kaitses. Maavägi arendab kiirreageerimisüksusi ja üldotstarbelisi lahinguüksusi, vastuvõtva riigi toetust ning territoriaalset toetusstruktuuri. Maaväge juhib maaväe ülem, kes allub kaitseväe juhatajale. Maaväe ülem alluvuses on staap, väeosad ja väljaõppekeskused (VÕK), kes rahuajal õpetavad reservi. Maaväe väljaõppe- ja administratiivkoosseisu kuuluvad kolm jalaväe väljaõppekeskust, Tapa Lahingutoetuse Väljaõppekeskus, Üksik-sidepataljon ning Rahuoperatsioonide Keskus. Operattivüksustest on maaväe ülema otseses alluvuses brigaadi staap ja Scouts- pataljon. Maaväe ülem kolonel Indrek Sirel Maaväe staabi ülem kolonel Artur Tiganik Rahuajal on maaväe ülesanneteks: korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase; kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust; osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega; abistada tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või katastroofide korral.
Maaväe väljaõppe keskused: *jalaväe brigaad, *Scouts-pataljon, *VÕK Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon *VÕK Viru Üksik-jalaväepataljon, *VÕK Rahuoperatsioonide keskus, *VÕK Üksik-sidepataljon, *VÕK Üksik-vahipataljon, *lahinguteostuse väljaõppe- keskus, *Suurtükiväegrupp, *Õhutõrjedivisioon, *Pioneerpataljon, *Kaitseväe keskpolügoon, Auastmed: (alamast kõige kõrgemani) Ajateenijate: Reamees, kapral, Nooremseersant, Seersant, Vanemseersant Kindralohvitseride: Nooremveebel, veebel, vanemveebel, staabiveebel, ülemveebe Ohvitserid: lipnik, nooremleitnant, leitnant, kapten, major, kolonelleitnant,
korraldamine ja kaitseväe mobilisatsiooni toetamine Kaitsevägi koosneb: Maaväest Õhuväest Mereväest MAAVÄGI Maavägi koosneb: Maaväestaap 4 jalaväe väljaõppekeskust (Kuperjanovi, Pärnu, Viru, Vahipataljon) lahingutoetusüksuste väljaõppe keskus Tapal (suurtükiväegrupp, õhutõrjedivisjon, pioneeripataljon, tagalakeskus, KV keskpolügoon) Üksik-sidepataljon ja Rahuoperatsioonide keskus Operatiivüksused ((6 territoriaaljalaväepataljoni, 5 luurekompaniid, 1.jalaväebrigaad (Scoutspataljon, Kalevipataljon, 12.jalaväepataljon)) JALAVÄEBRIGAAD Kaitseväe peamine manööverüksus on Jalaväebrigaad, kuhu kuulub valdav enamus ajateenistuse jooksul välja õpetatavatest ajateenijatest. Brigaadi tegevuspiirkonnaks on kogu Eesti territoorium ja see on võimeline tegutsema koostöös NATO väeüksustega.
jätnud endale ülemaailmselt väga hea mulje. Väikese riigina on Eesti väga aktiivne ja tegev paljudes rahvusvahelistes projektides ja organisatsioonides, sest välispoliitilise kasu teenimine on oluline nii Eesti riigile kui ka selle kodanikele. Välispoliitiline avatud ja rahvusvaheline suhtlus aitab Eestil leida ,,sõpru" ehk liitlaseid. Eestit võib pidada väga ,,sõbralikuks" riigiks teiste riikide suhtes, sest on alati aldis pakkuma tuge näiteks humanitaarabi või rahuoperatsioonide näol erinevatele maailma riikidele. Alates 2003. aastast kuulub Eesti rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisu, pakkudes abi Afganistani sõjaolukorrale. Eestil, kui Euroopa Liidu liikmesriigil, on Euroopas väga palju erinevaid võimalusi. Kõige olulisemaks võimaluseks võib ehk pidada aktiivset suhtlust teiste riikidega ning seevastu toimuvat pidevat kultuuri- ja keelevahetust, ning seda mitte ainult rahvusvahelisest aspektist lähtudes. Üha
Ta on käinud ka Tallinna kaugõppekeskkoolis 1981- 1983. Ning aastal 1983 lõpetas Merca Tallinna 2. Tehnikakooli. Peale seda läks ta edasi TRK (Tallinna Riikliku Konservatoorium) lavakunstikateedrisse, mille lõpetas aastal 1988. Töökohti on tal olnud mitmeid, osad neist ehk vidi naisterahva jaoks veidrad. Näiteks on ta olnud Tallinna ratsaspordibaasis ratsastaja-tallimees aastatel 1982-1983. Peale seda töötas stuudios "Tallinnfilm" kinomehaanikuna ning Eesti Rahuoperatsioonide Keskuses tankitõrje- granaadiheituri abina 1999-2000 teenides samal ajal Eesti Vabariigi Kaitseväes reamehena. Alates 1988. a-st on ta teater "Vanemuises" näitleja. Oma luulet on ta ajakirjanduses avaldanud aastast 1986. Eriti tuntuks on saanud tema punkluuletused. Teda on autasustatud ja tunnustatud mitmete preemiatega. Nimelt on ta võitnud kõik suuremad teatripreemiad, mis üks näitlev naine Eestis võita võib. Merca on kaasa löönud paljudes seltsides ja liikumistes
KUTSEKESKKOOL SÕJALINE HARIDUS EESTIS LÄBI AJALOO Referaat Juhendaja: 2011 Sisukord 1. Kaitseliit- rahva algatatud omariikluse pant 2. Kaitseliidu sünd 3. 1940. aasta suvi 4. Kaitseliidu kool 5. Sõjaline ettevalmistus ja haridus 6. Õppused KAITSELIIT RAHVA ALGATATUD OMARIIKLUSE PANT Rääkides Eesti omariiklusest, selle sünnist ja püsimisest ei saa kuidagi mööda Kaitseliidust. 1918. aasta novembris segastel aegadel eelkõige avaliku korra tagamiseks tagalas loodud vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist kasvasid välja mitmed väeliigid, piirivalve, vanglate amet, rääkimata üksikutest väeosadest. Valdav osa Vabadussõja aegseid ja ka praeguseid silmapaistvaid Eesti ohvitsere on kasvanud välja Kaitseliidu r...
Asendamatuks ja vajalikuks on muutunud ka missioonidel osalenud kaitseväelaste kogemused Eesti kaitseväe ülesehitamisel. Eesti osalus rahvusvahelistes operatsioonides on olulisim panus koostöösse NATOja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega. Rahvusvahelistel operatsioonidel osaleb Eestu NATO, ÜRO ja Euroopa Liiduga. Rahuoperatsioonidel osalevate üksuste ning isikkoosseisu ettevalmistamine ja väljaõpe toimub Paldiskis asuvas Rahuoperatsioonide Keskuses. Missioonieelne väljaõpe toimub ka koostöös mitmete välisriikidega. Alates 1995. aastast kuni tänaseni on erinevatel missioonidel osalenud ligikaudu 1000 Eesti kaitseväelast. Hetkel osalevad Eesti kaitseväelased nato poolt juhitaval rahutagamismissioonil Kosovos KFOR- i koosseisus. Samuti osaleb Eesti ÜRO egiidi all toimuval vaatlusmissioonil Lähis- Idas ja SFOR- i missioonil Bosnias ja Hertsegoviinas. Päästeameti pommikoerte meeskond osaleb
sõltub otseselt riigi valmisolekust ning võimest panustada NATO ja Euroopa Liidu operatsioonidesse. Alates 1995. aastast kuni tänaseni on erinevatel missioonidel osalenud ligikaudu 1000 Eesti kaitseväelast. Eesti on kogunud märkimisväärsel hulgal missioonikogemust alates 1995. aastast, kui alustasime osalemist UNPROFOR-is Horvaatias. Peale seda on Eesti osalenud Bosnias, Kosovos, Albaanias, Liibanonis, Sudaanis, Afganistanis, Iraagis. Rahuoperatsioonide vallas käib tihe koostöö Taani, Itaalia, Norra, Suurbritannia ja USA- ga. Vastavalt "Kaitsejõudude struktuur ja arenguplaani 2010" (KSAP 2010) on kaitseväe eesmärgiks aastaks 2008 saavutada võime osaleda pikemaajalistes rahvusvahelistes operatsioonides väljaspool Eestit korraga kuni 250 inimese suuruse kontingendiga ja ühe miinitõrjelaevaga. 2006. aastal jätkatakse osalemist järgmistel rahvusvahelistel operatsioonidel:
liitlastega. Eesti rahvusvaheline maine julgeolekukoostöö partnerina sõltub riigi valmisolekust ning võimest panustada NATO ja Euroopa Liidu operatsioonidesse. Eesti missioonikogemus ulatub 1995. aastasse, mil alustasime 4 aastat pärast iseseisvumist osalemist UNPROFOR-is Horvaatias. Pärast seda on Eesti osalenud Bosnias, Kosovos, Albaanias, Liibanonis, Sudaanis, Afganistanis ja Iraagis. Erinevatel missioonidel on osalenud ligikaudu 1000 Eesti kaitseväelast. Rahuoperatsioonide vallas käib tihe koostöö Taani, Itaalia, Norra, Suurbritannia ja USA-ga. Eesti on kriisipiirkondadesse saatnud erinevaid üksusi ja spetsialiste järgmistelt sõjaväelikelt erialadelt: jalavägi, sõjaväepolitsei, staabiohvitserid, meedikud, demineerijad (EOD), lennujuhid, sõjalised vaatlejad, transporditeenindus ja kaubakäitlus. 6. detsember 2007.a. seisuga jätkab Eesti osalemist järgmistel rahvusvahelistel operatsioonidel:
ÜRO viib läbi rahuoperatsioone, on seda teinud aastakümneid. Aga kui me vaatame rahvusvahelist hartat, siis me ei leia ühtegi viidet sellele, et ÜRO peaks rahuoperatsioonidega tegelema. Rahuoperatsioonid on miski, mis on tekkinud praktikast. Rahuoperatsioonil puudub harta. Oli hetki, kui osad riiki ei nõustunud, et ÜRO võib niisuguseid rahuoperatsioone läbi viia ja ei tahtnud palju raha nende kallite rahuoperatsioonide eest maksta ja väitsid, et rahuoperatsioonid väljuvad ÜRO pädevusest. Rahvusvaheline kohus ütles, et esimeseks ÜRO ülesandeks on ÜRO harta järgi rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine, see on ÜRO mõte. ÜRO leidis nüüd uue viisi kuidas rahvusvahelist rahu ja julgeoleku tagada, see oli aluseks rahuoperatsioonide läbiviimiseks.) ❏ tuletatud pädevuse teooria kohaselt ei pea pädevus tulenema selgesõnaliselt
liitlastega. Eesti rahvusvaheline maine julgeolekukoostöö partnerina sõltub riigi valmisolekust ning võimest panustada NATO ja Euroopa Liidu operatsioonidesse. Eesti missioonikogemus ulatub 1995. aastasse, mil alustasime 4 aastat pärast iseseisvumist osalemist UNPROFOR-is Horvaatias. Pärast seda on Eesti osalenud Bosnias, Kosovos, Albaanias, Liibanonis, Sudaanis, Afganistanis ja Iraagis. Erinevatel missioonidel on osalenud ligikaudu 1000 Eesti kaitseväelast. Rahuoperatsioonide vallas käib tihe koostöö Taani, Itaalia, Norra, Suurbritannia ja USA-ga. Eesti on kriisipiirkondadesse saatnud erinevaid üksusi ja spetsialiste järgmistelt sõjaväelikelt erialadelt: jalavägi, sõjaväepolitsei, staabiohvitserid, meedikud, demineerijad (EOD), lennujuhid, sõjalised vaatlejad, transporditeenindus ja kaubakäitlus. 6. detsember 2007.a. seisuga jätkab Eesti osalemist järgmistel rahvusvahelistel operatsioonidel:
väeosad ja väljaõppekeskused (VÕK), korras korralduste alusel tsiviilvõi- kes rahuajal õpetavad reservi. Maaväe muorganeid loodusõnnetuste või väljaõppe- ja administratiivkoosseisu inimtegevuse tagajärjel aset leidnud kuuluvad kolm jalaväe väljaõppekes- katastroofide korral. kust, Tapa Lahingutoetuse Väljaõp- pekeskus, VÕK Üksik-sidepataljon Maaväe ülesanded kriiside korral: ning VÕK Rahuoperatsioonide Kes- 1) valmistuda üleminekuks sõjaaja kus. Operatiivüksustest on maaväe juhtimisstruktuurile; ülema otseses alluvuses brigaadi staap 2) tõsta väljaõppe intensiivistamise ja Scouts-pataljon. Jalaväepataljoni ja sõjaaja ülesannete harjutamise teel struktuur ja ülesannete jaotus on lisas kindlaksmääratud üksuste valmisole- 4
mus neli laagrivahetust, igas 36 laagrilist. misele ja kuidas teha ennast otsijatele metsas Laagri mereline iseloom avaldus põhitegevusena nähtavaks. Õpetati meisterdama vilesid, maga- purjetamisõpetuses, toimus aga ka hulgaliselt muid mismatte, püstitama telki, küpsetama kartuleid, üritusi, millest võtsid osa kõik lapsed. tegema tuld jne. Ekskursioon praamlaevale "Vana Tallinn" Ekskursioon Rahuoperatsioonide Keskusesse Tutvuti muu hulgas ka laeva kaptenisilla ja ROK-is näidati lastele kõike, millega tegele- masinaruumiga. vad rahusõdurid. Külastati sõdurikodu, sõideti soomustransportööriga, vaadati filmi rahuval- Matkad Paldiskisse vamise ajaloost ja Eesti osalusest rahuvalve
kahju oleks tema jaoks vastuvõetamatult suur. III. KAITSEPOLIITIKA 1. Eesmärgid ja vahendid Eesti Vabariigi kaitsepoliitika peab: tagama riigi suutlikkuse tõrjuda sõjaliste vahenditega julgeolekuriske tänapäeva julgeolekukeskkonnas; toetama Eesti euro-atlandilise integratsiooni alaste eesmärkide saavutamist; tagama valmisoleku rahvusvaheliseks koostööks rahuoperatsioonide ja ühise kaitse raames; tagama osalemise riigi kriisihaldussüsteemis. Kaitsepoliitikat teostatakse läbi: kogu ühiskonda haarava totaalkaitsesüsteemi, mis loob võimalused oletatava agressori usutavaks heidutamiseks ning seeläbi agressiooni ärahoidmiseks ja tõrjumiseks; üldise kaitseväeteenistuse kohustuse; territoriaalkaitse põhimõtte; koostöövõimeliste kaitsejõudude ülesehitamise ning nende hoidmise nõutavas valmiduses,
annaabi.ee 
