1 1917. aasta Veebruarirevolutsioon. Tallinna sündmused, võimu üleminek eestlastele ja konfliktid nõukogudega. Autonoomia idee teke ja areng; Tartu nõupidamine, 26.03. manifestatsioonid, 30.03. määrus. Maanõukogu valimised; erakondade kujunemine (enamlased, esseerid, vähemlased, radikaalsotsialistid, agraarparteid, demokraadid ja radikaaldemokraadid). Maanõukogu tegevus, maavalitsuse moodustamine. Veebruarirevolutsioon. Kukutas dünastia ja kehtestas vabariigi. 23.02 algab Petrogradis streik, mis 25.02 muutus üldiseks. 27.02 Petrogradi garnisoni mäss. Kogu pealinn ülestõusnute käes. Moodustati Riigiduuma Ajutine Komitee, mis 28.02 võttis kogu võimu enda kätte. 2.03 loodi Ajutise Komitee ja Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu kokkuleppel Ajutine Valitsus,
Demokraatia tunnused+ ühe riigi näide- *Kehtib võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus. mitme partei süsteem, riigivõim kuulub rahvale, mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus, juhikultus puudub, võim on rahvale lähedal, valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu, eksisteerib trüki- ja sõnavabadus. Prantsusmaa- Hispaaniat toetati kodusõjas- võitlus fasismiga, vaba ajakirjandus, Rahvarinne- sinna kuulusid kommunistid, sotsialistid, radikaalsotsialistid ja vabariiklikud sotsialistid, puudus isikukultus, 1936 parlamendivalimised, arvestati rahva soovidega- palku tõsteti kesmiseks 15%, 40 tunnise töönädala sätestamine, eelarvest eraldati vahendeid, et anda sooduslaene talupoegadele ja linnade väikeettevõtjatele, ei olnud agressiivne välispoliitika ja puudus sisevaenlane. Diktatuuri tunnused- hirmuvalitsemine, repressioonid, vägivald (füüsiline kui ka vaimne),
odavam. *veinitootmises hakkasid naturaalveinidega edukalt konkureerima piiritusveinid mis olid kangemad ja odavamad. 3)Prantsusmaal kujunes ulatuslik rantjeede kiht, kelle raha oli pankades hoiul või riigile laenatud ning kes ei teinud tööd vaid elasid protsentide arvel. Prantsusmaa poliitiline elu oli aktiivne, mida iseloomustab: 1) suured skandaalid (Dreyfussi skandaal, Panama skandaal) 2)mitme parteilisus, jõudude polariseerumine: (Radikaalsotsialistid lihtrahvas, otsustavad reformid; Monarhistid aristokraadid, monarhia taastamine). 3)Teravalt tõusis päevakorda kiriku osa ühiskonnas: 1901 saadeti loata tegutsevad religioosssed organisatsioonid laiali. 1902-1906 suleti üle 3000 kirikukooli ja keelati vaimulikel organisatsioonidel õpetamine. 1905 vastuvõetud seadusega lahutati kirik riigist. Kiriku varandused võeti riiklikult arvele ning kehtestati usutalituste ja südametunnistuse vabadus.
President Alates 6. maist 2007. aastast on presidendiks Nicolas Sarkozy. President valitakse otsestel valimistel 5 aastaks. President nimetab ametisse peaministri ja tema soovitusel valitsuse liikmed. Ta on Ministrite Nõukogu eesistuja, kes kuulutab välja seadused ja kes võib saata laiali Rahvuskogu. President on ka kaitsevägede ülemjuhataja. Parteid Prantsusmaa suuremad parteid on (järjestuses vasakult paremale): Kommunistlik Partei Rohelised Kodanike Liikumine Sotsialistlik Partei Radikaalsotsialistid Liberaalsed Demokraadid Ühendus Demokraatia Kaitseks Ühendus Vabariigi Kaitseks Seadusandlik võim Prantsuse parlament koosneb kahest kojast: Rahvuskogust ja Senatist. Senat 321 senaatorit valitakse 9 aastaks kaudsetel üldvalimistel. Iga kolme aasta tagant vahetub 1/3 koosseisust. Rahvuskogu 577 saadikut valitakse 5 aastaks otsestel üldvalimistel. 7 GEOGRAAFILINE ASEND
Venemaa raames, mis eeldas muu hulgas eesti alade ühendamist üheks, autonoomseks kubermanguks. Eestlaste maa ühendati esmakordselt ajaloos ühelks administraatiivseks üksuseks, Eestimaa kubermanguks keskusega Tallinnas ja kubermangukomissari juhtimisel. Asjaajamis keel oli eesti keel. Vene ametnike vallandamine; Maapäev ja poliitiline areng; valimised toimusid mai lõppus ja andsid enamuse erinevatele sotsialistlikele parteidele nagu esserid ,vähemlased, ja nn. Radikaalsotsialistid. Maapäev moodustas maavalitsuse , mille etteotsa sai Jaan Raamot, hiljem K.Päts.Maapäeva kokkuastumise ja maavalitsuse moodustamisega oli autonoomia sisuliselt kätte võidetud. Enamlaste riigipööre; 1917 aasta oktoobris otsustasid vene enamlased Vladimir Uljanovi pealekäimisel Ajutise Valitsuse kukutada; lenin arvates tuli mõnes paigas enne riigipööret hõivata raudteejaamad,telgraaf jm. Kui petrogradis võeti võim ära tehti seda ka eestis. 37
Järgmised valimised toimuvad 2002.a. aprill-mai. President nimetab ametisse peaministri ja kinnitab ametisse ka valitsuse liikmed. Ta on Ministrite Nõukogu eesistuja, kes kuulutab välja seadused ja kes võib saata laiali Rahvuskogu. President on ka kaitsevägede ülemjuhataja Parteid: Prantsusmaa suuremad parteid on alljärgnevad Kommunistlik Partei (Parti Communiste) Rohelised (Les Verts) Kodanike Liikumine (Mouvement des Citoyens) Sotsialistlik Partei (Parti Socialiste) Radikaalsotsialistid (Parti Radical Socialiste) Liberaalsed Demokraadid (Démocratie Libérale) Ühendus Demokraatia Kaitseks (Union pour la Démocratie Fran?aise) Ühendus Vabariigi Kaitseks (Rassemblement pour la République) Rahvusrinne (Front National) Neist olulisemad on Sotsialistlik Partei (PS), Ühendus Vabariigi Kaitseks (RPR), Ühendus Demokraatia Kaitseks (UDF). Viimane omakorda jaguneb kolmeks parteiks Vabariiklik Partei
kubermanguks. *Eestlaste maa ühendati esmakordselt ajaloos üheks administratiivseks üksuseks, Eestimaa kubermanguks,keskusega Tln ja kubermangukomissari juhtimisel. Asjaajamiskeeleks-EESTI K. *Kubermangukomissari juurde pidi valimiste teel moodustatama Ajutine Maanõukogu- Maapäev. Maapäev ja poliitiline areng *Valimised toimusid mai lõpus ja andsid enamuse erinevatele sotsialistlikele parteile, nagu esseerid ,vähemlased ja nn radikaalsotsialistid, hilisem Tööerakond. Kodanlikest parteidest olid esindatud Tõnissoni Eesti Demokraatlik Erakond ja Pätsi Maarahva Liit. *Maapäev moodustas Maavalitsuse, mille etteotsa sai Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts. *Maapäeva kokkuastumise ja Maavalitsuse moodustamisega oli autonoomia sisuliselt kätte võidetud. *Augusti lõpul seadis J.Tõnisson Maapäeva istungil eesmärgiks omariikluse,kuid valdav see idee veel ei olnud. Enamlaste riigipööre *1917
langenud neljandaks tööstusmaaks maailmas. MITMEPARTEILINE POLIITILINE SÜSTEEM. Prantsusmaa sisepoliitiline elu tugines 1875. a. jõustunud põhiseadusele ning seda kutsuti kolmandaks vabariigiks. Põhiseaduse järgi teostas täidesaatvat võimu 7 aastaks valitud president. Seadusandlikuks võimuks oli Saadikutekoda koos Senatiga. Nii oli Prantsusmaal välja kujunenud parlamentaarne riigikord. Kodanlike parteide kõige pahempoolsema tiiva moodustasid radikaalid ja radikaalsotsialistid, kelle tähtsaim liider oli G. Clemenceau /klemenso:/. Parlamentlikus võitluses sai ta kuulsaks valitsuste kukutajana ja Vene tsarismi ägeda ründajana. KIRIKU JA KOOLI SUHTED. Teravaks poliitiliseks probleemiks Prantsusmaal kujunes kiriku ja kiriklike organisatsioonide osa ühiskonnas. Jõukatest perekondadest lapsed, eriti tüdrukud said tihtipeale oma hariduse kloostri- või kirikukoolides, kus järgiti paljuski keskaja traditsioone ja elulaadi. 1902.a. parlamendivalimistel olid edukad
keskusega Tallinnas ja kubermangukomissari juhtimisel. Asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel ja vallandati hulk seda mitte valdavaid vene ametnikke. Kubermangukomissari juurde pidi valimiste teel moodustatama Ajutine Maanõukogu, mida baltisakslaste esinduskogu eekujul hakati nimetama Maapäevaks. Maapäev ja poliitiline areng Maapäeva valimised toimusid juba mai lõpus, ja andsid enamuse erinevatele sotsialistlikele parteidele, nagu esseerid, vähemlased ja nn. radikaalsotsialistid (hilisem Tööerakond). Kodanlikest parteidest olid esindatud Tõnissoni Eesti Demokraatlik Erakond (endine Eduerakond) ja Pätsi Maarahva Liit. Maapäev moodustas Maavalitsuse, mille etteotsa sai silmapaistev majandusmees Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts. Peamiseks 'veelahkmeks' hakkas kujunema suhtumine eestlaste iseseisvumistaotlustesse, mis jagas vasakpoolsed erakonnad kahte leeri ja andis ülekaalu rahvuslikult meelestatud erakondadele, nii parem kui pahempoolsetele.
Nõukogu valimistulemusi tühistada ja Poskat tagandada. 18. juunil organiseerisid enamlased mitmel pool Eestis tööliste ja sõdurite demonstratsioone, kus nõuti võimu üleminekut nõukogude kätte. Ajutine Valitsus sellele vastu, jäi ära. Maanõukogu esimees tööerakondlane Artur Vallner, asetäitjateks Jüri Vilms ja Jaan Teemant. Oktoobris valiti esimeheks Otto Strandman. Erakondade kujunemine (enamlased, esseerid, vähemlased, radikaalsotsialistid, agraarparteid, demokraadid ja radikaaldemokraadid): Enamlased VSDTP Eesti organisatsioon marksistlik tiib, eesmärk kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega ehitada üles sotsialistlik Venemaa, maa natsinaliseerimine ja andmine mõisatööliste kätte. Vähemlased VSDTP reformistlik tiib, lääneeuroopa mõistes sotsiaaldemokraadid, eesmärk järkjärguliste reformide kaudu jõuda sotsialistliku Venemaani, ei poolda vägivalda, arvestasid ka rahvusi
Sotisaaldemokraatlikuks Tööliste Parteiks, mille rajajate hulgas seisid samad mehed, kes 1905 olid tauninud föderalistide tegevust (Mihkel Martna, August Rei, Karl Ast). Nende häälekandjaks oli ajaleht Sotsiaaldemokraat. Tähtsustasid ennekõike parlamentaarset võitlust, mitte võimu ülevõtmist vägivalla abil. Sotsialism ei olnud nende meelest saavutatav ühe riigipüürdega. Rõhutasid samuti rahvusküsimuste tähtsust. , radikaalsotsialistid *Eesti Radikaalsotsialistlik Partei (ERSP). Juured ulatuvad tagasi 1905. aastasse. Tartus. Maailmasja aastatel koondus ümber ajalehe Vaba Sõna, erakonna juhiks oli Jüri Vilms. Oktoobris 1917 nimetati ümber Eesti Tööerakonnaks. Erakonnas ka arst Konstantin Konik, Otto Strandman, jurist Ants Piip, Juhan Kukk, EW esimene rahaminister. Lõppsihiks sotisalistliku ük ülesehitamine, mis pidi toimuma pika aja vältel loomulikul teel.
annaabi.ee 
