on “Carmina Burana”. Tüüpiline vagantide loosung on rahvusvahelise üliõpilashümni “Gaudeamus” algussõnad: “Olgem rõõmsad, kuni oleme veel noored!” Eepika Eepikas on valdavalt lühivormid, peamiselt satiirilise või lihtsalt anekdootliku sisuga värssjutustused – prantslastel fabliood, sakslastel švankid. Need on traditsioonilised rahva suus liikunud õpetliku sisuga naljalood, milles sarjatakse naiste truudusetust ja kirikumeeste liiderlikkust ning rahaahnust. Sageli koonduvad anekdoodid ja seiklused mõne populaarse tegelase ümber, näiteks saksa rändlauliku Strickeri švankidekogu “Papp Amis”. Paljud Amise seiklused omistatakse järgmistel sajanditel Alam-Saksa ja Flandria maailmakuulsale vembumehele Thyl Eulenspiegelile. Keskaja lõppu tähistab mitmekesine “narrikirjandus”, milles naerdakse mineviku rumaluse üle. Seda žanri ei põlanud õpetlasedki, nagu näitab Madalmaade suure humanisti Rotterdami
Pettust ning väljapressimist peetakse töömeetoditeks. Raha laimab, naeruvääristab, hävitab ehk kunagi kogu maa nagu mingi vähihaigus. Raha määrab kirjutiste sisu, vormi ja mõõdu. ,,Inimlik komöödia" on jõgiromaan, sest on nn. ühiste tegelastega ulatuslik romaanitsükkel, koosneb ligi sajast teosest. Jõgiromaane hakati kirjutama 19. sajandil. Oma ajastu traagika üldisemaks põhjuseks pidas ta kasu- ja rahaahnust, see hävitab armastuse, lõhub inimsuhteid ja teeb sõbrad vihavaenlasteks. Ta on öelnud, et Raha laimab, naeruvääristab, hävitab ehk kunagi kogu maa nagu mingi vähihaigus. Tänapäevalgi on võim sellel, kellel on raha, inimestevahelised suhted ei mängi enam mingeid rolle, rikastutakse isegi ebaausatel meetoditel. Artikli autor algul pigem põlgab Balzaci kui imetleb, sest: a) Esimese asjana heidab ta ette selle, et Balzac ei omandanud iial kohustusliku keskharidust.
Tiina sureb Marguse käe läbi. Ta küll hukkub aga jääb võitjaks orjameelsuse üle. Kitzberg taunib Tammarulaste eluviisi(orjameelsus) aga arvab, et see on oluline rahva edasi kestmiseks rasketes oludes. Näidendil on hea kompositsioon. Pinge tõuseb kasvutempos haripunktini. Karakterid avanevad tegevuse käigus. Rohkesti rahvaluule elemente(ussisõnad, hundiloitsud, mängud jaanitulel). ,,Kauka jumal" (*kaugas=rahakott) Taunib rahaahnust. Peategelane Mogri Märt, rikas taluperemees. Äärmiselt ihne ja türanniseeriv. Hoiab raha kodus, ei usalda panku. Maja läheb põlema, kogu raha põleb ära. Märt läheb hulluks. Märdi karakter jõuline ja psühholoogiliselt põhjendatud. ,,Laurits" Draama (*lauritstulekahju) Räägib kindlustatud hoonete kuritegelikust süütamisest. ,,Enne kukke ja koitu" ,,Neetud talu" Luule Realism luules hilines veel rohkem kui proosas.
Shakespeare'i ,,Hamlet" tugineb Taani kroonikatele ja legendidele. 16. Miks peetakse oluliseks Hamleti monoloogi ,,Olla, või mitte olla..."? Hamleti monoloogi ,,Olla, või mitte olla..." peetakse oluliseks, sest see arutleb inimese alatise elu mõtte küsimuse üle. 17. Milliseid iseloomujooni kehastab Tartuffe Moliere'i näidendis ,,Tartuffe"? Tartuffe kehastab omakasupüüdlikkust, kavalust, libekeelsust, valelikkust, võltsvagadust, kahepalgelisust, variserlikkust, rahaahnust, kindlameelsust, silmakirjalikkust. 18. Iseloomusta teose ,,Don Juan" peategelast. Mida tähendab donjuanlus? Teose ,,Don Juan" peategelane on naistemees, libekeel ja petis. Donjuanlus tähendab naistemehelikkust. 19. Milliseid inimelikke nõrkusi ja millistes näidendites naeruvääristab Moliere? Näidendis ,,Naeruväärsed eputised" naeruvääristab Moliere eputamist, uhkust ja upsakust. Näidendis ,,Tartuffe" naeruvääristab Moliere omakasupüüdlikkust, kavalust, libekeelsust,
arvates sõltub inimese käitumine tegevuspaigale. Ta nimetab neid nii, sest ajaloolistest tingimustest, konkreetsest need teosed on kindlate inimeste kindlad kohast ja olukordadest. Oma ajastu juhtumised nende elujooksul. See eristab traagika üldisemaks põhjuseks pidas ta kasu- ja rahaahnust, see hävitab armastuse, Mõlemate kirjanikkude teostes on lõhub inimsuhteid ja teeb sõbrad mõningad tegelased üldinimlikud ja teised vihavaenlasteks. üldsegi mitte. Meie ümber on nii palju ebainimlikkust, Samas kannab Balzac edasi ka midagi seda näitab ka raamat „Isa Goriot“, kus seikspiirilikku, eelkõige tragöödilises loeb vaid raha ja tuntus, perekond võtmes. Keegi sureb, kaotab kalli inimese
Juhtivaks kujunesid Lõ-Pr linnade kirjanuds, Bologna ja Pariisi ülikoolid. Skolaarid ja kleerikud olis esimesed linnakirjanikud, suvel esitasid paro odiaid ja oma tehtud laule. Vagantide (rändüliõpilased) luule muutus 13. saj rahvuskeelseks, Rutebeuf hakkaskirjutama pihtimusluuletusi oma hasartmängu sõltuvusest. Fablioo ja svank- satiirilise ja anekdootliku sisuga jutustused, mis liikusid rahvasuus, kohati õpetlikud, sarjavad naiste truudusetust, kirikumeeste liiderlikkust, rahaahnust ,,Eesli testament". Narrikirjandus- selles naerdakse mineviku rumaluse üle ,,Narruse kiituseks". Loomaraamatud- mõistukõnelised, allegooriline satiir ühiskonna kohta (lõvi-kuningavõim, karu- suurfeodaal, hunt- keskaadlik, eeslid, oinad- vaimulikud, kanad, kuked- lihtrahvas) ,,Rebaseromaan", ,,Roosiromaan" 7. Keskaegne draama sai alguse 6. sajandil, kõrgtase 14, 15 sajand, eeskuju antiigist, aga antiikdraama kiriku jaoks liiga patune, draama lähtepunktiks jumalateenistus (et seletada
o „Analüütilised etüüdid“ – analüütiline jäi küll pelgalt nimetuseks, autor ise pidas sellese ossa kuuluvaks „Abielufüsioloogiat“ (1824), mis ei olegi romaan, vaid Pariisi olukirjelduste kogu Suurema osa moodustavad eraaelulised stseenid Balzaci arvates sõltub inimese käitumine ajaloolistest tingimustest, konkreetsest kohast ja olukordadest. Oma ajastu traagika üldisemaks põhjuseks pidas ta kasu- ja rahaahnust, mis hävitab armastuse, lõhub inimsuhteid ja teeb sõbrad vihavaenlasteks. Balzaci realism seisneb eriti tema kirjeldustest, mis on pikad ja paljusõnalised, tema pühendumises ka välistele detailidele ning anda edasi kujutatava ajastu olmet. Balzacile on heidetud ette, et tema enda valitud kirjeldatavaid ühiskonnagruppe ei tundnud ta küllalt hästi. Sellest tekib diskussioon ja näiteks Inglismaal hakkavad autorid kirjutama sellest, mida nad hästi tunnevad.
/rõõmustagem, kuniks oleme noored/ (TÜ üliõpilasseltsi laul). Esimene vagantide luuletaja Rutebeuf elas Pariisis, loobus rüütelikust ilutsemisest, sõnalised tekstid, luuletused. On uudsed, sest on pihtimuslikud. Kirjutab I näidendi inimesest, kes müüb oma hinge Saatanale (like Faust või Timm Thaler ehk Müüdud naer). Linnaeepika oli valdavalt satiirilise sisuga, lühikesed. Prantslased kutsusid neid fabliov, sakslased siank, itaallased novella. Sarjatakse kirikumeeste rahaahnust, liiderlikkust, naiste truudusetust. Rutebeufi Eesti testament. Teosed koonduvad populaarse tegelase ümber (a la Robin Hood, Thijl Ulenspiegel) + tema lähim abimees. Keskaja lõppu tähistab mitmekesine narrikirjandus, naerdakse kõikvõimalike pahede üle, seda zanri ei põlga ära ka õpetlased. 1509. Rotterdami Erasmus, ladina keelene narrusekiitus, mis on populaarne eriti pärast trükikunsti leiutamist. (Kreutzwaldi mugandus Kilplased) Teise
ilmus Jakob Hurda Piibel 1889. aastal. Vaba rahvakiriku idee 19. sajandi lõpupoolel: Tekkis päevakorrale küsimus, et kelle kirik luteri kirik Baltimaades on või peab olema. Rahvusliku iseteadvuse tõusu tõttu, suurenes koguduseliikmete nõudlikkus pastorite suhtes: leiti, et nad ei tohiks olla kirikhärrad, vaid rahvalähedased hingekarjased. Baltisaksa pastoritele heideti halva rahvakeele oskuse kõrval sageli ette koguduseliikmete üleolevat kohtlemist ja vähest ligimesearmastust, rahaahnust ja koostööd ja lausa vendlust mõisnikega. Peaküsimuseks oli patronaadiõigus. Mitmete arvamuste kohaselt pidi kiriku organisatsioon tuginema demokraatlikult valitud kirikunõukogule kui "seadusandlikule võimule". Pastor oleks pidanud sõltuma kogudusest ja saama temalt rahapalka. 31) Kultuur: (Põhijooned) Ehituskunst: 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi esimesel poolel maakeskkonnas ja linnas valitses klassitsislik arhitektuur. See oli valgustusideede mõjude tõttu
Kirjanduses sai ainuvalitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. Pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust. Samal ajal moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida õigele teele, selleks kasutati tihti allegooriat, mõistukõne. Suurenes kirjanduse publitsistlikkus, ühiskondlik-poliitiline teema. Luulevormis kasut lühikest paarisriimilist värssi. Linnaromaanid on valdavalt lühivormid satiirilise sisuga, ka õpetlikud. Sarjatakse rahaahnust, kirikumeeste võltsvagadust, truudusetust. Rutebeuf ,,Eesli ... " Ühel külapreestril suri eesel, mattis ta pühitsetud mulda. Sade kuulis ka piiskop, too kutsus mehe enda juurde. Preester võttis kaasa rahakukru, valetas, et eesel pärandas selle raha testamendiga piiskopile. Piiskop võttis raha vastu, võtlsvagadus. Tihtipeale koondub tegevus ühe inimese ümber. Näiteks Thyl Eulenspiegel. Keskaeja lõppu tähistab niinimetatud narrikirjandus, naerdakse minevikurumaluste üle. Seda ei
süda. õnneks on suur kardinal valvel, tema terav silm näeb kõike ja tungib südamete põhja.» Bonacieux kordas sõna-sõnalt lauset, mis ta oli kuulnud krahv de Rocheforfilt. Vaene proua aga, kes oli oma mehe peale lootnud ja selles lootuses kuningannale teatud lubaduse andnud, värises nii väga selle hädaohu pärast, kuhu ta peaaegu oleks sattunud, kui ka oma võimetuse pärast seda lubadust täita. Tundes aga oma mehe nõrkusi ja eelkõige tema rahaahnust, ei kaotanud proua Bonacieux veel lootust, et saab mehe oma nõusse meelitada. «Ah nii, mu härra! Või teie olete kardinali pooldaja!» hüüdis ta. «Või nii! Teie teenite neid, kes kohtlevad halvasti teie naist ja teotavad kuningannat!» «Erahuvid peavad üldsuse huvide ees taganema. Mina olen nende poolt, kes päästavad riigi,» lausus Bonacieux. pateetiliselt. Ka selle lause oli ta krahv de Rocheforfilt kuulnud ja kasutas nüüd juhust, et seda öelda.
annaabi.ee 
