· Hakkas muusikaga tegelema kodus, õppides orelit · Hetkel on Tormis Eesti Muusika - ja Teatriakadeemia professor Elulugu · Ema- Johanna Anna Tormis, laulis kooris ja Veljo käis temaga tundides kaasas, seega tunneb koorielu juba väiksest saadik · Õppis Vissarion Sebalini juures kompositsiooni · 1956-1960 oli ta Tallinna muusikakooli õpetaja ning aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja Looming · Suurima osatähtsusega tema loomingust on koorimuusika ning see seondub ka rahvalauludega · Tuntumad teosed on loits ''Raua needmine'' ning tsüklid ''Eesti kalendrilaulud'' ja ''Unustatud rahvad'' · Ta lõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele · Ta on loonud ka mitmeid instrumentaalteoseid · 1972 kirjutas ta kantaadi ''Lenini sõnad'', kus Tormis kasutas Lenini teostest ainult neid väljavõtteid, mis nõudsid rahva täielikku üheõiguslust ning enesemääramise õigust · Huvitav fakt on see, et helilooja ise ei kuulagi enda teoseid Aitäh kuulamast!
Ooperiga ,,Elu tsaari eest" avati Peterburi ooperimaja. 1842.a kirjutas teise ooperi, mis oli muinasjutuline ,,Ruslan ja Ludmilla" Samuti kirjutas ta veel laule, romansse, sümfoonilisi teoseid, orkestri teoseid. Orkestri teostest tähtsamad on ,,Öö Madriidis", ,,Aragonia Jota". Romansid on laulvad ja romantilised ja neist tuntumad on ,,Lõoke" ja ,,Ma meenutan üht kaunist hetke" Modest Mussorgski (1839-1881) Tema muusika teemad on seotud talupoegadega ja rahvalauludega. Kasutab palju kõneelemente muusikas ning enamasti on teosed läbi komponeeritud. Vokaalzanr on domineeriv zanr, ning laulud on sotsiaalsete sisudega, kuid satiirilised. Kujutab palju ka lihtsaid inimesi. Ta teravmeelitses kõrgema seisuse nürimeelsuse üle. Ta oli vaenulik idealiseerimise ja ilutsemise vastu. Tema helikeel oli uudne ja julge ning eiras rangeid harmoonia reegleid. Ta on kirjutanud mõned ooperid nagu ,,Boriss Godunov", ,,Naisevõtt", ,,Hovanstsina".
"Kalevalast" innustatuna on kirjutatud lasteraamatuid, nagu Mauri Kunnase "Koerte Kalevala", Kirsti Mäkineni "Soome laste Kalevala" ja näiteks Piilupart Donaldi koomiks "Sampo saladus". 5. EESTLASTE EEPOSE ÜLESEHITUSEST JA VALMIMISEST (Vastuse sain Wikipeediast). Kalevipoeg on sarnane Kalevala tegelasele Kalevala Lemminkäinenile, kellel olid samad seiklused. (Näiteks lugu mõõgast, Soome sepast ja teised). Kalevipoja muistendid koos regivärsiliste rahvalauludega olid Friedrich Robert Faehlmannile ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldile kirjutasid eepose "Kalevipoeg". Eepos on kokku pandud Kalevipoja ainelistest muistenditest ja regivärsilistest rahvalauludest. Teisisõnu: "Kalevipoeg" on Kalevipoja-muistendeil põhinev Friedrich Reinhold Kreutzwaldi koostatud regivärsiline kunsteepos, mida peetakse eesti rahvuseeposeks. 19. sajandi alguse rahvusliku liikumise tõusulainel leidsid rahvavalgustajad, et Eesti maarahva
kõrvalt olla ka muusikakriitik. Moskvas veedetud aja jooksul hakkas ta suhtlema vene kunsti arendajate eliidiga, kes andsid talle palju nõu eneseharimise kohta muusikas. Osaliselt tänu sellele eliidile kujunes välja Tsaikovski realistlik muuskastiil. Moskvas veedetud aja jooksul kirjutas ta hulganisti teoseid.Sealhulgas ooperid ,,Vojevood" (1869), ,,Undiin" (1870), ,,Opritsnik" (1874), ,,Sepp Vakula" (1876) jne. Väga suur osa Moskva aegsetest teostest olid seotud rahvalauludega. Peaaegu 12 aastat õpetas ta Moskva konservatooriumis muusikateooriat, harmooniat, orkestreerimist ja komponeerimist.Tema poolt on ka kirja pandud esimese vene kirjanikuna õpik konservatooriumitele- ,,Sissejuhatus praktilisse harmooniaõpetusse" (1871). Tsaikovski abiellus aastal 1877 Antonina Miljukovaga. See abielu aga ei olnud väga õnnestunud. Selle õnnetu abielu ning pingeliselt tööst tuleneva närvihaiguse tõttu lahkus Tsaikovski aastal 1877 välismaale
lavastamisega. Esimeseks katsetuseks algupärase ooperi alal võime lugeda Miina Härma poolt loodud "Murueide tütart", (1902 mille aluseks on rahvamuistend Murueide tütrest Hiljast, kelle naib nooruk Ilo. Pärast kümneaastast ühist elu soovib Hilja taas näha kunagisi kaaslasi Murueide võluriigist. Ta pääseb küll sinna, kuid teadmata võlutava, ei pääse enam kunagi tagasi oma armastatu Ilo juurde. Kõrvuti mitmete rahvalauludega, nagu "Meie elu"; "Lauliku lapsepõli"; "Kallis Mari"; "Vares vaga linnukene"; "Kuku sa, kägu" jt., leiavad kasutamist tantsuviisid "Labajalg"; "Tuljak" jt. Teoses esineb ka kõneteksti. Rahvaliku süzee ja paljude tuntud rahvalaulude sissepõimimise tõttu võitiski ta kuulajate seas teatavat poolehoidu. Järgmisena katsetas eesti ooperiga Artur Lemba. Tema "Lembitu tütre" algvariant "Sabina" valmis 1905. aastal. Mõni aasta hiljem koostas O
ka indiaanlaste muusikasse. Tähtsal kohal on tänini hõimud lipulaulud ja hümnid, eriti ühistel tseremooniatel. Afro-ameerika muusika. Dzäss tekkis Ameerikas XIX sajandi viimastel aastakümnetel. Sellele eelnes paari sajandi pikkune kujunemisprotsess: Aafrikast sisseveetud orjade kokkupuuted eksisteerivate euroopalike muusikavormidega, nende hulgas ka rahvalauludega, panid aluse nn. afro- ameerika muusikale. Selle tuntumateks alaliikideks kujunesid töölaulud, spirituaalid ja bluus. Spirituaal on ameerika neegrite keskel sündinud vaimulik laulumuusika Afro-ameerika muusika on maailmas ainulaadsemaid folkloorivorme, mille rütmikas ja kõlalises küljes on säilinud aafrikapärase muusikatunnetuse elemente, meloodial ja harmoonial on aga euroopalik ilme. Spirituaalide laulmisel kasutati palju erinevaid võtteid, nt aafrika mandrilt pärit võte
· Murdesõnad · Luulekeel tavalugejale keeruline: sõnad mulje, võigas, võluma, luide, ulgumeri, hääbuma jt. murelane, vedrujas, sinkuma, muhetama, kanane, õletama, lakk, uisusaun · Tema luulekogud olid sõnaseletustega · Saartelaulik rand, kadakad, meri, luited · 1908 ,,Villem Grünthali laulud" · 1914 ,,Kauged rannad" · 1927 ,,Tuules ja rannas" · Tegeles rahvalauludega · Kasutas regivärssi · Kõik aastaajad esindatud · 400lk regivärsis lugulaul ,,Toomas ja Mai" 1924 Fr. Tuglas · Friedebert Mihkelson sündis 2.märtsil 1886 Tartumaal Võnnu kihelkonnas Ahja mõisas · 1896-1897 õppis Maaritsa vene kihelkonnakoolis · 1897-1900 õppis Uderna ministeeriumikoolis · 1901 asus elama Tartusse · 1901-1903 õppis Tartu linnakoolis · Esimene trükki jõudnud lugu ilmus 1901.aastal ,,siil"
Murelanesipelgas, vedurjas - ,sinkuma vinguma, muhetama rohetama, kanane tüdruk, neiu, õletama karjuma, lakk peakate, uisusaun paadi ootajate koht. 6 · Tema luulekogud olid sõnaseletustega. · Saartelaulik rand, kadakad, meri, muited · 1908 ,,Villem Grünthali laulud" · 1914 ,,Kauged rannad" · 1927 ,,Tuules ja rannas" · Tegeles rahvalauludega · Kasutas regivärssi · Kõik aastaajad esindatud. Friedebert Tuglas · Kriitik, prosaist, kirjanduselu organisaator, monograaf · Sündis 2.märtsil 1886 Tartus Võnnu kihelkonnas Ahja mõisas. · 1896 1897 õppis Maaitsa vene kihelkonnas. · 1897- 1900 õppis Uderna ministeeriumikoolis. · 1902 asus elama Tartusse. · 1901-1903 õppis Tartu Linnakoolis. · Esimene trükki jõudnud lugu ilus 1901.aastal ,,Siil".
Sümbolism Antiiksed kujundid. C. Baudelaire, P. Verlaire, A. Rimbaud 19.saj. Hilissümbolism 20. sajand. Sinna kuulub ka Apollinaire (kubism). Sinna kuulub veel R. M Rilke. E. Leino ja G. Suits Eestist. Juhan Liiv leidis omal käel sama mis E. Pound leidis ta on iseavastatud imazist. 20 sajandi kirjandus zanrite kaupa (luule, proosa ja näitekirjandus) Tähelepanu on igasugustel uuendustel. Frederico Garcia Lorca (1898-1936) Erakordne sürrealist, seostab moodsed uuendused vanade rahvalauludega. Hispaania mustlaste romanssidega. Thomas S. Eliot Samuti seotud imazismiga, E. Poundi sõber. New criticism seda isegi ei tõlgita. Ülikoolis oli see kirjanduse uurimisel oluline vaatepunkt. Ta sai ka Nobeli auhinna. Tema luule mõjutas 20 sajandi kirjandust väga palju. Vabavärss muutus nii tavaliseks nagu ta praegu on. 1913 algas selle võidukäik. 1922 Modernismi ehk avangardismi läbimurde aasta. Siis ilmusid mitu kõige tähtsamat teost. Elioti
arenduse ja lemmiktegelastega (Kask, Nirk, Sõgel, Vassar & Vinkel, 1965). Samuti on muinasjutt on kõige rahvusvahelisem rahvaluule liik, sest erinevatel rahvastel on nendes lugudes sarnane sisu, kangelased ja lõpplahendus. Muinasjutud jagunevad järgmisteks alaliikideks: loomamuinasjutud, imemuinasjutud ning novellilaadsed ehk olustikulised muinasjutud (Mihkla & Tedre, 1980). Eesti muinasjutud peegeldavad reeglina rahva talupoeglikku maailma ning võrreldes rahvalauludega on muinasjutud mehelikumad, nende jutustajateks on olnud ka üldjuhul mehed. Jutud on rohmakad, sisaldavad palju pilkavaid detaile ja mõnikord ebasündsaid juhtumisi. (Kask et al., 1965) 5 Muinasjuttude funktsioon on pakkuda kaasaelamisrõõmu, see koosneb kuulaja ja jutustaja soovunelmatest, ootustest ja lootustest (Mihkla & Tedre, 1980; Kask et al., 1965). Samuti õpetab see inimesi unistama ja edasi püüdlema täiuslikuma ning
Käsitleb üksikinimese suhet maailmaga. Impressionism-meeleolu täpne edasiandmine. Kasutas murdesõnu. Luulekeel oli tavalugejale keeruline. Sõnad mulje, võigas, võluma, luide, ulgumeri, hääbuma jt. Murelane, vedurjas, sinkuma, muhetama, kanane, õletama, lakk, uisusaun. Nimetatakse ka saartelaulikuks- rand, kadakad, meri, luited. 1908-,,Villem Grünthali laulud" 1914- ,,Kauged rannad" 1924- regivärsis lugu ,,Toomas ja Mai" 1927-,,Tuules ja rannas" Tegeles rahvalauludega. Kasutas regivärssi. Kõik aastaajad olid esindatud. Friedebert Tuglas 1886-1971 Sündinud Tartus Ahja mõisas. Õppinud Maaritsa vene kihelkonnakoolis, Uderna ministeeriumikoolis ning Tartu linnakoolis. Esimene teos ,,Siil". Peale linnakooli asus õppima Treffneri gümnaasiumisse, kuid katkestas õpingud. 1905 vangistati Tallinnas. 17.veebruar 1906 vabanes. Ta oli prosaist, kriitik, tõlkija, kirjanduselu organisaator. 1906-1917 elas põhiliselt soomes paguluses
Saalomon ja kübarsepp Jörgen", ,,Aprillinarr", ,,Lahutamatud", ,,Ei" jt. Ta saavutas ennenähtamatu elavuse Taani teatrielus, tükid omandasid säärase populaarsuse. Vodevill pidi tema selgituste järgi olema ooperi ja komöödia (kahe tunnustatud liigi) kokkusulatis ja omama erilisi reegleid. Heibergi formaalne esteetikasuund kaitses vormi sisu ees. Peale vodevillide on Heiberg kirjutanud mõned rahvalauludega ehitud, hästiõnnestunud romantilised laulumängud: ,,Elverhöj" (Haldjamägi 1828), ,,Syvsoverdag" (Seitsme magaja päev 1848). Püsiva väärtusega teose aga, kus tema intelligentne, satiiriline talent kõige kunstipärasemalt on avaldunud, lõi ta 5-pildilise dramaatilise luuletisega ,,Üks hing pärast surma" (ilmus kogus Uued luuletised 1841). Sellesse vormiküpsesse allegoorilisse satiiri on ta koondanud kogu oma usulise, poliitilise ja kunstilise maailmavaate ja vaimukuse. Teos on
VALDEMARS · Õppis TÜ 1854 1858 rahvamajandust (1825 1891) · 1864.a asutas Ainazis (Heinastes) merekooli KRIsJANIS · Folklorist BARONS · ,,Dainade isa" ehk ,,Rahvalaulude isa" (1835 1923) · TÜ 1856 1860 matemaatika, astronoomia · Ajaleht ,,Majas viesis" (Kodu Külaline) (1865 1906) · 1893 tagasi Riiga · Ülejäänud elu korjas/tegeles rahvalauludega JURIS ALUNANS · TÜs 1856 1861 (1832 1864) · Filoloogia, majandus · ,,Seta, daba, pasuale" (Koduõu, loodus, maailm) · Geograafia, rahvad, Venemaa, folkloor, kirjandus · ,,Dziesminas, latviesu valoda tulkotas" (Laulukesed, tõlgitud läti keelde) saksa laulud, luuletused lokaliseeritud läti keelde; esimene ja tähtsaim luulekogu läti keeles
Hiiglase tegudega on seletatud järvede, küngaste, allikate ja kivide päritolu: orud võisid olla Kalevipoja künnivaod, piklikud linnamäed tema magamisasemed, rändrahnud tema lingukivid. Analoogilised muistendid on tuntud paljude rahvaste juures, Eestis on lähedase iseloomuga muistendeid Vanapaganast. Saaremaal kandis hiiumuistendite peategelane Suure Tõllu, Hiiumaal Leigeri nime. Kalevipoja muistendid koos regivärsiliste rahvalauludega olid Friedrich Robert Faehlmannile ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldile aineseks eepose "Kalevipoeg" ettevalmistamisel ja kirjutamisel. "Kalevipoeg" on Friedrich Reinhold Kreutzwaldi koostatud kunsteepos, mida peetakse eesti rahvuseeposeks. 19. sajandil hakkasid eestlased arvama, et neil oleks vaja ka oma rahvuskangelast. 1839 tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja-muistenditest.
Hiiglase tegudega on seletatud järvede, küngaste, allikate ja kivide päritolu: orud võisid olla Kalevipoja künnivaod, piklikud linnamäed tema magamisasemed, rändrahnud tema lingukivid. Analoogilised muistendid on tuntud paljude rahvaste juures, Eestis on lähedase iseloomuga muistendeid Vanapaganast. Saaremaal kandis hiiumuistendite peategelane Suure Tõllu, Hiiumaal Leigeri nime. Kalevipoja muistendid koos regivärsiliste rahvalauludega olid Friedrich Robert Faehlmannile ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldile aineseks eepose "Kalevipoeg" ettevalmistamisel ja kirjutamisel. *Olevipoeg on eesti (kunst)mütoloogia tegelane, linnaehitaja. Eeposes "Kalevipoeg" sai Olevipoeg Kalevipoja järel maa valitsejaks. *Sorts on meessoost, kurjade kavatsustega võlur. Sissejuhatus: Referaat räägib F. R. Kreutzwaldi teosest ja eesti rahva eeposest "Kalevipoeg". Lähemalt on juttu tehtud teose autori eluloost
annaabi.ee 
