1372 raekojana. Põhijoontes tänapäevani säilinud ruumijaotuse ning sise- ja välisilme sai raekoda aastatel 1402-04 kiviraidur Ghercke juhtimisel tehtud ümberehitusega. Tallinna raekoda on kahekorruseline paekivist ehitis kõrge sadulkatuse ja kaheksatahulise konsooltorniga. Tornikiivri tippu paigaldati aastal 1530 sõjasulast kujutav tuulelipp “Vana Toomas”. Peafassaadil paiknevad lohepeakujulised veesülitid pärinevad aastast 1627. Raesaal sisustati selle üldilmet tänaseni määravate kunstiteostega 1667 aastal. Ehitis restaureeriti 1971-75 aastal ja raekoda jätkab linna esindushoonena oma traditsioonipäraste ülesannete täitmist. 1. Raekoja ehituslugu ulatub 13. sajandisse. 2. Millal ehitati olemasolev raekoda? Raekoda ehitati 1402-1404. 3. Millal sai raekoda hilisrenessansi stiilis tornikiivri? Mitme tahuline? Torni kõrgus? Raekoda sai hilisrenessansi stiilis tornikiivri 1627. aastal
Renessanss Arhitektuur Renessanssiajastul muutub kirikuarhitektuur inimesekesksemaks ning areneb uute joontega arhitektuur. Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, kauba- ja kohtuhooneid. Valmivad ka esinduslikud raekojad, mis peavad näitama linnarahva jõukust ja väärikust. Raekojas paiknevad raesaal, turuhall, arhiiv, apteek, tuletõrje, sageli ka kabel ja vangla. Rikkamate inimeste jaoks ehitatakse avarate piduruumide ja galeriidega losselamuid, mida ümbritsevad kaunid pargid. Rajatakse kujundatud linnakeskusi ja väljakuid. Arhitektidele saab suureks ülesandeks uute kaitsesüsteemide ehitamine ümber linna, kuna nüüd on kasutusel tulirelvad. Tähtsaimad ehitised renessanssiajastust: 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo
-akna- ja ukseavad nelinurksed või ümarkaarsed -3 korrust -1. korrus massiivne ja raskepärane, kannab ülemisi korruseid, (kaubalaod jms) 2. korrus oli kergemailmelisem 3. korrus oli kandva funktsioonita, õhuline 15. sajandi keskel muutus palazzode stiil elegantsemaks ja kergemaks. Peale palazzode ja kirikute hoogustus renessansiajal raamatukogude, haiglate, kauba- ja kohtuhoonete ehitus. Iga linn sai endale ka esindusliku raekoja kus paiknesid raesaal, turuhall, apteek, arhiiv, tuletõrje ja mõnes paigas ka kabel ning vangla. Tüüpilised Palazzod Palazzo Strozzi ja Palazzo Pitti. Sammaskäik Capilla Pazzi, Florens Huvi hariduse ja kunsti vastu peeti Firenzes heaks tavaks. Kui varem andis meister oma õpipoisile edasi maalikunsti saladusi, siis nüüd arutleti nende üle avalikult ja anti välja õpikuid.
See gild oli Tallinna tähtsaim kaupmeeste ühendus. Kaupmeeste ühendusse tohtisid kuuluda ainult kohalikud ning abielus kaupmehed. 11. Kuidas köeti Pirita kloostrit? Hüpokaust süsteemil - antiikajast pärit õhkküttesüsteem, kus keldris paiknevast küttekoldest juhitakse soojendatud õhk lõõride (kalorifeersüsteem) kaudu ülal asuvatesse ruumidesse. 12. Raekojas asuvad kunstiväärtused? Kaaristu all raidreljeef ,,Õiglus" Sisemised kunstiväärtused: kodanike saal, raesaal, raepinkide puitnikerdused: ,, Tristan ja Isolde", ,,Taavet ja Koljat". Maarjaroos, lünettmaalid. 13. Kus asub Tallinna vanim tänavakell? Meister? Asub Pühavaimu kiriku seinal. Meister Christian Ackermann. 14. Kuidas kujutati sümboolselt ,,Õiglust" ja ,,Rahu"? Õiglust" ja "Rahu" kujutati raidreljeefidel naisekujuna, Raekoja all. Kui naisel on ühes käes kaalud ja teises mõõk, tähendab "Õiglust". "Rahu" kujutatakse kui naisel on käes palmioks. 15
pärast, eriti naiste kujutamisel. Ka tema loomingut tuntakse üksnes kirjanduslike allikate kaudu 1.1 renessanss Areneb uute joontega arhitektuur, maalikunst ja skulptuur. Luuakse uusi vajaminevaid kunsti käsitööesemeid. Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, kauba- ja kohtuhooneid. Valmivad ka esinduslikud raekojad, mis peavad näitama linnarahva jõukust ja väärikust. Raekojas paiknevad raesaal, turuhall, arhiiv, apteek, tuletõrje, sageli ka kabel ja vangla. Rikkamate inimeste jaoks ehitatakse avarate piduruumide ja galeriidega losselamuid, mida ümbritsevad kaunid pargid. Rajatakse kujundatud linnakeskusi ja väljakuid. Arhitektidele saab suureks ülesandeks uute kaitsesüsteemide ehitamine ümber linna, kuna nüüd on kasutusel tulirelvad.Seinamaali kõrval hakkab arenema tahvelmaal lõuendil või puutahvlil. Nii on võimalik maali ka ühest kohast teise transportida
paiknes aga vaekoda. Selleks, et koormatega saaks kaalu juurde sõita, olid taga- jakülgfassaadil väravad, mille jäljed on ka pärast kinnimüürimist märgatavad. Rae ruumid paiknesid kahel ülakorrusel, kuhu viis vahetult välisukse juurest algav trepp. Ruumipuudusel oldi sunnitud loobuma traditsioonilisest avarast vestibüülist. Teisel korrusel hargnesid pikikoridorist kohtutoad ja bürgermeistri vastuvõturuum. Paraadseim ruum on kolmanda korruse parempoolses tiivas paiknev raesaal, mille rikkalik, kuid rohmakavõitu stukk-dekoor valmis Walteri töökojas. Aegade jooksul on raekoda üle elanud mitmeid muudatusi. Täiesti on ümber kujundatud alumine korrus. Lisaks apteegile olid siin ajutiselt pangaruumid. Väiksemaid muudatusi on tehtud teisel korrusel. Sellest hoolimata on raekoda põhijoontes säilitanud oma ajaloolise ilme. Tartu raekoda enne aastat 1945 Tartu raekoda aastal 1910
lähenev kooriruumig ja lühikese ja laia pikihoonega. Profaanarhit Tlin- raekoda-keskne ühiskon hoone-kehast jõuka linna enesekindl ja väärikst. Kindlusetaol hoone,et oleks kaitset ja kaubalaox. Hakat ehit 13.saj lõpus. Põ ilme sai 15saj algus 1402-1404.a siis ehit ta idaviilule 8tahul torn. I korus arkaadkäigu taga olid kaubasaal ja piinakamber, keldris laoruumid ja veinikelder. II kor asus kodanikesal, reasal,kämmerei(linna arvepidamis tegelev raehär tuba) ja varakamb. Raesaal-enamik kunstiväärt, seal toimu rea istungid ja kohtumõistm. Raesal keskaegst sisustus on säilind raepingid ja 15.sajvalmist seinakapid. Kodanikesaal-2- lööviline suurim rum, kasut rahvarohk koosviibimist ja vastuvõtux Gildihooned: 15saj ehit, millest tänini säilind Suuregildi hoone ehit 1410. kõrget viilu kaunist teravkaarelis petikud ja neliksiirud.praegu teravkaar aknad said oma muudet kuju 19.saj (profaanhoonetele iselom neljakand aknad). Gildi uksed-tammepuust ja sepanaeltega
Peakorrusele koondatud esindusruumidest on ehituskunstiliselt silmapastvaim kogu lääne poolset osa hõlmab kodanikesaal- 8-tahulistele saledatele piilaridele toetuvad kõrgete servjoonvõlvidega 2-lööviline ruum, mille loode võlvikusse tõuseb sirge peatrepp. Mitmeosalise profileeringuga vööndkaared, ristikujulise põiklõikeda kapiteelid, trapetsilised seinakonsoolid ja põja seina kõrgete akende lintvuugistikuga taidpalendid on Tallinna hilisgootikale tüüpilised. Ida poolne raesaal on laia vööndkaarega kaheks 8-osalise servjoonvõlviga kaetud võlvikuks jaotatud piklik ruum, mida põhja seinast valgustavad kolm akent, neist keskmine teistest kõrgem. Ilmelt lihtsad on raesaaliga külgnev endine köök ja kämmerei. Praeguse hoone koht on varem jagunenud erinevate ehtistega väiksemateks kruntideks. Nende baasil moodustunud, nüüdse idafassadi joonelt hoone keskkohani ulatunud esialgne raekoda hõlmas
Terava ninaga kingad, kikkhabe ja vurrud ei puudunud ühegi endast vähegi lugupidava härrasmehe juurest. ÜLDISI JOONI KUNSTIS Areneb uute joontega arhitektuur, maalikunst ja skulptuur. Luuakse uusi vajaminevaid kunstkäsitöö esemeid. Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, kauba- ja kohtuhooneid. Valmivad ka esinduslikud raekojad, mis peavad näitama linnarahva jõukust ja väärikust. Raekojas paiknevad raesaal, turuhall, arhiiv, apteek, tuletõrje, sageli ka kabel ja vangla. Rikkamate inimeste jaoks ehitatakse avarate piduruumide ja galeriidega losselamuid, mida ümbritsevad kaunid pargid. Rajatakse kujundatud linnakeskusi ja väljakuid. Arhitektidele saab suureks ülesandeks uute kaitsesüsteemide ehitamine ümber linna, kuna nüüd on kasutusel tulirelvad. Seinamaali kõrval hakkab arenema tahvelmaal lõuendil või puutahvlil. Nii on võimalik maali ka ühest kohast teise transportida
kõrgete servjoonvõlvidega kahelööviline ruum, milles on sirge peatrepp. Mitmeosalise prifileeringuga vööndkaared, ristikujulise põiklõikega kapiteelid, trapetsilised seinakonsoolid ja põhjaseina kõrgete akende lintvuugistikuga raidplaendid. Kodanikesaali lõunaseinas oli kaks seestpoolt suletatavat profatti ehk käimlakambrit kuna põhiliselt kasutati saali pidulikel puhkudel ning teatavasti kaasnes söömingutega ka kõvasti joomist. Raekoja kõige tähtsam ruum oli aga raesaal ehk dornse, mis võrreldes eeskojaga oli veidi madalam ja ametlikum. Kahelöövilise saali võilvide tippe kaunistasid kaks ümarata ornamendiga päiskivi, mille kaudu sai saali tuulutada. Nagu peaportaali uksepealselgi, nii oli ka raekojast raesaali viiva portaali kohal niss, mille algsest sissut pole säilinud mingeid andmeid. Raesaali sisekujundust lähtus eelkõige tema funktsioonist. Keskaegsest sisustusest olid kõige olulisemad pikad nikerdatud pingid. Säilinud on 14
modelleerides. Sixtuse kabeli lae ja idaseina maalimise vaheajal loodud teostest on kõige ühtsem ja terviklikum Medicite hauakabel Firenzes. Selle tellis samasse perekonda kuuluv 12 paavst Leo X. 5. RENESSANSI ARHITEKTUUR 13 5.1. Arhitektuuri iseloomustamine Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, kauba- ja kohtukodasid. Valmivad esinduslikud raekojad, mis kajastavad linnakodanluse jõukust ja väärikust. Raekojas paiknes raesaal, turuhall, arhiiv, apteek, tuletõrje, sageli ka kaabel ja vangla. Valutseva klassi jaoks kerkivad avarate piduruumide ja galeriidega losselamud, mida ümbritsevad kaunid pargid. Iseloomulik on plaanipäraselt kujundatud linnakeskuste ja linnadesse väljakute rajamine. Tähtsaks ülesandeks arhitektidele kujuneb linna uue kaitsesüsteemi ehitamine, sest tulirelvade kasutuselevõtmine nõudis uut tüüpi kaitsevahendeid. 5.2. Vararenessansi arhitektuur Itaalias
Renessanssi kunst Üldisi jooni kunstis Areneb uute joontega arhitektuur, maalikunst ja skulptuur. Luuakse uusi vajaminevaid kunstkäsitöö esemeid. Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, kauba- ja kohtuhooneid. Valmivad ka esinduslikud raekojad, mis peavad näitama linnarahva jõukust ja väärikust. Raekojas paiknevad raesaal, turuhall, arhiiv, apteek, tuletõrje, sageli ka kabel ja vangla. Rikkamate inimeste jaoks ehitatakse avarate piduruumide ja galeriidega losselamuid, mida ümbritsevad kaunid pargid. Rajatakse kujundatud linnakeskusi ja väljakuid. Arhitektidele saab suureks ülesandeks uute kaitsesüsteemide ehitamine ümber linna, kuna nüüd on kasutusel tulirelvad. Seinamaali kõrval hakkab arenema tahvelmaal lõuendil või puutahvlil. Nii on võimalik maali ka ühest kohast teise transportida
Selleks et koormatega saaks kaalu juurde sõita, olid taga- ja külgfassaadil väravad, mille jäljed on ka pärast kinnimüürimist märgatavad. Rae ruumid paiknesid kahel ülakorrusel, kuhu viis vahetult välisukse juurest algav trepp. Ruumipuudusel oldi sunnitud loobuma traditsioonilisest avarast vestibüülist. Teisel korrusel hargnesid pikikoridorist kohtutoad ja bürgermeistri vastuvõturuum. Paraadseim ruum on kolmanda korruse parempoolses tiivas paiknev raesaal, mille rikkalik, kuid rohmakavõitu stukkdekoor valmis Walteri töökojas. Kesk- ja varauusajal tegutses raekoja esisel platsil turg, seepärast nimetati seda ka Suurturuks. Aastatel 19411944 oli platsi nimeks Adolf Hitler Platz, Nõukogude ajal Nõukogude väljak. Tartu keskaegne hoonestus hävis Põhjasõjas ja 18. sajandi tulekahjudes, seepärast pärineb suurem osa Raekoja platsi äärsetest hoonetest 18. sajandi lõpust ja 19. sajandist ning on ühtses klassitsistlikus stiilis. 1944
annaabi.ee 
