Erich Maria Remarque'i "Läänerindel muutuseta" teose põhiprobleemid http://www.youtube.com/watch?v=v5HnDWzGOAg Sõda · Raamatutegelased olid sõjavastased. · Peategelased unistasid rahust ja kodust. · Sõda muutis nad külmaverelisteks. · Kättemaks vaenlastele, Himmelstossile · Lõpuks ei osatud enam ette kujutada elu ilma sõjata. · Paul ei mõistnud kellele ja milleks seda sõda vaja on. Vaimne tasakaal · Alandus · Sõduritel tekkisid vaimsed probleemid. · Sõprade surm mõjub laastavalt. · Väärtushinnangute muutus puudub usk tulevikku · Mäng õnnega ja saatusega.
imetleda. See on raha. Just see sama vahend millegi soetamiseks, mis muudab pooled õnnelikuks ning teised õnnetuks. On olemas inimesi, kes rahast ei hooli ega unista. Nemad täidavad originaalse inimese rolli, ehk teisisõnu rolli, kuhu pani meid meie looja. Raamatu ,,Vanamees ja meri" peategelane Santiago on ridade vahelt lugedes just selline inimene. Santiago ning marliin mõlemad näitavad välja märke uhkusest, aususest ning julgusest. Mõlemad raamatutegelased on seotud igavese seadusega: nad peavad tapma või neid tapetakse. Ükski neist märkidest ei seo ennast rahaga ning see näitab raamatu veel ühte sügavamat mõtet materiaalsus ei loe ning kõik on võrdsed. Selge on see, et Santiago kaheksakümne nelja päevane halb õnn või tema luhta läinud katse kinnitada endale kogenud kaluri staatus proovides seilata kaugele ookeanile on tugev löök tema kogenud kalameheuhkuse pihta. Raamatu autor Hemingway ei püüagi hukka
Usun, et seda sellepärast, et kardetakse haiget saada. Teose tähtsamaiks sündmuseks on härjavõitlus, kus matadorid riskivad oma eluga ning tänaval saavad paljud inimesed surma, kui härjad nad oma jalge alla talluvad. Matadoride ja härja võitlust on võrreldud sõjaga: matador mängib härjaga, möödudes tema lähedalt, õrritades teda, ise teades, et lõpp võib olla lähedal,samamoodi nagu sõjaajal mehedki seda tundsid. Raamatutegelased jälgisid härjavõitlust huviga, ehk samastasid mõned neist ennast parasjagu olukorraga. Sõjaaeg oli kõiki inimesi kurnanud ning paljudel valitses hinges tühjus, kaotatud oli optimism. Olgugi, et inimesed ei suutnud endist elu tagasi saada, aitasid neid teised.Öeldakse ju, et koos on lihtsam. Pärast pikka kodust ära oldud aega, naases ka peategelane oma koju ja tundus, et siis juba veidike rõõmsamana, sest oma elu tuleb elada, kui raske see ka ei
1. Viplala oli ... 9. Lossi tagaküljel olevale platvormile a) parajalt paks mees oma parimates aastates viis pere ... b) harjasjuuste ja tigedate silmadega kummaline a) pääsuke mehike b) tuvi c) pöidlapikkune punase mütsiga päkapikk c) toonekurg 10. Lotje juurde haiglasse sattusid 2. Härra Blomi perekonda kuulusid ... raamatutegelased ... a) preili Sokk a) kiirabiautoga b) tütar Nella Della b) bussiga c) poeg Johannes c) puuviljakorviga d) kass Parm 11. Isa sai koos lastega jälle suureks, 3. Viplala avastas kõigepealt ... sest nad sõid ... a) härra Blom a) tooreid tikreid
aspektides. Kirjanduse huvitavust saab inimene mõista vaid siis, kui ta mõistab, mida autor on üritanud edasi anda oma kirjutatud teosega. Sürrealistlikus raamatus ''Enesetapjad'' on autor kirjutanud erinevatest arusaamadest ja hinnangutest elu üle. Autor on loonud seoseid inimestevahelistest suhetest, kelle väärtushinnangud võivad olla äärmiselt erinevad, kuid nende ühisjoonteks on kaootiline mõtlemine ja robustne käitumine. Raamatutegelased olid elust tüdinenud noored, kellel oli kadunud tahe kusagile jõuda ja midagi tunda. Elu oli mänginud ennast neile kätte oma tumedama poolega, mis põimis nad pääsmatult enda külge. Enamik sellest raamatust oli võetud reaalsest elust, mis tõepoolest võib toimuda igaühega meist. Inimesed suudavad eemaldada ennast probleemidest ja sammuda eluga edasi. Raamat õpetas mulle, kuidas mitte sattuda päästmatusse olukorda.
alles hiljuti suri. Mõne päevaga kogunes sinna päris palju inimesi, nende seas ka Rita vend ja Villem. Seal toimus iga päev pidu, tarbiti alkoholi ja suitsetati. Kolme nädala jooksul juhtus seal palju hirmutavaid sündmuseid, näiteks sauna põlemasüttimine. Kogu selle aja oli kahekümne nelja aastane Villem Annile heaks sõbraks ja toeks. Teose algusest jäi mulle huvitav mulje ning see kutsus lugema, sest Ann kirjeldas oma elu ning minu jaoks oli see põnev. Kõik raamatutegelased olid raamatus väga huvitavad. Selle teose peategelane on neljateistkümneaastane Ann, kes õppis väga hästi ning kellel olid alati head hinded. Ta kaitses oma seisukohti ning usaldas oma sõpru. Raamatus oli veel palju põnevaid tegelasi, nagu näiteks Rita. Ta oli Anni klassiõde, kes oli kaks aastat istuma jäänud. Ta ei hoolinud hinnetest ega ka sõpradest. Rita suitsetas ning tarbis palju alkoholi. Kirjanik on raamatutegelasi väga hästi kirjeldanud.
Talvel juhtus seal majas tulekahju ning pere pidi jälle kolima. Nüüd koliti lumivalgesse majja. See maja seisis künkal keset oliivipuid. Seal majas tegi Gerry tutvust palvetajaritsikatega. Nende viie aasta jooksul kogus Gerry kokku palju huvitavaid loomi. Näiteks gekod, kärnkonnad, ritsikas, harakapojad, kolm koera ja palju teisi loomi veel. Gerry väga huvitus Korfu saare loodusest ning seda käis ta uurimas koos Theodoresega, kes oli samasugune loodushuviline nagu Gerry. Kõik raamatutegelased olid raamatus väga omapärased ja huvitavad. Kirjanik oli neid väga hästi kirjeldanud. Peategelane Gerry on kümne aastane poiss, kes huvitub väga palju erinevatest loomadest ning loodusest. Ta on väga seiklushimuline. Teda huvitasid kas või täiesti tavalised loomad, ikka ta avastas neid uurides midagi uut ning huvitavat. Tal oli vend Larry, vend Leslie ning õde Margo. Larry oli natukene ülbe ning ennasttäis. Ta tihti käsutas teisi, kuid ise ei raatsinud midagi teha
Näljamängudel esindasid 12. Ringkonda Katniss Everdeen ja Peeta Mellark. Katniss pakkus end vabatahtlikuks oma noorema õe eest. Ta lubas oma õele, et teeb kõik mis võimalik, et mänge võita. Näljamängude käigus tekkisid Katnissil väga lähedased suhted Peetaga. Et televaatajatel igav ei oleks hakanud, tegid mängumeistrid igasuguseid trikke, näiteks panid ühel korral metsa põlema. Selle raamatu tegevus toimub tulevikuriigis ning sisu on seikluslik. Kõik raamatutegelased olid väga omapärased. Peategelaseks oli 16-aastane Katniss Everdeen. Kui Katniss oli noorem, õpetas isa teda jahtima. Täna sellele sai temast väga osav vibulaskja. Katniss oli oma pere ainuke tulu sissetooja. Ta käis metsas jahti pidamas, kuigi see oli illegaalne. Raha sai Katniss mustal turul Hobis kauplemisega. Iseloomult oli ta julge, hooliv ning suutis oma tundeid vaos hoida. Katnissil olid tumedad juuksed, mis olid tihti hobusesabasse punutud ja hallid silmad
Raudlinnas läksid vennaskondlased Sarumaniga rääkima, püüdes teda kurja Sauroni vastu pöörata. Kuid see ei õnnestunud. Sellegi poolest ei läinud see kogu jutuajamine Sarumaniga luhta, sest Gandalf sai enda kätte hõbedase kuuli, millega Saruman Sauroniga ühendust pidas. Raamatu sisu oli seikluslik, ulmeline ja väga fantaasiarikas. Teose algus oli väga huvitav, kuna tegevus hakkas kohe pihta ning just oli käimas lahing vennaskondlaste ja uruk-haide vahel. Kõik raamatutegelased olid väga omapärased ja huvitavad. Peategelased olid kääbikud Frodo, Juss, Punapõsk ja Ilo, rajaleidja Aragorn, päkapikk Gimli ning haldjas Legolas. Kääbik Frodo oli väga hooliv ja julge. Ta tahtis jätkata üksi oma teekonda Mordorisse, et teised kannatama ei peaks. Juss oli väga ettevaatlik võõraste, nagu näiteks Guglunki suhtes. Oma sõpradele oli ta ustav, näiteks ei jätnud ta oma sõpra Frodot maha, vaid jätkas temaga teekonda Mordorisse
Teisalt jagan nad gruppidesse selle järgi, kas nad on näidendis ja stseenides üksteist toetavad, üksteisele sarnased või hoopiski oponeerivad. Kolmandaks uurin lähemalt lavastuse kahte paari – Indrekut ja Marit ning Isabellat ja Flaviot. Analüüsin seda, miks on on nad üksteise jaoks nii liitlased KUI KA oponendid. Siin ütlen selgituseks kohe ära, et võtan Isabellat ja Flaviot kui naise ja mehe prototüüpe. Minu jaoks ei olnud nad siiski reaalsed tegelased. Nad olid reaalsed raamatutegelased ja laval suhtlesid vahepeal ka teiste tegelastega. Kõik vaatlused visuaalsetest ja auditiivsetest märkidest aga viitavad sellele, et nad on omaette muinasjututegelased, keda ei ole reaalselt olemas. Miks? 1. Iga kord kui Isabella ja Flavio stseen algas, langes lavale sinine ja roheline valgus. 2. Enne igat stseeni, kus nad sees olid, mängis ka nende tunnusmeloodia – muinasjutumuusika. Kusjuures stseenis, kus olid sees nemad JA KA teised tegelased,
Enne, kui sündis "Pipi Pikksukk", läks hea hulk aega. 18-aastane Astrid sünnitas vallaslapsena poja Lasse, järgnesid sekretätikutse omandamine, vilets kontoripreili elu 1920-ndate lõpu Stockholmis, abielu 1931. aastal Kuningliku Autoklubi juhataja Sture Lindgreniga, teine laps Karin ning turvaline koduperenaise saatus sõjaeelses Stockholmis. Stockholmis tegutsevad ka kirjaniku muinasjutu- ehk "mitterealistlikud" raamatutegelased, ennekõike Katuse-Karlsson. Jutus "Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses" on Astrid Lindgren. kirjeldanud aga Stockholmi skääre ja soolavarese saart, kus ta veetis kolmkümmend suve ühtejärge. Lindgreni esimene raamat, "Pipi Pikkusuka lood", valmis käsikirjana alles 1944. aastal. Võiks ju küsida, kas tõesti siis ei olnud 37-aastasel elu näinud ja haritud naisel teha muud, kui kirjutada omas ajas kindlasti jaburaid lugusid punaste patsidega plikast? Aga
ja narkootikumidest, mis tegelikult probleemi veelgi süvendavad ja suureneb risk koolist välja langeda (Õpetajate Leht, 2010). Ka teoste tüdrukute ebaedu koolis algas eelkõige muudest probleemidest kui lihtsalt kooli ebaoluliseks pidamisest. Seega võib õpitulemuste langust pidada oluliseks indikaatoriks, et õpilasel on mõni mure, kahjuks peetakse seda sageli ainult laiskuseks, kuna sügavamaid probleeme on raskem märgata. 1.2. Välimus Kuna raamatutegelased on vanuses 14-16 ning alaealised, on välimus nende jaoks oluline. Kasutatakse meiki, et näha vanem välja. "Kati oli 16-aastane, kuid nägi välja vanem, selle eest oli ta ise hoolt kandnud- et alaealistele keelatud tooteid poest kätte saada [...]" (M.Sabolotny, Kirjaklambritest vöö, lk 3). Hea välimus on tähtis ka pidudel käies, kus üritatakse silma paista. "Oligi aeg hakata end väljaminekuks sättima. Nüüd kirusin ennast, et sefimad riided
"KIRSIAED" A. Tsehhov 1) Kus ja millal? Venemaal, 19. sajandil. 2) Peategelane Mõisaproua Ranevskaja on kergeusklik naine, kes on kaotanud nii oma abikaasa kui ka poja. Ta elas mõnda aega Pariisis, et kaotusvalust üle saada, kuid seal sai ta ühelt mehelt tüssata, sest too röövis ta peaaegu paljaks. Ranevskaja, nagu ka kõik teised raamatutegelased, usub, et mõisaprobleem laheneb iseenesest. 3) Tsitaadid · "Kui lubada teil kätt suudelda, siis te tahate pärast ka käsivart, ja siis õlga." (Sarlotta) · "Õieti öelda, muid asju riivamata, pean enda kohta väljendama, muuseas, et saatus suhtub minusse ilma kaastundeta, nagu torm väikesesse laevukesse." (Jepihhodov) · "Sellest väiklasest ja viirastuslikust üle astuda, mis takistab meid olemast vaba ja õnnelik, selles on meie elu siht." (Trofimov)
"KIRSIAED" A. Tsehhov 1) Kus ja millal? Venemaal, 19. sajandil. 2) Peategelane Mõisaproua Ranevskaja on kergeusklik naine, kes on kaotanud nii oma abikaasa kui ka poja. Ta elas mõnda aega Pariisis, et kaotusvalust üle saada, kuid seal sai ta ühelt mehelt tüssata, sest too röövis ta peaaegu paljaks. Ranevskaja, nagu ka kõik teised raamatutegelased, usub, et mõisaprobleem laheneb iseenesest. 3) Tsitaadid "Kui lubada teil kätt suudelda, siis te tahate pärast ka käsivart, ja siis õlga." (Sarlotta) "Õieti öelda, muid asju riivamata, pean enda kohta väljendama, muuseas, et saatus suhtub minusse ilma kaastundeta, nagu torm väikesesse laevukesse." (Jepihhodov) "Sellest väiklasest ja viirastuslikust üle astuda, mis takistab meid olemast vaba ja õnnelik, selles on meie elu siht." (Trofimov)
Kus ta teravalt kritiseerib linnades valitsevat ükskõiksust ja alamrahva vaesust, kus lapsest ei hooli keegi, kuid samas muinasjutus ilmus ka Anderseni poeetilisus, sest ta ei lase lapsel lihtsalt surra vaid annab talle fantaasia ja laps läheb õnnelikult teise maailma, kus ootab teda ees armastav vanaema ega pole millestki puudust. 22. A.A. Milne´i Karupoeg Puhhi psühholoogiline alltekst. Selle raamatu psühholoogia seisneb selles, et raamatutegelased esindavad kõiki inimtüüpe (sangviinik, koleerik, melanhoolik ja flegmaatik) kuid ükski tüüp ei ole äärmuslik. Teiseks eripäraks on see, et kõik tegelased on pidevas arengus. Christopher Robin: Kogu teose ja loo liider ning mängu juht. Nagu ilma Anuta polnud Sipsikut, siis ilma Christopher Robinita poleks arvatavasti ka Puhhi ning teisi metsaelanikke. Tema on neist ka kõige mõistlikum ning targem (k.a. Kängu). Teda iseloomustavad
“Tütarlaps väävlitikkudega”. Kus ta teravalt kritiseerib linnades valitsevat ükskõiksust ja alamrahva vaesust, kus lapsest ei hooli keegi, kuid samas muinasjutus ilmus ka Anderseni poeetilisus, sest ta ei lase lapsel lihtsalt surra vaid annab talle fantaasia ja laps läheb õnnelikult teise maailma, kus ootab teda ees armastav vanaema ega pole millestki puudust. 22. A.A Milne´i Karupoeg Puhh psühholoogiline alltekst. Selle raamatu psühholoogia seisneb selles, et raamatutegelased esindavad kõiki inimtüüpe (sangviinik, koleerik, melanhoolik ja flegmaatik) kuid ükski tüüp ei ole äärmuslik. Teiseks eripäraks on see, et kõik tegelased on pidevas arengus. (Kas keegi oskaks lisada näidet mõne tegelase arengust läbi raamatu?) (Eneli): Christopher Robin: Kogu teose ja loo liider ning mängu juht. Nagu ilma Anuta polnud Sipsikut, siis ilma Christopher Robinita poleks arvatavasti ka Puhhi ning teisi metsaelanikke. Tema on neist ka kõige mõistlikum ning targem (k.a
annaabi.ee 
