa äärealadele muusikas rahvuslikud koolkonnad ning nende piirkondade heliloojad hakkasid ooperisse tooma rahvuslikku omapära. Sajandivahetuse naturalistlik näitekunst ei jätnud mõjutamata ka ooperit. Selle suuna peaeesmärgiks on tegelikkuse võimalikult täpne kujutamine. Naturalistliku ooperi peameistriks loetakse Giacomo Puccinit (1858-1924). MAAILMAKUULSAID OOPEREID Claudio Monteverdi, "Orfeus"
ITKUD Iseloomult on improvisatsioonilised. Itku esitus oli kurbuse, hüvastijätu, jällenägemise, alandliku palve või kiituse ilming. Itkude esitajad olid alati naised. Surma-, matuse- ja mälestusitkud; pulma- ja juhuitkud. Uuem rahvalaul Riimiline rahvalaul pärineb keskaja Euroopa tantsulauludest. Soomes on lõppriimiga rahvalaulu lauldud 19ndast sajandist Tekstist olulisemaks saab meloodia. Palju meloodiaid laenati rahvalikust pillimuusikast. Uuemad rahvalaulu tüübid: Töölaulud Jutustavad laulud ja ballaadid Pidupäevadega seotud laulud Lembelaulud Pilkelaulud Sõduri- Meremehe- Vangi- Hulkurilaulud Kiigelaulud Ringmängu ja –tantsu laulud VAIMULIKUD LAULUD Vaimulik rahvamuusika on välja kasvanud kirikukoraalides. Käsitsi kirjutatud koraalikogud on säilinud 17. sajandist
lihtsate vormide juurde. Rousseau tegeles aktiivselt ka muusikaga komponeeris mitmed ooperid, näiteks ,,Galantsed muusad" ja ,,Külatark", tegeles notatsiooniküsimustega. Just Rousseau on andnud oma "Muusikasõnastikus" tabava iseloomustuse klassitsismile eelnenud ajastu muusika stiilile barokile (Vt. Siitani õpik lk. 267). Haydni hilisperioodil valminud monumentaalsed oratooriumid ,,Loomine" ja ,,Aastaajad" on kantud roussoolikust religioonikäsitlusest ja rahvalikust väljenduslaadist. Saksa filosoofid tõid välja uue mõiste ,,kultuur" ja kõnelesid rahvaste kultuurilisest võrdõiguslikkusest. Johann G. Herderi kultuuri-ideed kandis 2 edasi noor Goethe: nende tegevuses arenes välja ,,tormi ja tungi" liikumine. Kultuurist kõneldi kui ,,olemise suurest ahelast". Tsivilisatsioon kummardas mõistust, kultuur vaimu. Kultuur pidi erineva haridus- ja
*inglise ehk Shakespeare'i sonett (4+4+4+2), riimiskeem on abab cdcd efef gg. Inglise soneti üht varianti nimetatakse Edmund Spenseri järgi Spenseri sonetiks, riimiskeem on abab bcbc cdcd ee. Sonette on kirjutanud: Dante, Petrarca, Cavalcanti, Pierre de Ronsard, V. Hugo, Baudelaire, William Shakespeare, V. Adams, B. Kangro, M. Under, G. Suits, V. Ridala, J. Sütiste. 6. Giovanni Boccaccio. - Novell sai oma zanrinime hiliskeskaja lühikese lõbusast itaalia rahvalikust lühijutust novella'st. Novellizanri algatajaks Euroopas peetakse Giovanni Boccacciot. Boccaccio teosed: ,,Filocolo", ,,Fiammetta", ,,Fiesole nümfid", ,,Dekameron". Boccaccio sai oma teoste jaoks süzeesid rahvajuttudest. ,,Dekameroni" novellide aluseks olid kohalikud anekdoodid, suulised pärimused ja elujuhtumised, mis toimusid Firenzes ja selle ümbruses. Boccaccio ümbritses oma novellid raamjutustusega. Jutustajaid on teoses 10: 7 neidu ja 3 noormeest
Kuigi tragöödia juured jäävad varjatuks, on laialdaselt tunnustatud Aristotelese arvamus, mis seob tragöödia arengu jumal Dionysosega. Nende vahelist seost peeti probleemiks juba antiikajal. Arvatakse, et tollal üldlevinud ütlus "mitte midagi Dionysosest" kritiseeris algselt tragöödia liigset kaugenemist jumala tõelisest austamisest suurtel dionüüsiatel, mis olid tragöödiate ettekandmise peamiseks kohaks. See, et Dionysose kultus lähtus pigem rahvalikust traditsioonist, soodustas ilmselt tragöödia arengut. Aristotelese järgi on tragöödia arengus oma osa ka saatürite, kes olid loomaliku olemuse, nilbete zestidega ja piiritu seksuaalsusega veinijumala saatjad, tantsudel. Dionüüsiate draamakonkurssidel osalevatele autoritele oli kohustuslik esitada lisaks kolmele tragöödiale ka üks kergema iseloomuga draama saatüritest. Dionysose seosel hullumeelsuse, naiste, tantsu ja muusikaga ning piiride kadumisega looma,
euroopalikus mõttes. Kreutzwald arendas rahvusteadusi, eesti keelt, andis meile omakeelse väärtkirjanduse, harjutas meid mõttega, et oleme eurooplased. "Kalevipoeg" viis meid kultuurrahvaste sekka. Nii kannab huumorimeelne ja lahe võrulane endas kõrvuti talupoeglikku väärikat asjalikkust ja euroopalikku uhkust ning pisukest eneseteadvat üleolekutki. Talupoeglik pool meist laulab ja tantsib, mängib pilli, peab lugu rahvalikust, sunnib veel tänagi olema ise looja ja andja. Rahvakunstiüritustele jagub nii osalejaid kui vaatajaid. 1995.a. kasvas omakultuurifestivalist Võru Kevad välja rahvusvaheline folkloorifestival, mis kogub korraldajate rõõmuks üha enam populaarsust ja on saanud Võru linna visiitkaardiks. Euroopalik pool sunnib olema kursis maailmas toimuvaga, korraldama mitmesuguseid kontserte, ka tõsisest klassikalisest muusikast; akordioni ja puhkpillipäevi.
Oli üks tark mees kunagi, kas Sokrates või keegi teine, kes samuti ükskord vihastas. Nimelt läks mees rahulikult mõtiskledes ja eesel lõi teda jalaga. Ta vihastas. Ja siis ta läks koju ja ütles endale: issand, Sokrates, kuidas sa võid olla nii loll, et vihastad eesli peale? Olev Remsu Vetemaast Oma näidendeid ja proosas on ta hea fabuleerija, hoiab kindlalt sule all kentsakavõitu karaktereid, tema kirjutatud dialoog on vaimukas rahvalikust labasusest kuni väga peente vihjeteni. Remsu meelest on Vetemaa kunstis üks valdkond, mis tema meelest eriti esile tõuseb. Ta on seda paaris arvustuses nimetanud eidetismiks. Eidetism on võime varem tajutut väga elavalt ja täpselt kujutada. Elavuselt seisab eideteetiline kujutlus tavalise kujutluse ja taju vahel. Eidetism esineb peamiselt lastel, harva täiskasvanuil. Kirjandusse ülekantuna on selle oskussõna tähendus pisut nihkunud. Eideteetikavõimega
põimimine klassikalistega, sageli programmiline “Ruja” muusikaline juht Rein Rannap jt. 1970. paatos), sestpeale asuti aga kasutama aastail saavutas suure populaarsuse ansambel mitmesuguseid moodsaid võtteid ja pöörama “Kukerpillid”, mille looming oli segu vähem rõhku meeldejäävale meloodiale. Ühe kantristiilist ja rahvalikust laulust. Järjekordse kesksema uuendajana väärib märkimist Eino subkultuurilise nähtusena jõudis Eestisse 1980 Tamberg. Eesti arhailise rahvalaulu helikeelele ndail punk, mis punkarliku riietuse, elu ja tugineb Veljo Tormise koorilooming (näit. mõtteviisi kõrval tähendas ka vastavat “Raua needmine”). Kõige kuulsamaks muusikat.
Eliade, V.Anttonen) Igasugune rahvausk (aga tegelikult ka mistahes kõrgreligioon) kombineerib elementide ja kontseptsioonidega mõlemast esitatud mudelist. Kõrgreligioonist erinevalt on rahvausk aga vähem ideoloogiline - ta ei tegele allikakriitikaga - selle päritoluga, mida igapäevapraktikas oma tegevuses ära kasutab. Rahvausk on tihti ka maagilisem - ta eesmärgid on utilitaarsemad, omakasupüüdlikumad. Siit järgneb ka loogiliselt, et küsimuse asetamine mingist eesti rahvalikust usust, maausust või taarausust pole sel kujul (ajaloolises, teaduslikus mõttes) võimalik või korrektne (enam?). Pigem on see ideoloogiline küsimus; küsimuse selliselt esitaja seab end paratamatult uuritava mitte uurija olukorda. Loomulik ja orgaaniline talupoeglik rahvausk ei ole ilmselt tundnud sel moel rahvuspiire ega olnud niisiis rahvusideoloogiline - seega on ka nimetus “eesti rahvausund” mingis mõttes vaid pelk abstraktsioon,
Eliade, V.Anttonen) Igasugune rahvausk (aga tegelikult ka mistahes kõrgreligioon) kombineerib elementide ja kontseptsioonidega mõlemast esitatud mudelist. Kõrgreligioonist erinevalt on rahvausk aga vähem ideoloogiline - ta ei tegele allikakriitikaga - selle päritoluga, mida igapäevapraktikas oma tegevuses ära kasutab. Rahvausk on tihti ka maagilisem - ta eesmärgid on utilitaarsemad, omakasupüüdlikumad. Siit järgneb ka loogiliselt, et küsimuse asetamine mingist eesti rahvalikust usust, maausust või taarausust pole sel kujul (ajaloolises, teaduslikus mõttes) võimalik või korrektne (enam?). Pigem on see ideoloogiline küsimus; küsimuse selliselt esitaja seab end paratamatult uuritava mitte uurija olukorda. Loomulik ja orgaaniline talupoeglik rahvausk ei ole ilmselt tundnud sel moel rahvuspiire ega olnud niisiis rahvusideoloogiline - seega on ka nimetus "eesti rahvausund" mingis mõttes vaid
Sündmustel on lihtne ja lineaarne ülesehitus. Mõned seigad näitavad lähedust toonase rahvakirjandusega. ,,Tormese Lazarillo elukäik" meenutab oma lühidusega rohkem jutustust kui romaani, ometi võib sealt leida hilisema kelmiromaani kõik olulised tunnused. Boccaccio oli romaanist madalama zanri novelli viljeleja. Novelli peeti renessansiajastul madalaks zanriks. Novell sai oma zanrinime hiliskeskaja lühikesest lõbusast itaalia rahvalikust lühijutustust novellast sarnane nii prantsuse fablioo kui ka saksa svangiga. Juba 13.saj lõpus oli Itaalias populaarne anonüümne rahvajuttude kogumik ,,Novellino" ehk 100 vana novelli. M. Cervantes oli hispaania kirjanik, kes tegi 18.saj algul suure romaaniuuenduse. Tema peateos on ,,Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast". Cervantese elu oli pea sama kirev kui don Quijotelgi. Ta sündis vanas ülikoolilinnas isehakanud arsti vaesesse perre
stuudio (1921). Suri noorelt vähki ja jäi seetõttu repressioonidest puutumata. Ta sünteesis Meierholdi ja Stanislavski süsteeme. Teksti süvaanalüüs, psühholoogiliselt arendatud karakterid. Kogu ajastu oli mõjutatud 1917. aasta revolutsioonist: individuaalne ajastu oli lõppemas ja uue disharmoonilise maailma kirjeldamiseks puudusid vahendid. MHT jäi individualismi juurde, kui ümberkaudne maailm läks massidesse. Vahtangov kirjutas 1917 artiklis ,,Rahvalikust teatrist", et rahva hing peab kohtuma kunstniku hingega. Stanislavski süsteemi raames oli seni olnud juttu üksikinimese hingest; üleminek üksikult üldisele meenutab pööret Freudi ideedelt Jungi ideedeni. Jung kuulutas, et individuaalsel alateadvusel on sügavamad juured, mis ulatuvad psüühika sügavasse kihti. Oli produktiivne: aasta enne surma valmisid Strindbergi ,,Erik XIV", Anski ,,Hadibuk" (juudi teater), Gozzi ,,Printsess Turandot" (püsis mängukavas aastaid)
annaabi.ee 
