1938 jõustus Ülikoolide seadus. Nõukogude aja algusega(1940) katkestati kõik sidemed Lääne-Euroopaga. Suleti üliõpilasühendused ja akadeemilised seltsid. Õppekava ühtsustati Nõukogude Liidus kehtivaga. Toimus küüditamine. Saksa okupatsioonivõimude abil avati eestikeelne Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikool. Kehtis jälle Ülikoolide seadus. Teises maailmasõjas hävis enamus ülikooli hoonetest. 1944. aastal jätkati ümberkorraldusi. Ülikool allus Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaadile ja alates1946. aastast NSV Liidu Kõrgema Hariduse Ministeeriumile. Aastad 19891992 muudeti Tartu ülikooli organisatsiooni ja akadeemilist sisu ning taastati akadeemilised traditsioonid. Aastast 2003 kuulub Tartu Ülikool Coimbra gruppi ja Utrechti võrgustikku, kuhu kuulub veel palju Euroopa ülikoole.
eeskujuks kõikidele eratootjatele." Viimase Vene keisri Nikolai II valitsemisajal (1894 1917) saavutas tehas, tänu eelmise perioodi tehnilistele uuendustele, tehnilises ja tehnoloogilises mõttes eeskujuliku taseme. Tehase uhkuseks oligi kunstiliste tehnoloogiate rikkus, mille najal sündisid Esimese maailmasõja aastatel terved portselani tootvad keemia- ja elektrokeemia tööstusharud. 1918. aastal ettevõte natsionaliseeriti. Nüüd juba riiklik portselanitehas allutati hariduse rahvakomissariaadile, mis andis tehasele ülesande teha endisest õukonnamanufaktuurist "keraamika vabariikliku tähtsusega katselaboratoorium", kus tehakse "selle sõna ülevas mõttes agitatsioonilist portselani, mis on sisult revolutsiooniline, vormilt täiuslik ja tehniliselt teostuselt laitmatu". Möödunud sajandi 30. aastatel avati, seoses kultuurilise ülesehitustöö algusega NSV Liidus, Leningradi portselanitehases riigi esimene kunstilaboratoorium. K. Malevitsi õpilase N. Suetini
tugines 1938. aasta ülikooliseadusele. Sõjaaja tingimustes olid eelistatud arsti-, loomaarsti- ning põllumajandusteadused. Teise maailmasõja sõjatules hävis 22 ülikoolile kuulunud hoonet ja vara, õppejõudude ja teenistujate eluasemed ning raamatukogud. Tartu Riiklik Ülikool (1944-1989) 1944. aasta sügisel jätkati struktuurses tähenduses 1941. aasta suvel pooleli jäänud ümberkorraldustest. Ülikool allus Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaadile ja alates 1946. aastast NSV Liidu Kõrgema Hariduse Ministeeriumile. 1949. ja 1950. aastate alguse kataklüsmid ja repressioonid ei jätnud puudutamata ka ülikooli. 15. mail 1950 kõrvaldati nõukogude okupatsioonivõimude poolt vana ülikooli üks sümboleist - 1928. aastal püstitatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi mälestussammmas. TRÜ erilisus seisnes kitsa erialaga akadeemiliste spetsialistide unikaalsuses ning
vene nõukogude autorite tõlkeid. 5. Trükinduse ümberkujundamine. Nõukogude võimu ettekirjutusest lähtuvalt riigistati ka trükikojad 1940. aasta juulis, väiksemad 1941. aastal. Riigistamise esialgseks läbiviijaks oli Majandusministeeriumi juures asuv Natsionaliseerimise Peakomitee, mis loodi 1. augustil 1940. aastal. Natsionaliseeriti 83 suuremat trükikoda. Seosesrahvakomissariaatide moodustamisega ministeeriumide asemel läksid selle peakomitee ülesanded vastloodud rahvakomissariaadile, kusjuures trükindus allutati Eesti NSV Kergetööstuse Rahvakomissariaadile. 1940.aasta novembril nimetati Eesti NSV Kergetööstuse Rahvakomissariaadi polügraafiatööstuse osakond Polügraafiatööstuse peavalitsuseks. Peavalitsus planeeris trükiettevõtete tööd, valis neile kadrit, korraldas finantseerimist, varustamist ja turustamist. Trükikodade arvu vähendati seoses trükinduse reorganiseerimisega suurtööstuseks, mis oligi nõukogude
Baltikumi tarvis. Kuid hetkevajadusi arvestavalt avati eestikeelsena Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikool, mis tugines 1938. aasta ülikooliseadusele. Sõjaaja tingimustes olid eelistatud arsti-, loomaarsti- ning põllumajandusteadused. Teise maailmasõja sõjatules hävis 22 ülikoolile kuulunud hoonet ja vara, õppejõudude ja teenistujate eluasemeid ning raamatukogusid. 1944. aasta sügisel jätkati 1941. aasta suvel pooleli jäänud ümberkorraldusi. Ülikool allus Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaadile ja alates 1946. aastast NSV Liidu Kõrgema Hariduse Ministeeriumile. 1949. ja 1950. aastate alguse kataklüsmid ja repressioonid ei jätnud puudutamata ka ülikooli. Aastad 19891992 muudeti Tartu ülikooli organisatsiooni ja akadeemilist sisu ning taastati akadeemilised traditsioonid. Aastast 2003 kuulub Tartu Ülikool Coimbra gruppi, kuhu kuulub veel 36 Euroopa ülikooli. Kokkuvõte Sain teada, mida see ülikool tegelikult endast kujutab ja milliseid katsumusi on see üle elanud.
aasta ülikooliseadusele. Sõjaaja tingimustes olid eelistatud arsti-, loomaarsti- ning põllumajandusteadused. Teise maailmasõja sõjatules hävis 22 ülikoolile kuulunud hoonet ja vara, õppejõudude ja teenistujate eluasemed ning raamatukogud. 6 3.2. Tartu Riiklik Ülikool 1944. aasta sügisel jätkati struktuurses tähenduses 1941. aasta suvel pooleli jäänud ümberkorraldustest. Ülikool allus Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaadile (aastast 1946 ministeerium) ja alates 1946. aastast NSV Liidu Kõrgema Hariduse Ministeeriumile. 1949. ja 1950. aastate alguse kataklüsmid ja repressioonid ei jätnud puudutamata ka ülikooli. 15. mail 1950 kõrvaldati nõukogude okupatsioonivõimude poolt vana ülikooli üks sümboleist - 1928. aastal püstitatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi mälestussammmas (skulptor Otto Strandman). TRÜ professorkond koosnes valdavas osas veel 1960. aastatelgi Eesti Vabariigi Tartu
Uute nõudmiste kohaselt esitas Vabariigi Valitsus kohe lahkumispalve, mille Vabariigi President Konstantin Päts vastu võttis, astudes ühtlasi viivitamata samme uue valitsuse kujundamiseks. 19. juunil 1940 saabus Tallinna ÜK(b)P Keskkomitee sekretär ja ÜK(b)P Leningradi linna ja oblastikomitee 1. sekretär Andrei Ždanov, kes külastas president Konstantin Pätsi ja kohtus Tallinnas viibivate Punaarmee juhtidega. Oma muljed võttis ta ettekandes NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaadile kokku järgmiselt: Päts hakkas kõigiti vana valitsust välja vabandama, kinnitades, et ta suhtus pakti täitmisse ausalt ja püüdlikult. ... Ühesõnaga, ta viis mind niikaugele, et ma ütleksin – ma ei usu teda. Ma vastasin, et ma ei saa ümber lükata meie käsutuses olevaid absoluutselt tõestatud fakte. ... Üldmulje on selline, et Päts, Laidoner ja kogu vana valitsuse juhtiv klikk püüavad säilitada juhtiva positsiooni ja kujutada asja nii, et Eestis pole Eesti
Natsionaliseeritud tekstiilitööstuse toodangu müügi korrast" alusel. Nimetatud juhendiga pandi toodangu turustamine siseturul kahe hulgikaubanduse peale. Kangaste hulgimüüjaks oli riigistatud A/S "Kreenbalt", muud tekstiilitooted realiseeriti ETKV Liidu kaudu. 1941. aasta jaanuaris loodi "Kreenbalti" baasil vabariiklikud kontorid "Glavtekstilsbõt" ja "Kulttorg" (kultuurikaupade kaubandus), mis allusid NSV Liidu Kaubanduse Rahvakomissariaadile. 1941. Aasta alguses alustasid tööd NSV Liidu Naftatööstuse Peavalitsuse Vabariiklik Hulgikontor "Glavneftsbõt" ja Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaadi Toidu- ja Maitseainete Varustuse Komitee. Samal ajal likvideeriti kõik kaubanduslikud aktsiaseltsid ja hindade noteerimise börs. Kaubandus- Tööstuskoda oli oma tegevuse lõpetanud juba 1940. aasta juulis. EKP Keskkomitees moodustati kaubandusosakond eesotsas Dmitri Kuzminiga. Rahva elatustasemele mõjus halvavalt 1940
korraldati suur protsess. Parteisiseselt keelati fraktsioonide tegevus. NEPi tulemused: 1. 1926 saavutati tööstustoodangu sõjaeelne tase, juurdekasv aastas tööstusel u. 25%. 2. Hakkas tekkima tööpuudus 3. 1925 sai põllumajanduses külvipind võrdseks sõjale eelnenuga. 4. Taastus jõukate talupoegade kiht u. 35% üldarvust Viidi läbi sisepoliitilised reformid, kaotati Tsekaa, tema ülesanded läksid üle Siseasjade Rahvakomissariaadile NKVD (1922), selle juurde loodi GPU ülesandeks võitlus spionaai ja banditismiga. GPU juhiks sai alguses Derinski (surmani) ja Menzinski. Sõjaväereform sõjaväge vähendati, selle kõrvale loodi territoriaalsed miilitsaüksused. 5. Aasta jooksul said seal väljaõpet piirkonna kutseealised. 1925 tagandati Trotski. Välispoliitika, kuni 24. Aastani usuti maailmarevolutsiooni puhkemisse. Selle aja jooksul sõlmiti ainult Tartu Rahu Eestiga (1920) ja rahu Soomega
) 5.6. Kollektiviseerimine ja industrialiseerimine alates 1928.a. Kollektiviseerimine e. kolhooside loomine alates 1929.a. ja kulakute küüditamine. Tagajärg 1932- 1933.a. näljahäda. Industrialiseerimine eesmärk rasketööstuse, eriti sõjatööstuse eelisarendamine. Majanduse arendamine viisaastakute kaupa. Esimene viisaastak 1928-1932. 5.7. 30.aastate terror Suur terror 1922.a. oli kaotatud Erakorraline Komisjon (Tsekaa) ja tema funktsioonid anti üle Siseasjade Rahvakomissariaadile (NKVD). Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem GULAG. 1934.a. 1.detsembril Kirovi tapmine - see vallandab massiterrori. Algab kiirendatud korras kohtumõistmine nende üle, keda süüdistatakse kahjurluses või diversioonis ja maksimaalne karistusmäär riikliku kuritegevuse eest tõstetakse 25 aastale. Poliitilisi süüdistusi hakati läbi vaatama kohtuvälises korras koos surmaotsuse langetamisega. RK Nõukogu esimehe Molotovi
valitsusasutuste süsteemi loomist 1940.a. juulikuus, algas ka Eesti NSV majandus- ja rahandussüsteemi loomine, õigemini nende töö vastavusse viimine Nõukogude Liidus kehtinud rahandus- ja pangandussüsteemi nõuetega. I 1940.a. juulis loodi Eesti NSV Rahanduse Rahvakomissariaat, mille juhiks määrati Paul Keerdo. Eesti NSV Rahanduse Rahvakomissariaat allus Eesti NSV Ministrite Nõukogule ja töökorralduse liinis NSV Liidu Rahanduse Rahvakomissariaadile. Kohe algusest peale hakkas töö toimuma NSV Liidu seaduste ja määruste ning NSV Liidu Rahanduse Rahvakomissariaadi juhendite ja käskkirjade alusel. Kogu majanduses rakendati Nõukogude Liidus kehtinud raamatupidamise ja maksude süsteemi. Eesti NSV rahandus hõlvas riigieelarve, riikliku krediidisüsteemi (pangad, hoiukassad), sotsiaalkindlustuse ning vara- ja elukindlustuse süsteemid. Rahanduse materiaalse sisu
1940. a juunipöörde järel oli esmaseks eesmärgiks vabaneda nn kodanlikust pärandist, sj hakati korraldama kampaaniaid kommunistliku mõtteviisi juurutamiseks, uute mõistete ja ideaalide propageerimiseks. Reaalsuse asemel pakuti teatud illusoorset pilti maailmast. Tekkis olukord, kus paljud inimesed mõtlesid üht, tegid teist ja rääkisid kolmandat nagu Anderseni muinasjutus "Kuninga uued rõivad". Kui tsensuuriamet NLiidus 1922 loodi, allus ta esialgu Vene NFSV Hariduse Rahvakomissariaadile. 1938 oli tsensuur NL Rahvakomissaaride Nõukogu juures (kõige tähtsamal ametkondlikul positsioonil). 1960. a-tel oli tsensuur korraks Riikliku Kirjastuskomitee koosseisus, seejärel Ministrite Nõukogu alluvuses. Asutuse uksel vahetusid sildid, kuid enamasti kasutati sõna Glavlit (Trükiste Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus). Omavahel nimetasid selle asutuse ametnikud üksteist tsensoriteks. Lehe juures aga kutsuti seda isikut poliittoimetajaks. 1960. a-te
kriminaalkohtupidamise seadustik, hiljem ka tsiviilseadustik. Hakkas tegima nõukogulik kohtukorraldus. 1922 toimus ka tšekaa reorganiseerimine. Tšekaa vormiliselt võttes likvideeriti 1922, sisuliselt siiski mitte, pol salapolitsei jäi alles. Tšekaa oli tegutsenud seni täiesti iseseisvalt, kuulumata ühegi riikliku inst alla, uus salapolitsei, mis sai nimeks GPU (Riiklik Poliitvalitsus), hiljem NL loomise järel OGPU (Ühendatud riiklik Poliitvalitsus), see allus Siseasjade Rahvakomissariaadile (NKVD), oli üks selle osa. Tšekaa volitused olid olnud laiemad, aga GPU sai jätkuvalt korraldada juurdlusi riigivastaste pol süütegude üle, nende alluvusse anti kontroll riigipiiride, raudteede üle, säilitas õiguse teostada kohtuväliseid repressioone. GPU juhiks jäi Felix Dzeržinski. Vaherahuperioodil pandi alus ka tulevasele kurikuulsale GULag-ile. Tegutses Siseasjade Rahvakomissariaadi juures (Koonduslaagrite peavalitsus). 20Ndatel sai alguse, massiliselt levis
annaabi.ee 
