Millistel põhjustel said enamikus Euroopa riikides 1930.a. võimule diktatuurid? Sest, majanduslike raskuste tagajärjel kaotasid paljud inimesed usu demokraatiasse ja jäid lootma, et diktatuur asja parandab. 1930.aastate lõpuks valitses diktatuur peaaegu igas Euroopa riigis. Riikidevahelisi tülisid aga üritati lahendada sõjaga mitte läbirääkimistega. Mis olnuks USA presidendi Wilsoni arvates õiglase maailmakorralduse saavutamise eelduseks? Võitjateta rahu sõlmimine. Ta esitas rahukava 1918a. Jaanuaris, mida hakati nimetama Wilsoni 14 punktiks. Kuivõrd jälgiti Pariisi rahukonverentsil Wilsoni rahukava? Ei järgitud, sest teistele ei meeldinud mõte sõja lõpetamisest ilma võitjateta. Kes kuulusid suurde nelikusse ja milliseid riike nad esindasid? Itaalia, Prantsusmaa,Inglismaa, USA. Miks USA ja Suurbritannia ei olnud nõus Prantsusmaa plaaniga saksamaad veelgi rohkem nõrgestada? Sest nad ei soovinud Prantsusmaa liigset tugevnemist ega Saksamaa liigset
Asuterlastele, Ungarlastele, Bulgaarlastele nin ka türklastele. Rahvasteliit - Pariisi rahukonverentsi loodud organisatsioon, mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö; tegutses 1920-1946, ÜRO eelkäija diktatuur -mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim Wilsoni 14 punkti - USA presidendi W.Wilsoni rahukava, mille ta esitas 1918 aasta jaanuaris, arvates, et maailmas on võimalik kehtestada õiglane maailmakorraldus. Selle saavutamise eelduseks aga pidi olema sõja lõpetamine ja ,,võitjateta'' rahu sõlminine. agressor - sõjaalgataja ja vallutaja Berliini-Rooma telg - 1936.aasta sügisel sõlmitud Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit Berliinis. komiterni vastane pakt - Kokkulepe mis sõlmitit Saksamaa ja Jaapani vahel Mosvkas ja Moskvast juhtitud
Saksamaasse karistame alandada, kuid sandistada. Peab Nõuded peavad mitte karistada kõige eest olema mõõdukad maksma. Mille poolest nn suure kolmiku eesmärgis sarnanesid, mille poolest erinesid? Sarnane: Keegi ei olnud Saksamaa poolt, sooviti karistada ja alandada. Erinev: Taheti erinevaid lahendusi Milles seisnes USA presidendi W.Wilsoni rahukava? *merede vabadus *okupeeritud alade vabastamine *koloniaalvalduste reguleerimine *majandustõkete likvideerimine 3. Rahulepingute tingimused. Täida tabel: Territoriaalsed Saksamaa kohustused Saksamaa muutused teiste riikide ees relvastusalased piirangud 1/6 territooriumist võeti Pidi maksma Oli lubatud vaid 10000
Kontrollimatu laenamine- ei suudetud tagasi maksta; bõrsikrahh. USA majandus oli seotud tihedalt seotud Euroopaga, paljud ettevõtted pankrotistusid, inimesed jäid töötuks. Kriisist väljumiseks hakati toodetuid asju hävitama, riik sekkus majandusse, diktaatorid said võimu enda kätte, hädaabitööd. 4. W. Wilson oli USA president. G. Clemenceau oli Prantsusmaa peaminister, D. Lioyd George Suurbritannia peaminister. Kõik nad kolm olid Pariisikonverentsi põhi otsustajad. W. Wilson-rahukava; G. Clemenceau tahtis täiega Saksamaad nõrgestada, kus aga D. Lioyd George tahtis natukene rahulikumalt. F. D. Roosevalt oli USA president, kes viis USA majanduskriisist välja. 5. Compiegne´i vaherahu- I maailmasõja sõjategevuse lõpp Reparatsioon- Sõja kahju hüvitamise maks Uus kurss- F. D. Roosevalti reformide kava, mille abil tuldi USA majanduskriisist välja
1918 november lõppes esimene maailmasõda. Antandi riigid võitsid keskriike. 1930 aastate teisel poolel muutus rahvusvaheline olukord pingeliseks. 1918 aasta algul esitas usa president Woodrow Wilson oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta. 11 nov 1918 sülmisid sõdivad pooled Compiegnei vaherahu. Pariisi rahukonverentsi istungeid peeti Versaille lossis. Kaotajaks tunnistati saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest alades ning tasuma sõjas tekitatud kahju, keelati omada tugevat armeed, et saksamaa täidaks rahutingimusi hõivasid liitlased 15 aastaks reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia
juuni 1919.Saksamaa kaotas 1/8 oma territooriumist, keelatakse ühinemine austriaga, Saksamaa kolooniad lähevad võitjariikidele. sakslastel lubatub max. 100 000 sõdurit, 4000 ohvitseri, väeteenistus vabatahtlikkuse alusel. Keelatud omada lennuväge, soomus- ja gaasirelvi, suuri sõja-ja allvaalaevu. Neil tuli tasuda reparatsioone(123miljardit kuldmarka) Mõisted:suur kolmik/nelik: Clemenceau, George, Wilson, Orlando wilsoni 14 punkti: W.Wilsoni rahukava: lõpetada sõda võitjate ja kaotajateta, kehtestada õiglane maailmakorraldus, millega kõik on rahul Versailles diktaat: Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korralgus, mille alusel pidi Saksamaa tasuma tohutuid reparatsioone ja sakslastele pandi peale rasked rahutingimused.Versailles diktaat oli võitjate poolt kaotajatele peale surutud reparatsioon: sõjakahju hüvitis Rahvasteliit: pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide
Võitjad: USA, Suurbritannia, Prantsusmaa Kaotajad: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria Pariisi rahukonverents Eesmärgid: USA-tahtis saksamaad karistada mitte alandada, et vältida kättemaksu tulevikus Suurbritannia-sama mis USA aga soovis säilitada Briti impeeriumi Prantsusmaa-tahtis saksamaad karmilt karistada, nõudis saksamaalt kaks miljardid kuldfranki. Saksamaal võis olla kokku 100 000 vabatahtliku maa- ja 15 000 mereväelast. Reini tsoon jäi rahvasteliidu vahi alla. Wilsoni rahukava: Riigid peaksid vähendama relvastust ja armee suurust, ta nimetas seda desarmeerimiseks. Suurriikide võimu all elavatel väikerahvastel peaks olema õigus ise end valitseda, ta nimetas seda enesemääramisõiguseks On vaja luua uus rahuhoidev organisatsioon. Tema arvates oleks võimalik kehtestada õiglane maailmakorraldus, kuid see ei läinud läbi kuna prantslaste ja brittide kättemaksusoovile jäi Wilsoni rahukorraldus alla. Saksamaa
maksta); riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. milliseid viise kasutasid erinevad riigid kriisist väljumiseks, näited (lk 23). USA riik hakkas majandusellu sekkuma. Paljudes riikides, kus demokraatia oli nõrk, asendus see diktatuuriga. 4.Kes olid W. Wilson (lk 8, 12), G. Clemenceau (lk 8, 12), D. Lloyd George (lk 8, 12), F. Franco (lk 18), F.D. Roosevelt (lk 23)? Iseloomusta nende rolli 1920.-30. aastate poliitikas! W. Wilson USA president. 1918 a. esitas rahukava, mida nimetati Wilsoni 14 punktiks. Pariisi rahukonverentsi peaotsustaja. G. Clemenceau Prantsusmaa peaminister. Pariisi rahukonverentsi peaotsustaja. D. Lloyd George Suurbritannia peaminister, Pariisi rahukonverentsi peaotsustaja F. Franco Kindral, kes juhtis 1936. aastal puhkenud sõjaväelaste mässu, mis hiljem kujunes Hispaania kodusõjaks. F.D. Roosevelt 1932. aastal valitud USA president. Tõi Ameerika majanduskriisist välja. 5
AJALUGU I 1. 1918. Aasta algul esitas president Woodrow Wilson oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta. 11. Novemberil 1918.aastal sõlmisid sõdivad pooled Compeigne vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Kokku kutsuti Pariisi rahukonverents, mis töötas rohkem kui poolteist aastat(1919-1920). Selle istungeid peeti Versailles' lossis. Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline süsteem sai nimeks Versailles' süsteem e Versailles' diktaat.
Saksamaa kahte ossa riigi põhiosast eraldati Ida-Preisimaa keskusega Königsbergis. Noor Poola riik sai aga seetõttu väljapääsu Läänemerele · Saksamaa pidi loobuma kõigist asumaadest · Saksamaa pidi hüvitama sõjakahjud ja maksma võitjariikidele reparatsioone; nende esialgseks suuruseks oli 6 600 000 000 naela · Saksa rahvale pandi süü "sõja vallapäästmise" eest Wilsoni 14 punkti - 1918. aasta algul esitas USA president Woodrow Wilson oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta. Olulisemad otsustajad olid: Prantsuse president Clemenceau, Briti peaminister Lloyd George, USA president Wilson ja Itaalia peaminister Orlando. 9.KLASSI AJALOOKONSPEKT 1 Küsimused: 1. Miks määrati Saksamaale rasked rahutingimused? 2. Kes kuulusid Pariisi rahukonverentsil ,,suurde nelikusse", ,,suurde kolmikusse"? 3
- 26. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. Eesti Vabadussõda. - 27. Isikud: - *J. Vilms Päästekomitee liige; üks sotsiaaldemokraatliku liikumise tegelane, asutas Eesti Tööerakonna. *K. Päts Eesti riigitegelane; Eesti Vabariigi I president. *V.Kingissepp Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht. *F. Foch Prantsuse väejuht; tänu temale ei karistatud sakslasi veel karmimalt. *W. Wilson USA president; aitas Pariisi rahukonverentsil rahu luua. Tegi rahukava, millega ei arvestatud. *M. Kemal Türgi president; tema abil õnnestus Türgil sõlmida antandiga uus ja soodsam rahuleping. *L. Kornilov Vene kindral; tegi ettepaneku rahutused jõuga maha suruda, millest keelduti. *V. Uljanov (Lenin) Venemaa bolsevike juht; Oktoobrirevolutsiooni läbiviija. *Kerenski Petrogradi Nõukogu esindaja; lubas valitsuse tegevust toetada, kui see täidab rahva tahted, kuid sõda Saksamaaga jätkus.
Saksamaa kahte ossa riigi põhiosast eraldati Ida-Preisimaa keskusega Königsbergis. Noor Poola riik sai aga seetõttu väljapääsu Läänemerele · Saksamaa pidi loobuma kõigist asumaadest · Saksamaa pidi hüvitama sõjakahjud ja maksma võitjariikidele reparatsioone; nende esialgseks suuruseks oli 6 600 000 000 naela · Saksa rahvale pandi süü "sõja vallapäästmise" eest Wilsoni 14 punkti - 1918. aasta algul esitas USA president Woodrow Wilson oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta. Olulisemad otsustajad olid: Prantsuse president Clemenceau, Briti peaminister Lloyd George, USA president Wilson ja Itaalia peaminister Orlando. 9.KLASSI AJALOOKONSPEKT 1 Küsimused: 1. Miks määrati Saksamaale rasked rahutingimused? 2. Kes kuulusid Pariisi rahukonverentsil ,,suurde nelikusse", ,,suurde kolmikusse"? 3
1. Kuidas kutsutakse I MS-järgselt maailmas kehtinud rahusüsteemi? Versailles' süsteemiks. Miks nii? Sest rahulepingu tingimused töötati välja Pariisi rahukonverentsil, mida peeti Versailles' lossis. 2. Milline oli "Wilsoni 14 punkti" sisu? USA presidendi Woodrow Wilsoni rahukava, mis kutsus sõdivaid osapooli sõlmima rahu ilma kahjutasunõueteta ja maade äravõtmiseta. Mida arvad, miks need ei meeldinud Prantsusmaale ja Inglismaale? Mõlemad soovisid Saksamaad veel karmimalt karistada ja ise võimalikult rohkem kasu saada (Pr. tahtis näiteks Reinimaad puhverriigiks, Saarimaa söekaevandusi, Ingl. tahtis endale Saksamaa kolooniaid, ei soovinud, et Prantsusmaa liiga tugevaks saaks jne). 3
· RL-st lahkusid 30. Aastatel Jaapan, Saksamaa ja Itaalia, välja heideti NSV Liit (1939) b)Versailles' süsteem- Pariisi rahu-konverentsil rahulepingutega loodud uus poltiiline kooraldus · ,,Igavesti kestev rahu"- ei õnnestunud sõdade põhjusi kõrvaladada (uued riigipiirid olid meelevaldsed) · Seda nimetati ka Versailles' diktaadiks, sest kaotajatele tundusid rahutingimused ebaõiglastena ja pealesurutuna, mida sooviti revideerida · Ei arvestatud nn Wilsoni 14 punkti- USA presidendi rahukava õiglase maailmakorralduse kehtestamiseks · Rahulolematu oli ka Prantsusmaa, kes oleks soovinud Saksamaa suuremat nõrgestamist ja alandamist 4.I maailmasõja tagajärjed a) Hukkunuid üle 10 miljoni, haavatuid poole rohkem b)Laostatud majandus ja suured purustused c)Impeeriumide lagunemine ja väikeriikide tekkimine: · Lagunes 4 impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa ja Türgi) · Tekkisid uued riigid (9)- Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Poola,
Aa frikas, Aasias ja Okeaanias 1917 Usa astub sõtta Veebruari revolutsioon Saksamaa vallutas Riia, Saarema, Muhumaa, Hiiuma Oktoobri pööre Venemaal 1918 Caporetto lahing Saksamaa okupeeris Baltikumi ja suurema osa Ukrainast Wilsoni 14 punkti - USA rahukava Bresti rahu - NSV astus sõjast välja Märtsist juulini toimub neli suurt sakslaste pealetungi II Marne'i lahing Amiensi lahing September kuni november Saksamaa liitlased astuvad sõjast välja 11. november Compiegne'i vaherahu - sõjategevus saab läbi. Sõja lõpp ja tulemused Pariisi rahukonverents 1919 - 1920 Konverentsi eesmärgiks oli sõja ametlik lõpetamine, rahulepingute koostamine ja allkirjastamine.
Uue rahulepingu sõlmimiseks toimus 1923. a. Lausannei's rahvusvaheline konverents, kus arutati uut rahulepingut Türgiga. uued riigid ja riigipiirid Euroopas ja Lähis-Idas : · PRANTSUSMAA, USA JA INGLISMAA JAGAVAD MAAILMA · Esimene maailmasõda kestis rohkem kui neli aastat. Rahutingimusi ja sõjajärgse maailmakorralduse plaane hakati välja töötama juba siis, kui rinnetel käisid veel lahingud. 1918. aasta algul esitas USA president Woodrow Wilson oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta. Kuid alles 10 kuud hiljem ehk 11. novembril 1918. aastal sõlmisid sõdivad pooledCompiègne´i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. · Nüüd ootas ees püsivate rahulepingute väljatöötamine. Sel eesmärgil kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, mis töötas rohkem kui poolteist aastat ning mille istungeid peeti Versailles´ lossis (seepärast nimetatakse seda mõnikord
annaabi.ee 
