usaldusväärsuse tagamiseks. 30.Mis on valuuta vaba kurss. see tähendab seda, et kõigile kehtestatakse ühesugune valuuta ostu ja müügi kurss. 31.Mis on devalveerimine? ehk devalvatsioon on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. 32.Mis on deflatsioon? inflatsiooni vastandprotsess. Selle käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta. 33.Mille poolest erinevad erapankade ja keskpanga ülesanded raharingluses? Keskpank on avalik-õiguslik põhiseaduslik institutsioon, mille ülesanne on hoida hinnastabiilsust ehk tagada raha ja raharingluse stabiilsus. Oma ülesannete täitmiseks peab keskpank olema valitsusest sõltumatu. Keskpanga sõltumatus ei saa olla absoluutne, vaid seaduses peavad olema sätestatud panga eesmärgid, millest sõltuvad tema tegevuse raamistik ja vastutus. Erapankadega on aga nii, et raha hoiustajana müüb pank oma klientidele usaldust. Kui pank hoiaks kogu
abinõusid nende range järgimise tagamiseks. 6. EP teeb koostööd rahvusvaheliste raha, angandus ja krediidiorganisatsioonidega ning peab sidet teiste riikide keskpankadega. 7. EP soovitab pangatehinguid Eesti ja välisriikide raha, väärtpaberitu ja nende valuutaväärtustega oma põhikirjas ettenähtud eesmärkidel ja korras. 3. Rikutud, praak ja võltsitud raha Rikutud raha Rikutud on pangatäht siis, kui see on kulunud või raharingluses viga saanud. Nt kas raha on põlenud, läbipestud, määrdunud, puruks rebitud või ära soditud. Rikutud raha kõrvaldatakse ringlusest. Mida teha rikutud pangatähega? Kui mul on rikutud raha, siis pean pöörduma selle ümbervaheamiseks kommertspanga e mistahes panga kontorisse. Vastavalt Eesti Vabariigi rahaseadusele võtavad vigastatud ja rikutud Eesti rahatähti ja münte vastu ja asendavad uutega kõik Eesti
rahaline kui mitterahaline (lubatud on ka teenuse osutamine). Usaldusühing lõpetatakse osanike otsusega, ühingu püsiva maksejõuetuse korral peavad selle esindajad viivitamata esitama pankrotiavalduse. Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus. aazio - positiivne kursivahe abandonatsioon - kindlustatud omandi loovutamine kindlustusandjale kindlustussumma katteks abandoon - loobumine oma õigustest kindlustatud varale abrasioon - müntide kaalu vähenemine kulumise tõttu raharingluses absoluutse tulu hüpotees - hüpotees, mis käsitleb tarbimist lühiajaliselt sõltuvana jooksvate tulude absoluutsest suurusest adekvaatsus - täielik vastavus, sisult kattumine agenditeooria - teooria, mille järgi ei alustata mitte turust ega ettevõtte äritegevusest, vaid legaalselt sõlmitud ja omanike õigustel põhinevatest lepingutest. Ettevõte võib pankrotti minna või ise oma tegevuse lõpetada, kuid kehtima jäävad äritehingute lepingud (uute ja vanade partnerite vahel)
Konsulteerimine ning majandusliku ja finantsinformatsiooni pakkumine Keskpanga monetaarpoliitika impulsside majandusele edastamine Ülesanded: Omanike taotluste ja ootuste täitmine Klientide tellimuste ja soovide täitmine Üldriiklikud ülesanded, näiteks: o Majanduse finantseerimine ja efektiivsuse ergutamine krediteerimise ja väärtpaberi tehingute vahendusel o Raharingluses sularaha osatähtsuse vähendamine sularahata arvelduste kasuks ja seega raharingluse üldkoormuse vähendamine o Võitlus rahapesu ja terrorismi rahastamisega o Pensioni reformi läbiviimisele kaasa aitamine pensionifonide asutamise teel o Rahareformide läbiviimisele kaasa aitamine o Teised ülesanded. Teenused: Hoiustamisteenused Krediiditeenused Garantiiteenused Väärtpaberiteenused
stabiilne majanduskeskkond adekvaatne normatiivne baas piisav järelevalve Finantssüsteemi stabiilse toimimise tagamisel on peale Eesti Panga oluline roll täita Rahandusministeeriumil ja Finantsinspektsioonil. Keskpank annab oma tegevusest aru Riigikogule. Keskpank ei allu Vabariigi Valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele ega kolmandatele isikutele. Raharinglus tähistab rahaliste vahendite pidevat ringlust majanduses. Raharingluses osalevad: sularaha ülekanderaha väärtpaberid Raharinglus võib toimuda sularahakäibena, pangaülekannetena, tsekkide väljastamisena ja elektrooniliste maksevahendite kaudu. Raharingluse korraldamise põhimõtted Eestis: Eestis on seaduslikuks maksevahendiks ainult Eesti kroon Eesti kroonil on Eesti Panga kulla ja konverteeritava välisvaluuta näol täielik tagatis Eesti kroonide hulka saab muuta vastavalt eelneva reservi muutumisele. Eesti krooni
Iga rahatäht oli ise värvi. Värvide kasuks rääkis mitmevärviline võrk, mis pidi rahatähti kaitsma järeletegemise eest. Arvati ka seda, et piiriäärsed rahvad on harjunud rahade vahel vahet tegema just värvi järgi. Müntide nominaalideks oli 25 senti, 1 sent, 2 senti, 5 senti, 10 senti, 20 senti, 50 senti, 1 kroon, 5 krooni.7 2.4. Nõukogude rubla 1940-1991 1940.a suvel Eesti Vabariik okupeeriti Nõukogude Liidu poolt. Eesti okupeerimine ei toonud raharingluses kohe kaasa suuri muutusi. Kroon kehtis endiselt edasi. 25. novembril aga lasti Eestis kõrvuti krooniga käibele rubla ja kõiki kohustati seda vastu võtma. Krooni lõpp saabus seega 25. märtsil 1941. Tähtsamate ajalehtede tagakülgedel ilmus teadaanne, mis kuulutas alates sellest päevast endiste iseseisvate riikide rahatähed väärtusetuiks, sealhulgas ka Eesti krooni. Ametlikuks vahetuskursiks kehtestati 1 kroon = 1 rubla 25 kopikat. See tähendas röövimist päise
Rahareform (ingl. monetary reform) on riigis uue rahasüsteemi käivitamine või olemasoleva rahasüsteemi ümberkorraldamine raharingluse stabiliseerimiseks ja tugevdamiseks; keskseteks on uute rahamärkide emissioon või emissioonis olevate rahamärkide pariteedi muutmine (deflatsioon, devalvatsioon, nullinflatsioon, revalvatsioon). (Raudsepp,O. 1997. Väike panganduse leksikon). Ja ka riigivõimu poolt läbiviidavat rahasüsteemi täielikku või osalist muutmist, mille eesmärgiks on raharingluses ilmnenud häirete kõrvaldamine ja valuuta stabiliseerimine, nimetatakse rahareformiks. Rahareformide põhiliikideks on: üleminek uuele rahasüsteemile, olemasoleva rahasüsteemi osaline muutmine ning raharingluse suhteline stabiliseerimine inflatsiooni ohjeldamiseks. Rahareformiga seotud tegevused: · Denomineerimine rahamärkide nimiväärtuse muutmine vääringu tugevdamise või arvestuse lihtsustamise otstarbel.
finantssüsteemi juhtimine. Keskpank on tavaliselt suhteliselt iseseisev ja tegutseb omal initsiatiivil. Keskpanga funktsioonid võivad riigiti erineda, kuid üldiselt on peamised funktsioonid ühesugused: 1) kommertspankade deposiitide hoidmine 2) omavaluuta pakkumine majandusele 3) kommertspankade juhtimine rahapakkumise ja krediiditingimuste reguleerimine 17. Raha loomine pankade poolt Raharingluses oleva rahahulga suurust mõjutavad kommertspangad. Nad teevad seda nn. Raha loomise ehk hoiuste mitmekordistamise protsessi kaudu.Iga panga jaoks eraldi ja seetõttu ka kõikide pankade jaoks kokku kehtib nõue, et varade kogusumma peab võrduma kohustuste ja omakapitali summaga ehk bilansi aktiva pool peab võrduma passiva poolega: D=R+L 18. Raha multiplikaator Pankade pidevalt korduv tegevus: hoiuste kogumine ja vaba raha väljalaenamine
Sellist rahasüsteemi nimetatakse kullastandardi süsteemiks ja see toimis paljudes riikides kuni esimese maailmasõjani, mil süsteem hakkas lagunema, sest riigid kasutasid oma kullavarusid sõjakulude katteks. Raha areng on seega jõudnud järgmisse etappi ning tegemist on usaldusraha süsteemiga, kus ringluses olev raha võib olla osaliselt kaetud väärismetalli tagatisega või puudub selline tagatis täielikult. Selle rahasüsteemi korral kasutatakse raharingluses rahamärke, mis on väikese või ilma sisemise omaväärtuseta. Raha kui maksevahend (vahetusvahend) on tema olulisim funktsioon, mis seisneb selles, et raha saab kasutada maksmiseks kõikide kaupade ja teenuste eest. Raha kui akumulatsioonivahend toimib vaid siis kui raha täidab eeltoodud funktsioone. Sellises olukorras on jooksvast tarbimisest allesjääv raha heaks vahendiks oma tulevikusoovide täitmiseks, sest seda on lihtne säilitada. Läbi aegade, mil
Likviidsus – tähendab seda, kui kiiresti ja ilma erilise täiendava kuluta on võimalik mingit vara rahaks muuta. Kõige likviidsem on raha, see on mõõdupuu. Muud maksevahendid eristatakse omavahel likviidsuse alusel. Alternatiivrahad: välisvaluuta, tšekid, plastikraha (maksekaardid, kinkekaardid), sularahata ülekanded. Mündi esikülg – avers Tagakülg – revers Ametlikuks valuutaks muutus kroon 20.06.1992 kell 4.00. 1993 jaanuaris on meil kasutusel raharingluses 66% arveraha (hoiuseid) ja 34% sularaha. Nt Belgias on vastavad näitajad 55 ja 45%. Pangaraha – on pankade vahelistes arveldustes kasutatav raha, mida füüsilisel kujul ei eksisteeri. (See raha, mis on panga hoidlates või kassades, ei ole PANGARAHA!!!). Pankade arveldamine käib läbi kliiring keskuse, milleks on Eesti Panga arveldusvalitsus. Kliiring on tasaarveldamine. Kõik kommertspangad peavad arveldusvalitsuses avama oma arved / kontod.
Selleks ajaks oli toimunud suur kaubanduskapitali akumuleerumine suurkaupmeeste kitsas ringis. Väiketootmine ei suutnud enam rahuldada nõudlust turgudel, pandi manufaktuuridega alus suurtootmisele. Merkantilistid eraldasid majanduse uurimise religioonist, majandusprotsesse vaadeldi kui omaette fenomene. Nende peamisteks seisukohtadeks olid: 1) läbi realiseerimisväärtuse rikkuse samastamine rahaga, 2) tootmise seadmine rikkuse eelduseks, 3) kasumi allika nägemine riikidevahelises raharingluses. Merkantilismi algperioodil oldi seisukohal, et kaupu tuleb rohkem välja kui sisse vedada ja jõukuse tagavad riigi rahavarud. Raha peab ringlema, et rohkem raha sisse tuua. Liberalism Feodaalsuhete lagunemise käigus esildus 17. ja eriti 18 saj. majanduslik liberalism. Selle põhiideeks oli arusaam, et rikkuse allikaks on inimese töö, sõltumata selle rakendamise kohast. Põhjenduseks toodi asjaolu, et on vähe ainelisi hüvesid, mis oleksid looduses saadaval ehedal kujul
annaabi.ee 
