, galaktikad metagalaktikad ja õhuelektrilised nähtused. Raadiolaineid saab genereerida, muundada, edastada ja vastu võtta. Raadiolaineid rakendatakse , raadiosides , ringhäälingus , televisioonis , raadiolokatsioonis raadionavigatsioonis , , raadiospektroskoopias raadioastronoomias ja mujal. Pikklaine raadiolainete piirkond, kus lainepikkus on u. 1 10 km (sagedusvahemik 300 30 kHz). Pikklained levivad pinnalainetena lainejuhtmes, mille moodustavad maapind ja ionosfäär
[WWW]http://www.lr.ttu.ee/eriala/Eriala%20tutvustus%206%20osa.html 24.11.2008 See sagedus kuulub ultralühilainete piirkonda. Ultralühilained levivad põhiliselt ruumilainetena otsese nähtavuse ulatuses, mistõttu praktiliselt puuduvad muutlikud interferentsinähtused. Ultralühilained võimaldavad edastada rohkesti informatsiooni, energia on hästi suunatav suhteliselt väikeste antennidega. Ultralühilainet rakendatakse peamiselt raadiosides, raadiolokatsioonis, ringhäälingus ja televisioonis, samuti meditsiinis (elekterravi). Ultralühilaine võimaldab kosmosesidet. [WWW]http://www.kmg.tartu.ee:8000/~aare/raadio/raadiolainelevi.htm 24.11.2008 Raadiolained kannavad ruumis levides endaga energiat, mis ruumis hajub ja muutub osaliselt soojuseks. Allikast eemaldudes välja intensiivsus väheneb. Seega on allikast vastuvõtjani jõudnud väli nõrgenenud. Raadioside põhieesmärk pole mitte energia, vaid informatsiooni edastamine saatjalt vastuvõtjale
19.Muundamine I -> U OV abil. 20.Logaritmiv võimendi OV-l. 21.Schmitti triger OV-l. 22.Komparaator. Seade mõõdetava suuruse võrdlemiseks etalonsuurusega. On olemas optilisi, elektrilisi, pneumaatilisi jne komparaatoreid. 23.Multivibraator. Kaheastmeline takistusmahtuvussidestuses relaktsioongeneraator, mis tekitab peaaegu ristkülikulisi impulsse. Võimenduselementideks võivad olla elektronlambid või transistorid. Võib töötada isevõnke- või ootereziimis. Kasut raadiolokatsioonis, automaatikas jne. 24.Pingeväljundiga ja vooluväljundiga OV kasutamise eripärad. 25.LIHTNE ÜLESANNE IGAS PILETIS ("näppude peal" analüüsides arvutada OV-ga skeemi võimendustegur). Ku = R1/R2, kus Ku on võimendustegur, R1 on takisti OV ühel sisendil ja R2 on OV-ga paralleelselt ühendatud takisti. 26.Ideaalfiltri mõiste. Reaalse filtri erinevus ideaalfiltrist. Reaalsel filtril pole täpset piirsagedust. S.t. mahasurumistegur suureneb/väheneb mingis sagedusvahemikus. 27
Ka lühilainete edastamine võib öösiti häiritud olla. Need levivad väga pika vahemaa tagant ruumilainena. Raadiolainete diapsioonidest lühima lainepikkusega on ultralühilained, mis jaguneb omakorda meeterlaineteks (VHF - very high frequency), detsimeeterlaineteks (UHF - ultra high frequency), sentimeeterlaineteks (SHF - super high frequency) ja millimeeterlaineteks (EHF - extremely high frequency). Ultralühilaineid kasutatakse raadio- ja kosmosesides, raadiolokatsioonis, televisoonis ja ringhäälingus. Ultralühilaineid on mugav kasutada, kuna nende abil on võimalik edastada suurt hulka informatsiooni, ei lähe vaja suuri antenne ning ei ole muutlikke interferentsinähtusi. (Füüsika kodu Tartu Kommertsgümnaasiumis) Raadiolainete väänamine Tänu nutitelefonide kasutajate arvu kasvule ning digitaalse televisiooni ja interneti laialdasele levikule on sagedusribad järjest rohkem ülekoormatud. Sellele probleemile pakub lahendust
Siin saadakse järgmised kompleksspektri koostisosad: Ucos =U(t)cos(signt+(t)) ja Usin=U(t)sin( signt+(t)) 3.3. Infotrakti optimaalsete struktuuride tüüplahendused- 3.3.1.Diskreet-info vastuvõtt signaali avastamine ja signaalide eristamine- Siia alla kuuluvad näiteks: Binaarse avastamise ülesanne (passiivse pausiga kahendsignaali vastuvõtt telegraafisides, diskreetse informatsiooni ülekandel, signaali avastamine raadiolokatsioonis; Kahe signaali äratundmine (aktiivse pausiga kahendsignaali vastuvõtt); Mitme signaali avastamine ja äratundmine. See on vajalik mitmepositsioonilise koodiga signaali vastuvõtul, siia alla kuulub ka tundmatu sagedusega või viitega signaali avastamine . 3.3.1.1. Binaarne avastamine täielikult teadaoleva signaali korral. Optimaalsuse
19.Muundamine I -> U OV abil. 20.Logaritmiv võimendi OV-l. 21.Schmitti triger OV-l. 22.Komparaator. Seade mõõdetava suuruse võrdlemiseks etalonsuurusega. On olemas optilisi, elektrilisi, pneumaatilisi jne komparaatoreid. 23.Multivibraator. Kaheastmeline takistusmahtuvussidestuses relaktsioongeneraator, mis tekitab peaaegu ristkülikulisi impulsse. Võimenduselementideks võivad olla elektronlambid või transistorid. Võib töötada isevõnke- või ootereziimis. Kasut raadiolokatsioonis, automaatikas jne. 24.Pingeväljundiga ja vooluväljundiga OV kasutamise eripärad. 25.LIHTNE ÜLESANNE IGAS PILETIS ("näppude peal" analüüsides arvutada OV-ga skeemi võimendustegur). Ku = R1/R2, kus Ku on võimendustegur, R1 on takisti OV ühel sisendil ja R2 on OV-ga paralleelselt ühendatud takisti. 26.Ideaalfiltri mõiste. Reaalse filtri erinevus ideaalfiltrist. Reaalsel filtril pole täpset piirsagedust. S.t. mahasurumistegur suureneb/väheneb mingis sagedusvahemikus. 27
sublimeerumisel lähtekristallil. Lumekruubid sademed, mis kujutavad läbipaistmatu südamega ümmargusi või ebakorrapärase kujuga läbipaistvaid jääterakesi, diameetriga kuni 3mm. Maaga kokkupuutumisel põrkuvad üles. Rahe sademed, mis kujutavad endast väga erineva kuju ja suurusega jäätükke. Kõige sagedamini diameetriga alla 0,5cm. Vihmamõõtja seadeldis, mis näitab kui palju sademeid on langenud mm-tes. Radar on seadmete süsteem, mida kasutatakse raadiolokatsioonis. Selles kasutatakse elektromagnetlaineid liikuvate või liikumatute objektide kauguse, kõrguse, kiiruse ja/või liikumise suuna kindlakstegemiseks. Doppler radar doppleri radar mõõdab mikrolainete abil kui kiiresti mingi objekt liigub. Põhineb doppleri efektil ja kasutab liikumiste iseloomustamisel, selle seaduste omadusi. Mõõtmised toimuvad tänu ajale, mille jooksul signaal jõuab objektini ja sealt tagasi jõuab.
Antenni kaudu saadetakse need ruumi ja vôetakse jälle kuskil teise antenniga vastu. Seejärel eraldatakse uuesti kôrgsagedusvônkumistest helisageduslikud vônkumised, mis suunatakse valjuhääldi vooluringi. Elektromagnetlainetel on kôik samad omadused nagu teistelgi lainetel : nad murduvad, peegelduvad, interfereeruvad ja difrageeruvad. Elektromagnetlainete skaala on väga lai ja seega ka nende kasutamine on vôimalik paljudel aladel : 1) raadio-, telesides; raadiolokatsioonis; sides (kosmosega) 2) infrapunakiiri kasut. pimeduses binoklites, vastavates fotoaparaatides 3) nähtava valguse kasutamine 4) ultraviolettkiirguse kasutamine 5) röntgenkiirguse kasutamine 6) ja kiirguste kasutamine Raadiolakatsiooniks nim. esemete avastamist ja nende asukoha kindlakstegemist raadiolainete abil. O p t i k a Kiir on suunaga sirge, mis näitab valgusenergia levimise suunda. Läbipaistvas ühtlases keskkonnas levib valgus ühtlase kiirusega sirgjooneliselt.
amplituudi. Rk= R e Amplituudi piirikud - lülitused, mille UV jääb muutumatuks, kui US ületab teatud suuruse, mida nim. piiramisnivooks e. piiramisläveks. Kasutamine: 23 Skeemitehnika. SS-98. TV-tehnikas, raadiolokatsioonis. Skeemitehnikas kasutatakse piirikuid näiteks trapetspinge formeerimiseks siinuspingest impulsside selekteerimiseks amplituudi ja polaarsuse järgi impulsside amplituudi ühtlustamiseks ja signaalide formeerimisel. Sõltuvalt toimest eristatakse 3 liiki piirikuid: 1) ülaltpiirikud kus UV jääb muutumatuks, kui US saab positiivsemaks piiramisnivoost 2) altpiirikud
30 000 - 3000 kHz. Ringhäälingus kasutatakse lainepikkusi 50 - 10 m. Levivad kaugele, sest nad peegelduvad ionosfäärist ja maapinnalt (üks või mitu korda ) Levivad kümnete tuhandete kilomeetrite kaugusele. d) Ultralühilaine on raadiolainete piirkond, kus lainepikkus on 1 mm kuni 10 m sagedus 300 GHz kuni 30 MHz. Ultralühilained levivad otsenähtavuse ulatuses, sest läbivad ionosfääri, kuna peegeldus puudub. Rakedatakse peamiselt raadiosides, raadiolokatsioonis, ringhäälingus ja televisioonis, aga ka meditsiinis (elekterravi ). Rahvusvaheline lennukatastroofide hädakanal töötab sagedusel 121,5 MHz, uuemate laevade avariipoid töötavad sagedusel 406 MHz, militaarpääste sagedus on 243 MHz. 3) Infravalgus (keeleuuendus) ehk Infrapunane kiirgus (endine nimetus) (soojuskiirgus) on eletromagnetkiirgus Lainepikkusega 4×10 -5 kuni 7,8×10 -8 m. Sagedus 7.5× 1011 kuni 3,8×1014 Hz. Infrapunast kiirgust kiirgavad kõik kehad seda rohkem, mida
väljakiirgamise hetkest kuni selle tagasijõudmiseni – kujutamiseni kuvaril. Et raadiolainete levikiirus on konstantne ja võrdne 3*10 5 km/sek, ct D 2 võib arvutada objekti kauguse valemist (1) kus c on raadiolainete levikiirus t aeg impulsi väljakiirgamise hetkest vastuvõtuhetkeni 1.3 Impulssmeetod raadiolokatsioonis. Raadiolokaatori plokkskeem. Radarid töötavad põhiliselt impulssmeetodil, mille eeliseks on sondeerivate impulsside väljasaatmine ja vastuvõtt eri ajahetkedel. See võimaldab kasutada nii impulsside väljasaatmiseks kui vastuvõtuks ühte ja sama antenni. Impulssraadiolokaatori plokkskeem on kujutatud joonisel 1. Sondeeriv impulss Joon 1 Sünkronisaator tekitab lühikeste impulsside jada, mis käivitab modulaatori ja kuvari laotuse
meditsiinis (elekterravi). Ultralühilaine (VHF,UHF) – raadiolainete piirkond, kus lainepikkus on u 1 mm – 10 m (sagedusvahemik 300 GHz – 30 MHz). Ultralühilained levivad põhiliselt ruumilainetena otse 134 nähtavuse ulatuses, mistõttu praktiliselt puuduvad muutlikud interferentsinähtused. Ultralühilained võimaldavad edastada rohkesti informatsiooni, energia on hästi suunatav suhteliselt väikeste antennidega. Ultralühilainet rakendatakse peamiselt raadiosides, raadiolokatsioonis, ringhäälingus ja televisioonis, samuti meditsiinis (elekterravi). Ultralühilaine võimaldab kosmosesidet. Raadiolainete levimine looduslikus keskkonnas sõltub suuresti atmosfääri ja maapinna omadustest. Maad ümbritseva gaasikihi kõrgemas osas (ionosfääris) tekivad kosmilise kiirguse ja päikese ultraviolettkiirguse mõjul elektrilaenguga aineosakesed – ioonid, mille tihedus muutub kõrguse kasvades ebaühtlaselt. Nii on ionosfäär kihistunud: 100–120 km kõrgusel asub E-kiht,
annaabi.ee 
