Viimase kodanikutüübina sai artiklis esitletud radikaaldemokraatlikku kriitilist kodanikku. Kuuldes sellist nimetust tekkis minu kujutlusse esimesena pilt äärmuslike vaadetega protestivast inimesest, kes millegagi rahul ei ole. Küll aga pidin tunnistama oma eksimust, kui sain teada, et tegelikult on tegu inimestega, kes proovivad demokraatiat õiglasemaks teha, leides lahendusi mitte ainult probleemidele ja tagajärgedele, vaid ka juba nende tekkepõhjustele. Kuna radikaaldemokraatlik maailmavaade nõuab inimeselt spetsiifilisemaid teadmisi ning oskusi, eeskätt just analüüsimisvõimet ning kriitilisust, võib eeldada, et selle esindajad on liiga vähe. Kuna seda kodanikutüüpi aga võib demokraatia elujõu jaoks kõige olulisemaks pidada, on äärmiselt tähtis, et selleteemaline harimine juba noorelt pihta hakkaks, et hiljem oleks igal kodanikul oskus endale ise sobiv tegutsemisviis kujundada. Seejuures aga ei tohi piirduda ühe kindla õpetusega
Kevadel 1917 Eesti poliitiline pilt nii elavnes kui ka võttis teravamad piirijooned, kui seoses eelseisvate Maanõukogu valimistega, mis pidi olema Eesti ala esimene seadusandlik valitud riigiorgan, asutati uusi parteisid ning endiste nimesid ja suundumusi täpsustati. Asutati Eesti Demokraatlik Erakond, mille juhina jätkas Jaan Tõnisson. Põllumehed asutasid Eesti Maarahva Liidu (Maaliit), mida juhtis Jaan Hünerson. Lähedane mõlemale eelmainitule oli ka vastselt rajatud Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond. Peale selle tegutses Eestis Vene bloševike rühmitusi, mille toetajad osalesid Maanõukogu valimistel. Maanõukogu valmised olid üpris keerulised. Hääletusest osavõtt polnud väga aktiivne. Mõnes maakonnas oli hääletanute % umbes 30, Saaremaal ainult 17,7%. Valitud saadikute üldarv oli 62. Peale eestlaste oli veel esindatud sakslased ja rootslased. Sügiseni olid Eesti poliitikud Venemaast lahkulöömise vastu. 1.3 Oktoobripööre
Ajaleht „Sotsiaaldemokraat“. Vene proletariaat jõuetu sotsialistliku revolutsiooni läbiviimiseks.Üles esmalt ehitada kodanlik demokraatlik vabariik. Rahvuskultuuri toetamine, autonoomia, fõderatiivne riik. Töölised-spetsialistid, käsitöölised ja vaesem haritlaskond. Ajutine Valitsus peab ajama kindlat rahupoliitikat.Maaküsimus: kõigi mõisnike ja mõisate eelisõiguse kaotamine, maad võõrandada ja põlisrent. Radikaaldemokraadid – Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond – ei kaldu sotsialismi, kuid nõuab põhjalikke reforme (endine „Teataja“ rühmitus). Programm üldiselt sarnane Eesti Demokraatliku Erakonna ja Eesti Maarahva Liidu omaga. Radikaalsus väljendus streikimise vabaduse nõudes. Selle partei osa jäi väikeseks. Maanõukogu tegevus, maavalitsuse moodustamine 12. aprillil 1917. aastal kinnitas Venemaa Ajutine valitsus Eesti ajutise omavalitsuse seaduse,
vallad. Peagi saadi luba eesti rahvusväeosade loomiseks. Kuni 1917 aasta sügiseni ei nõudnud ükski Eesti erakond riiklikku iseseisvust. Maapäev e Ajutine Maanõukogu, mille valimised toimusid 23.mai(kutsuti kokku 1.juuli). Tegu oli rahvaesindusega, omamoodi parlamendiga. Ülekaalus olid pahempoolsed sotsialistlikud erakonnad. Parempoolsed (Pätsi Talurahva Liit e Maaliit, Tõnissoni Demokraatlik Erakond e Rahvaerakond ning Radikaaldemokraatlik Erakond), baltisaksa mõisnikke ja linnakodanlust esindavad jõud, olid pärast Veebruarirevolutsiooni nõrgad pooldasid tasakaalukamat arengut, mõõdukamaid reforme ning suuremat eraldatust Venemaast. Reformid : uued kreisivalitsused, I Eesti jalaväepolk (aprill 1917). Vasakpoolsed ei teinud katset Maavalitsust juhtinud J.Raamotit ega J.Pätsi tagandada, erandiks olid aga enamlased (rahu, maad ja leiba tõotavad, saavutasid 1917 suvel edu).
Parempoolseimaks erakonnaks olid Põllumeeste Kogud, mis kasvasid välja 1917.aastal tekkinud Maarahva Liidust. Organistatsioon muutus aja jooksul talurahva ja põllumajandusega seotud linnakodanluse parteiks. Selle liikmeid ühendas üks huvi põllumajanduse edendamine suurtalude soodustamise teel. Erakonna liidriteks olid K.Päts, J.Laidoner, J.Teemant, J.Hünerson. 30.novembril 1918. aastal ühinesid Eesti Demokraatlik Erakond ning Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond Eesti Rahvaerakonnaks. See koondas peamiselt Lõuna-Eesti rahvuslikke ringkondi nii inteligentsi, linnakodanluse kui ka talurahva hulgas. Tegemist oli mõõdukas-liberaalse erakonnaga, mis rõhutas oma täielikku toetust Ajutisele Valitsusele ja Maanõukogule, teatades, et ta peaeesmärgiks on iseseisev Eesti Vabariik. Rahvaerakonna ridadesse kuulusid näiteks J.Poska, J.Jaakson, J.Tõnisson, A.Bachmann, P.Põld, K-E. Sööt jne. Rahvaerakonnast eraldus 1919
Parts) · valitav Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev senise rüütelkonna maapäeva funktsioonid + · kubermangu administratiivne ja majanduslik juhtimine Eestlaste poolt võetakse üle seni sakslaste käes olnud linnavalitsused. Algab rahvusväeosade loomine. Tallinnas 1. Eesti jalaväepolk (Aleksander Tõnisson). 2.4 Parteide kujunemine 1. Eesti Rahvameelne Eduerakond - Jaan Tõnisson. 2. Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond - Ado Birk. 3. Eesti Maarahva Liit (Maaliit) - Konstantin Päts. Asutati altpoolt tuginedes põllumeesteseltsidele. 4. Vabariiklaste Liit - Julius Seljamaa. Alustas tegevust Peterburis, Kroonlinnas ja Helsingis. Olulisim saavutus 26. märts 1917 meeleavalduse organiseerimine Peterburis. 5. Eesti Tööerakond - Jüri Vilms. Eesmärk sotsialistlike ja demokraatlike väärtuste ühendamine neid vaateid jagavate isikute liitmise kaudu. 6
Maata põllumeestele pidi riik andma kroonu või rüütelkonnamaid kas põlisrendile või müüma eraomandiks. Toetus ennekõike pärispõllumeestele. 4 1919 II poolel algas erakonna uus tõus. 1920. aastal reorganiseeriti EML Põllumeeste Kogudeks. Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond (1905 loodud Eesti Rahvameelse Eduerakonna järeltulija, 1918 novembris ühines Eesti Demokraatlik Erakond ja Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond) - rahvusluse jõuline rõhutamine, sotsialistlik õpetus on Eestis sobimatu, on vaja demokraatiat, sotsiaalset õiglust ja liberaalset maj. poliitikat, haritlasi, linnakodanlust ja teatud osa talupoegi rahvuslik-liberaalne partei. Hakkas oma mõju taluperemeeste osas kaotama, kes läksid üle Maaliitu. Täielik toetus Ajutisele Valitsusele ja Maanõukogule. Inimese õigus tööle ja maale. Mõisamaad tasuta võõrandada, maade andmine kas põlisrendiks või eraomandiks tasu eest
Maata põllumeestele pidi riik andma kroonu või rüütelkonnamaid kas põlisrendile või müüma eraomandiks. Toetus ennekõike pärispõllumeestele. 4 1919 II poolel algas erakonna uus tõus. 1920. aastal reorganiseeriti EML Põllumeeste Kogudeks. Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond (1905 loodud Eesti Rahvameelse Eduerakonna järeltulija, 1918 novembris ühines Eesti Demokraatlik Erakond ja Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond) - rahvusluse jõuline rõhutamine, sotsialistlik õpetus on Eestis sobimatu, on vaja demokraatiat, sotsiaalset õiglust ja liberaalset maj. poliitikat, haritlasi, linnakodanlust ja teatud osa talupoegi – rahvuslik-liberaalne partei. Hakkas oma mõju taluperemeeste osas kaotama, kes läksid üle Maaliitu. Täielik toetus Ajutisele Valitsusele ja Maanõukogule. Inimese õigus tööle ja maale. Mõisamaad tasuta võõrandada, maade andmine kas põlisrendiks või eraomandiks tasu eest
vähemlastega ei ühinetud.Ajaleht ,,Sotsiaaldemokraat". Vene proletariaat jõuetu sotsialistliku revolutsiooni läbiviimiseks.Üles esmalt ehitada kodanlik demokraatlik vabariik. Rahvuskultuuri toetamine, autonoomia, fõderatiivne riik. Töölised- spetsialistid, käsitöölised ja vaesem haritlaskond. Ajutine Valitsus peab ajama kindlat rahupoliitikat.Maaküsimus: kõigi mõisnike ja mõisate eelisõiguse kaotamine, maad võõrandada ja põlisrent. Radikaaldemokraadid Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond ei kaldu sotsialismi, kuid nõuab põhjalikke reforme (endine ,,Teataja" rühmitus). Programm üldiselt sarnane Eesti Demokraatliku Erakonna ja Eesti Maarahva Liidu omaga. Radikaalsus väljendus streikimise vabaduse nõudes. Selle partei osa jäi väikeseks. Maanõukogu tegevus, maavalitsuse moodustamine: Demokraatlik rahvaesinduskogu, mis andis nõu ja kinnitas milgilmääral seadusi. 12. aprillil 1917
aastavahetuse paiku katkenud, alates veebr uue hooga asja juurde. Kõigepealt kõikvõimalikud erakondlikud kokkutulekud, valimisnimekirjade koostamine, erakondade kongressid. Programmid vastu võetud ajal, mil eesti kuulus Ve riigi koosseisu. Al märtsis valimiseelsed kihtus- ja propagandakoosolekud. Vahepeal leidsid aset mõned olulised muudatused: 1918 a dets ühinesid 2 oma vaadetelt väga lähedas erakonda: eesti demokraatlik erakond EDE (J.Tõnisson) ning eesti radikaaldemokraatlik erakond ERDE (A.Birk). nende ühinemisel sündis Eesti Rahvaerakond ERE. ERDE sulas kokku EDEga. Ei jäänud tulemata ka lahkulöömised. EREst lahkus EKRE (Eesti kristlik rahvaerakond). Vastuolud tekkisid suhtumises kirikusse. (kas luterlik kirik peab olema tulevase riigi koostisosa, usuõpetuse vajalikkus jne) ERE ja EKREl tulevikus siiski sarbnased vaated ja 1931 liitusid nad uuesti. Samamoodi liitusid 2 agraarerakonda: Eesti maarhava liit EML ja Eestimaa talurahva liit ETL (Põhja-E).
Asutava Kogu valimiste ajal kehtis kogu Eesti maa-alal sõjaseadus. Kõigepealt kõikvõimalikud erakondlikud kokkutulekud, valimisnimekirjade koostamine, erakondade kongressid. Programmid vastu võetud ajal, mil Eesti kuulus Vene riigi koosseisu. Alates märtsis valimiseelsed kihutus- ja propagandakoosolekud. Vahepeal leidsid aset mõned olulised muudatused: 1918 a dets ühinesid 2 oma vaadetelt väga lähedas erakonda: eesti demokraatlik erakond – EDE (J.Tõnisson) ning eesti radikaaldemokraatlik erakond ERDE (A.Birk). nende ühinemisel sündis Eesti Rahvaerakond ERE. ERDE sulas kokku EDEga. Ei jäänud tulemata ka lahkulöömised. EREst lahkus EKRE (Eesti kristlik rahvaerakond). Vastuolud tekkisid suhtumises kirikusse. (kas luterlik kirik peab olema tulevase riigi koostisosa, usuõpetuse vajalikkus jne) ERE ja EKREl tulevikus siiski sarbnased vaated ja 1931 liitusid nad uuesti. Samamoodi liitusid 2 agraarerakonda: Eesti maarhava liit EML ja Eestimaa talurahva liit ETL (Põhja-E)
annaabi.ee 
