detsembril 1879). Teistel andmetel sündis ta siiski 1878. Stalini õige nimi on Dzugasvili, mille ta hiljem vahetas välja varjunime STALINi vastu; tõlkes tähendab see "terasmeest". Nooruses pidi Stalinist saama õigeusu preester. Pärast 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni järgset nõukogude võimuhaaramist määrati Jossif Stalin kolaitsioonivalitsuses Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogus Vene SFNV rahvusasjade rahvakomissariks ja hiljem ka riigikontrolli rahvakomissariks. 1918. aastal alanud Venemaa kodusõjas osales Jossif Stalin Punaarmeesse sunnitud vana keisririigi sõjaväelaste üle kontrolli teostavates rinnete Revolutsioonilistes Sõjanõukogudes Põhjarindel, Lääne ning Lõunarindel ja 1920. aastal Looderindel. Aastakümnevahetusel toimunud võimuvõitluses saavutas edu Stalin, kes oma konkurendid kõrvaldas (Kamenev, Zinovjev, Buhharin).
Karjäär · 1908 bolsevike ajalehe "Pravda" toimetaja · 1912 saab Lenini soovitusel VSDT(b)P KK liikmeks · 1913-1917- Siberis asumisel · 1917.a.veb.- Veebruarirevolutisoon, Nikolai II kukutati, moodustati Venemaa Ajutine Valitsus Karjäär 1917.a.okt- Oktoobripööre- bolsevikud, eesotsas Lev Trotskiga kukutasid Ajutise Valitsuse 1917-1922 määrati Vene SFNV Rahvuste Rahvakomissariaadi rahvakomissariks 1919-1920 määrati Vene SFNV Riigikontrolli rahvakomissariaadi rahvakomissariks Karjäär 1918- Venemaa kodusõda- kuulus poliittöötajana mitme rinde juhtkonda 1922- määrati VK(b)P KK peasekretäriks 1923- Lenin suri, tekkis võimuvõtlus L.Trotski, G. Zinovjevi ja J.Stalini vahel. 1930ndate alguseks oli ta ellimineerinud oma vastased ning saanud võimu enda kätte. Majandus 1928- tühistati NEP
NLKP peasekretäri ametikoha rajas Lenin 1922. aastal spetsiaalselt Stalini jaoks ning sellele ametikohale võlgnes Stalin hiljem oma tugeva positsiooni NSVL liidrina. Ta suutis oma võimu laiendada ka riigiaparaadini. 1940-ndatel omas Stalin erinevaid ametikohti. 1941nimetati ta Riikliku Kaitsekomitee esimeheks, lisaks sai Stalinist NSVL relvajõudude ülemjuhataja (sellel ametikohal kuni 03.03.1947).1941nimetati Stalin ka NSVL kaitse rahvakomissariks. Nendelt strateegilistelt ametikohtadelt kontrollis ta kas otseselt partei nimel või läbi parteiorganite valitsemise peaaegu kõiki valdkondi, tehes ettepanekuid, koostades poliitilisi juhtnööre alates tööstusest, kollektiviseerimisest kuni ajalookirjutuseni. Stalinit kui suurt riigijuhti jäävad leinamav tema rahvas ja pooldajad. Stalinit kui isa jäävad leinama tütar ja poeg ning 8 lapselast.
kubermangu Turuhanskisse, kus viibisid koos Sverdloviga kuni 1917. aasta veebruarirevolutsioonini. Tema osa Oktoobripöörde ettevalmistamises oli marginaalne, põhifiguurid olid Vladimir Uljanov ja Lev Trotski jt. Tegevus pärast 1917. aasta oktoobripööret Pärast 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni järgset nõukogude võimuhaaramist määrati Jossif Stalin esialgsesse bolsevike, vasakesseeride ja mensevike koalitsioonivalitsuses Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogus Vene SFNV rahvusasjade rahvakomissariks ja hiljem ka riigikontrolli rahvakomissariks. Samuti osales ta bolsevike häälekandja "Pravda" juhtimises, mille ta võttis üle oma hilisemalt välisministrilt, Stalinile elu lõpuni ustavaks jäänudVjatseslav Molotovilt. Venemaa Kodusõjas 1918. aastal alanud Venemaa kodusõjas osales Jossif Stalin Punaarmeesse sattunud vana keisririigi sõjaväelaste üle kontrolli teostavates rinnete Revolutsioonilistes Sõjanõukogudes Põhjarindel Petrogradi kaitsel 1918
Vana lahingulaev "" andis märguande, rünnakut juhtis bolsevik Vladimir Antonov-Ovsejenko (1883-1939). Verd ei valatud, palee oli kehvasti kaitstud ja võeti kohe ära. Kerenski sai põgenema. 5 Bolsevikud ja neid toetanud vasakesseerid seadis ametisse uue valitsuse (Rahvakomissaride Nõukogu), mille esimeheks sai Lenin. Välisasjade rahvakomissariks sai Trotski, siseasjade rahvakomissariks Aleksei Rõkov (1881-1938). Stalinile anti rahvusasjad, üldse oli rahvakomissare kokku 15. Pangad, vabrikud ja kirikuvarad riigistati, välisvõlgade tagasimaksmine lõpetati. Maata talupoegadele hakati maad jagama. KODUSÕDA Bolsevike valitsus 1917-1922: Bolsevikud tegid alguses kaolitsiooni vasakesseeridega, ülejäänud poliitilised parteid jäid opositsiooni. Novembris 1917, kohe bolsevike
23.08.1939 sõlmiti tema nõusolekul Molotov-Ribbentropi pakt, millega Saksamaa ja Nõukogude Liit jagasid Ida-Euroopa oma huvipiirkondadeks. 1940 lasi ta korraldada oma kauaaegse oponendi Lev Trotski mõrvamise Mehhikos. 1941 nimetati Stalin NSVL Rahvakomissaride Nõukogu esimeheks 30.06.1941 nimetati Riikliku Kaitsekomitee esimeheks 10.07.1941 sai Stalinist NSVL relvajõudude ülemjuhataja, ta nimetati ka NSVL kaitse rahvakomissariks 1942 andis välja käskkirja nr. 227, mis käskis kohapeal maha lasta kõik sõdurid, kes taganevad või hülgavad oma positsiooni ilma ülema loata. Tuleb siiski mainida, et taolised karmid meetmed aitasid Nõukogude Liidul lõpptulemusena sõja võita. 1943 tegi ta ulatuslike muudatusi, saates laiali Kominterni. 25.09.1949 toimus Nõukogude Liidus esimene aatompommi katsetus Stalini ootamatu surm
1940. aasta augustist kuni 1941. aasta hilissuveni toime pandud konkreetsete tegude eest lasub vastutus järgmistel asutustel ja isikutel: 1) ENSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Valitsus, mis reorganiseeriti 1941. aasta veebruari alguses ENSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadiks, mille pä- devusse kuulus inimeste vangistamine poliitilistel põhjustel. Siseasjade rahvakomissar oli Kumm, kes 1941. a veebruaris nimetati riikliku julgeoleku rahvakomissariks; siseasjade rahvakomissari asetäitja Murro nimetati 1941. a veebruaris siseasjade rahvakomissariks; 2) eraldi tuleb nimetada järgmisi Siseasjade Rahvakomissariaadi ja hiljem Riikliku Julge- oleku Rahvakomissariaadi juhtivametnikke: Škurin (siseasjade rahvakomissari asetäitja, hiljem riikliku julgeoleku rahvakomissari asetäitja, EK(b)P Keskkomitee liikmekandi- daat), Sergei Kingissepp (Siseasjade Rahvakomissariaadi 3. eriosakonna ülem, hiljem
Reaalpoliitikas aga sooviti lülitada NSVL rahvusvahelisse suhtlemisse teiste riikidega. 1922. aastal sõlmiti Saksamaaga Rapallo leping, millega loodi omavahel diplomaatilised ja kaubanduslikud sidemed ning väljuti välispoliitilisest isolatsioonist. Järk-järgult sõlmiti diplomaatilised suhted ka Suurbritannia, Itaalia, Prantsusmaa, Hiina ja Jaapaniga. Saksamaa, Leedu , Afganistani ja Iraaniga sõlmiti neutraliteedi ja mittekallaletungi lepingud. Aastatel 1930-1939, kui välisasjade rahvakomissariks oli M.Litvinov, taotles avalik välispoliitika kollektiivsete julgeolekusüsteemide loomist Euroopas, mille tulemusena lähenes NSVL mõnevõrra lääneriikidele, eelkõige aga Prantsusmaale. 1939. aastal sai NSVL-i välisministriks V. Molotov ning nüüd kerkis välispoliitikas esile uus suund. NSVL hakkas lähenema natslikule Saksamaale. Molotov-Ribbentropi pakti alusel jagati Euroopa Saksa ja NSVL-i vahelisteks mõjusfäärideks. Kuigi alles sõlmiti leping Saksamaaga, võttis NSVL
Vabariigi linnades ja maakondades määrati allkomitee esindajad, kelle kaasabil moodustati organid, mis kavandasid abinõud kaubandusettevõtete tegevuse kontrollimiseks ning nende natsionaliseerimiseks. Augustikuuks oli võetud 183 suuremat kaubandusettevõtet nõukogude võimu organite kontrolli alla. Pärast uue valitsuse moodustamist, eesotsas Johannes Lauristin, peatati allkomiteede tegevus. 4 Kaubanduse rahvakomissariks nimetati Henrik Allik, tema asetäitjaks Voldemar Jaanus ja Lazar Vsevior. 1941. aasta mais määrati kaubanduse rahvakomissari esimeseks asetäitjaks Konstantin Selivanov, teiseks asetäitjaks jäi L. Vseviov. Kaubanduse rahvakomissariaadi ülesandeks oli kaubanduse ümberkorraldamine ning põllumajandussaaduste varumise ja tootmisvahenditega varustamise korraldamine. Kaubanduse rahvakomissariaadi 11 osakonnas, büroos ja inspektsioonis töötas 102 inimest.
Teadaolevalt arreteeriti 1940. aasta juunist augustini üle 300 inimese. Vangistatute koguarv on tõenäoliselt suurem, kuid uurijatel puuduvad kokkuvõtlikud andmed ja kõigi arreteeritud isikute toimikud ei ole Eestis või pole üldse säilinud. Vangistamisotsuse langetasid enamikel juhtudel Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse või NKGB kohalikud töötajad oma ülema nõusolekul. Otsused kinnitas siseasjade rahvakomissar Boris Kumm, kes määrati 1941. aasta veebruaris riikliku julgeoleku rahvakomissariks, või tema asetäitja Aleksei Skurin. Arreteerimised sanktsioneeris ENSV Prokuratuur (ENSV prokurör Kaarel Paas või tema asetäitja eriasjades Sergei Nikiforov ning tema eriosakonna prokurörid) või NKVD Balti ringkonna vägede sõjaväeprokuratuur (sõjaväeprokurör Palkin). Süüdistuskokkuvõtted kinnitasid samad organid. Ka maakondade prokurörid andsid nõusolekuid süüdistuskokkuvõtete kinnitamiseks ja süüdistusmaterjali kohtulikule arutelule saatmiseks. ENSV
Kõikide religioonide pühakojad ja kloostrid suleti 3. NSVL-i välispoliitika aastatel 1920-1930 · NSVLi välispoliitikale aastatel 1920 oli iseloomulik kahepalgelisus: a. Komiteeni kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni. 19231924 aasta majanduskriisi ajal üritati toetada kommunistlikke riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis · Aastatel 1930, kui välisasjade rahvakomissariks oli Maksim Litvinov, siis avalik välispoliitika taotles kollektiivsete julgeolekusüsteemide loomist Euroopas ja NSVL lähenes mõnevõrra lääneriikidele, eelkõige Prantsusmaale · Salaeesmärgina säilis Stalinil maailmarevolutsiooniidee realiseerimine kas või sõjaga: Mariia Kurisoo ajaloo konspekt a. NSVL toetas raha, relvastuse ja sõjandusspetsialistidega Hispaania kodusõjas vabariiklasi; Hiina kodusõjas algul
küsimus on Soome ja Baltikumi iseseisvuse garanteerimine. (kui Saksamaa ründab, tahab NL minna kohe appi, Ingl. ja Prants. selle vastu) NL nõuab ka kaudse agressiooni korral korral Soome ja Baltikumi. –ing. ja prant ei leppinud. 7. VI 1939 – Eesti-Saksa ja Läti-Saksa mittekallaletungi lepingud – mõtetu sisulises mõttes NSVL ja Saksmaa suhted Mõlemapoolne kasu: NSVL vajab seadmeid, Saksamaa tooraineid 3. V 1939 – Molotov pannakse välisasjade rahvakomissariks Litvinovi asemel; Molotovi lähim abiline on Vladimir Dekanozov (Baltikumi ekspansioonikavade võimalik autor) 17. VIII 1939 – NSVL esitab uue lepingukava Saksamaale, mis oli neile vastuvõetav. 21. VIII 1939 – NSVL ja Saksamaa kaubandus- ja krediidileping 23. VIII 1939 – NSVL ja Saksamaa mittekallaletungi leping (MRP)e. pakt MRP salajane lisaprotokoll: käib venelaste diktaadi järgi. see andis võimaluse alata sõda Saksamaal
võimul kinnnistunud. Nende võimu juurde toojaks oli Stalin ise. See seltskond on Stalini jaoks sõjajärgsel ajal nö tuumikuks võimustruktuuris, neile inimestele ta kõige rohkem toetub. Beria oli 20ndatel-30ndate alguses tegutsenud partei ja julgeoleku liinis Taga-Kaukaasias, tema jaoks murranguperioodiks sai Suure Terrori aeg, tema oli see, kes Nikolai Ježovi, kes oli 30ndatel Siseasjade Rahvakomissariaadis terrori üks olulisemaid läbiviijaid, asemel tuli 1939 Siseasjade Rahvakomissariks. Beria ajal Suur Terror lõppes või seiskus. Polnud tema teene, selle oli Stalin selleks ajaks ära otsustanud. Jääb ka hiljem seotuks suuremal või vähemal määral julgeolekuorganitega, temast saab ka täitevvõimu liinis väga oluline figuur. Kindlasti on tema üks kõige tõhusamaid administraatoreid pol ladvikus. Bulganin oli 30ndatel parteitööl, sõja ajal tegutses erinevate rinnete poliitvalitsuses, sõja järel saab temast üks Stalini lähimaid abilisi
Sealsed valged liikusid uuralitest edasi Volgamaadele, jõuti Volgamaale, hõivati muuhulgas Simbirski (Lenini sünnilinn), Tšehhoslovakkia korpus vallutas Kaasani, nende kätte langes tsaaririigi kullavaru ja Moskvani jäi veel u 400 km. Moskva langemise vältimiseks rakendasid enamlased al 1918 maist tõsisemaid vastuabinõusid. Trotski, kes oli pärast Bresti rahulepingu sõlmimist jäänud töötuks, määrati Vabariigi Revolutsioonilise Sõjanõukogu esimeheks ning Sõja- ja mereasjade rahvakomissariks (sõjamin). Trotski algatas kohe Punaarmee reorganiseerimise. Seni oli võetud vaid vabatahtlikke ja sedagi kahe enamliku partei liikme soovitusel, ta alustas kohe ulatuslikke värbamisi. Klassiprintsiip säilis. Rindeüksustesse värvati peamiselt töölisi ja kehvtalunikke, maarahvast. Ülejäänud inimesi värvati ka, ei saadetud rindele, aga kasutati tagalatöödel. Trotski kuulutas välja kõigi enamlaste sundmobilisatsiooni Punaarmeesse, idarindele saadeti selle tulemusel 25 000 uut meest
annaabi.ee 
