Hindasin Vahi Selverit ja Vahi Maximat. Need on kaks poodi, mida külastan ise kõige sagedamini ning need on mu kodule kõige lähedal asuvad poed. Asukoha hindamisel pidasin silmas nii klientuuri ja mugavust poodi külastata . Maxima ja Selver asuvad väga lähestiku üksteisele ja on konkurentsi pakuvad poed üksteisele. Mõlemad poed asuvad linnast välja sõidu tee lähedeal ja kliente ei pruugi olla palju. Aga kõik raadil elavad inimesed külastavad mõlemat poodi suurte sisseostude tegemiseks kui ka igapäevase toidu ostmiseks, kuna raadil on need ainukesed toiduoed. Asukoht on ehk selline, kuhu maainimene tuleb toitu ostma, mõlemad asuvad linna ääres. Miljöö all pidasin silmas teenindust ja poe olemust üleülde. Kas mul on sinna alti hea minna . Minu jaoks ei ole väärtuslik juba see et Maximal on tegu Leedu ettevõttega , eelistan ikka pigem kodumaist . Teeninduse osas olen ise
Anderson; emapoolne) Suri samas majas, kus mina kõik 6aastaselt koolivaheajad olin (maatööd!) leetritesse surnud ning hiljem oma lastegagi käisin poeg Vanaisa AUGUST Raadil hauaplaat Kärknas raudteevaht Pere elas Kärkna raudteeputkas nr MOSIN (emapoolne) 418/9 ühes toas viiekesi Viidi Siberisse ja suri Kirovi vanglas Vanaema (isapoolne) Vanaisa (isapoolne)
rahvusvaheliselt tunnustati ka Aleksander Paldrocki uurimistöid leepra alal. Tuntuim eesti (majandus)geograaf oli Edgar Kant, loodusteadlastest olid tuntuimad botaanik Teodor Lippmaa ja taimefüsioloog Hugo Kaho. Silmapaistvad olid Paul Kogermani uurimistööd põlevkivikeemias. Rahvusvaheliselt tuntumaid eesti teadlasi oli astronoom Ernst Öpik. Sõja järel laia maailma jõudnud eesti teadlastest võõras keskkonnas suutsid oma erialal edasi tegutseda lisaks Kantile veel: 1)Raadil töötanud botaanik, taimehaiguste uurija, Elmar Leppik (18981978), 2)Metsandusteadlane Andres Mathiesen (18901955), 3) Arstidest sõjaeelse Teaduste Akadeemia juhataja, bakterioloog Karl Schlossmann (19851969), 4) Humanitaaridest A. Saareste ja G. Ränk. 5)Astronoom Ernst Öpik (18931985), sõdadevahelise Eesti ilmselt silmapaistvaim teadlane. Loodusteadlastest avas sõja eel uue perspektiivika suuna Theodor Lippmaa (18921943), kes paraku hukkus Tartu pommitamisel
asutati Eesti Kultuurilooline Arhiiv, mille aluseks sai Eesti Kirjanduse Seltsi (EKS), Eesti Rahva Muuseumi (ERM), Akadeemilise Kirjandusühingu (AKÜ) ja Akadeemilise Ajaloo Seltsi (AAS) kogude ühendamine. Sellele järgnes ulatuslik kogumistöö. Kõikide arhiivide tegevust juhtisid kolleegiumid. Kõik arhiivid kuulusid sihtasutuse Eesti Rahva Muuseum koosseisu. 1940. aasta novembris riigistati teiste muuseumide seas ka ERM ja jaotati kaheks: Riiklikuks Etnograafiamuuseumiks (asukohaga Raadil) ja Riiklikuks Kirjandusmuuseumiks (asukohaga Vanemuise 42). Kirjandusmuuseumi esimeheks sai MART LEPIK. 1942. aastal likvideeriti Kirjandusmuuseum kui iseseisev asutus Saksa võimude poolt, selle kogud liideti Tartu Ülikooliga. 1944. aastal taastati Kirjandusmuuseum iseseisva asutusena ja toodi vahepeal evakueeritud varad Vanemuise tänavale tagasi. Muuseumi kogud sõjas kuigivõrd kahju ei saanud. Arhiividest said Kirjandusmuuseumi osakonnad. 1
Näited : F. Rude`i ,,Marseljees" , ,,Surev emalõvi" leitud Ninivest, ,,Assüüria sõdurid sõjavankritega" leitud Ninivest, ,,Jumalannad kroonivad vaarao Ptolemaios VI-t" , ,, Narmeri palett" ( reljeeftahvel), ,,Kadunud vend oma abikaasaga" reljeef vesiir Ramose hauast. ,,Flöödimängija" Ludovisi troonilt. Pergamoni Zeusi altari fragmendid Kõrgreljeef. Vaarao Akhenaten ja tema naine Nefertiti tütardega ,Egiptus süvendreljeef arhitekt Arnold Matteuse mälestusmärgil Raadil madalreljeef 2.Ümarplastika - Ruumiline, kolmemõõtmeline kunstiteos ( kuju) Näiteks Milose Venus, Samothrake Nike, Veji Apollon, Merejumal Poseidon. Skulptuur jaguneb ka: 1. Vabaplastika - Vabaplastika ei ole seotud kindla asukohaga nagu seda on monumentaalskulptuur. Ta on ümberpaigutatav. Figuuri mõõtmed ei ületa reeglina elusuurust. Materjalideks kasutatakse kivi, pronksi, puitu ja keraamikat. 2. Monumentaalplastika- jaguneb alusel seisvateks figuurideks ning
3. Johan Voldemar Jannsen alustas 1857 "Perno Postimehe" ning 1864 "Eesti Postimehe". Lisaks on ta kirjutanud hümni sõnad. Asutas ka 1865. aastal "Vanemuise". Korraldas koos oma tütrega Lydia Koidulaga 1869 esimese üldlaulupeo. 4. Jakob Hurt oli Vanemuise seltsi liige. Ta pidas kõne "Saada suureks vaimult". Kirjutas "Eesti Postimehe" lisalehte. Oli kirikuõpetaja Otepääl ning kutsus üles rahvast koguma vanaaja muistendeid, vanasõnu ja legende. Tema auks ehitati Eesti Rahvamuuseum Raadil. 5. Jaan Adamson oli Holstre Pulleritsu külakooli õpetaja. Osales Aleksandri kooli asutamisel. 6. Carl Robert Jakobson pidas 3 isamaalist kõnet. Omas näidistalu kurgjas. Kirjutas ajalehte "Sakala". Oli sakslaste poolt vihatud, kuna mattis oma pereliikmed enda maale. 7. Aleksander kolmas oli esimene vene valitseja (1881). Jättis balti aadli privileegid kinnitamatta. 8. Sergei Sahhovskoi oli kindralkuberner ja vürst. 9. Jakob Kõrv oli venestuse eestvedaja. 1882
9. KUIDAS SAID EESTLASED INFORMATSIOONI LÄÄNES TOIMUVA KOHTA JA KUIDAS VÄLJENDATI ERINEVATEL AEGADEL OMA VASTUPANU NÕUKOGUDE VÕIMULE? VASTUPANU NSVL VÕIMULE: * metsavendlus u 30000, u 2 a metsas, Pärnu, Võru ja Virumaal. Vanad relvad ja laskemoonapuudus. Eluase heinaküün suvel, peidik majas, maaalune punker. Hääbus suvel 1949 (märtsiküüditamine) *1950.ndate aastate põrandaalused noorterühmad lendlehed, vandetõotused. 1949 õhkisid SMV liikmed punamonumendi Raadil * 1960ndate lõpust dissidendid ehk teisitimõtlejad(Enn Tarto, Mart Niklus, Lagle Parek, Jüri Kukk jne) valikud kirjad ja pöödumised INFO LÄÄNEST: * välisraadiojaamad (USA hääl, Vaba EUR) * SO turistid, SO TV ja HELTLN laevaliiklus * teadlaste suhted tihenesid välismaa kolleegidega 10. ISELOOMUSTA EESTI KULTUURIELU JÄRGMISTES VALDKONDADES: HARIDUS, KIRJANDUS, USUELU, RAHVAKULTUUR! II MS järel jagunes kultuur kaheks: välis ja kodueesti.
Vabariigi Riigikokku. Praegu elab Jaan Kaplinski peamiselt oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal. Lapsepõlv ja noorus Jaan Kaplinski esimesed lapsepõlvemälestused on seotud vanaisa kodu Kallastega. Sealt kolisid sakslased perekonna kesklinna Magasini tänavasse, kust on mõned mälestuskillud: onu Leo saksa sõjaväe mundris, käigud botaanikaaeda, kukk Jaani kiriku tornis, mis paistis aknasse ja ka Eesti Rahva Muuseum Raadil. Järgneb aga 1944 ja hulk sõjamälestusi. Magavat last tassiti pesukorviga keldrisse varjule, vahel tuli tal ka pikki tunde, isegi terve öö varjendites, näiteks botaanikaaia mäe sees. Varjendites oli Jaani sõnul huvitav, täiskasvanutel polnud midagi asjalikku teha ja nad rääkisid huvitavaid lugusid ja tegelesid lastega. Pere oli mitmel pool - Haaslaval, Vastse-Kuustes ja Sauel Tallinna lähedal sõjapaos. Sõjajärgse aja mälestustest on ta kirjutanud pikalt
ehitusjäätmete käitlejatele (kivi- ja süvenduspinnast Turu 48, ehitus-lammutusjäätmeid ja suuremõõtmelist betooni Ropka tee 29, asfalditükke võetakse tasuta vastu Teguri 55). Ehituse püsijäätmeid ladestatakse Turu tänava ja Ihaste 12a asuvates pinnasetäitekohtades. 2005. a koguti kokku 130 161 t, 2006. a 115 715 t, 2007. a 145 027 t ning 2008. a 150 822t ehitusjäätmeid. Seega on eraldi kokku kogutud ehitusjäätmete hulk aastast-aastasse suurenenud. Seni sortis ehitusjäätmeid Raadil Utileek OÜ, kelle tegevus on peatunud. 2.9 Prügilad Kuni 16.07.2009 ladestati Tartu linnas tekkinud tavajäätmed Aardlapalu prügilas, mis asub Tartu linnast umbes 15 kilomeetrit lõunas, Ülenurme ja Haaslava valla territooriumidel. Prügila ei vastanud kehtivatele keskkonnanõuetele ja seetõttu tuli prügila jäätmete ladestamiseks sulgeda alates 16. juulil 2009. a Teisi nõuetekohaseid prügilaid
Tänaseks on sini-must-valged värvid Eesti elus taas oma kohale asunud. Värvide legaliseerimine ei tulnud lihtsalt. Avalöögi tegid jälle noored, kes julgesid 21. oktoobril 1987. aastal Võrus korraldada miitingu, kus lehvis sini-must-valge lipp. Järgmisena ilmusid sini-must-valged värvid rahva ette 1988. a. aprillis Eesti Muinsuskaitse Seltsi viiendal kokkutulekul. Eriti märkimisväärne oli kokkutuleku lõpupäeval, 17. aprillil toimunud miiting Raadil. Siin toimus Eesti rahvusvärvide vabanemine mitmekümneaastasest täielikust rõhutusest. Samuti võib Muinsuskaitsepäevi pidada tähtsaiks laiemalt võetuna, kuna Eesti oli kogu totalitaarses süsteemis esimene, kus juleti välja tuua keelatud rahvussümbol - oma rahvuslipp. Järgnesid Tartu X levimuusikapäevad, kus kõlas Alo Matiiseni viis isamaalaulu ning sini-must- valge lipp lehvis juba üsna julgelt. Tõeline vabanemine saabus 1988.a. juunikuus
tähtpäevadel. Tänaseks on sini-must-valged värvid Eesti elus taas oma kohale asunud. Värvide legaliseerimine ei tulnud lihtsalt. Avalöögi tegid jälle noored, kes julgesid 21. oktoobril 1987. aastal Võrus korraldada miitingu, kus lehvis sini-must-valge lipp. Järgmisena ilmusid sini-must-valged värvid rahva ette 1988. a. aprillis Eesti Muinsuskaitse Seltsi viiendal kokkutulekul. Eriti märkimisväärne oli kokkutuleku lõpupäeval, 17. aprillil toimunud miiting Raadil. Siin toimus Eesti rahvusvärvide vabanemine mitmekümneaastasest täielikust rõhutusest. Samuti võib Muinsuskaitsepäevi pidada tähtsaiks laiemalt võetuna, kuna Eesti oli kogu totalitaarses süsteemis esimene, kus juleti välja tuua keelatud rahvussümbol - oma rahvuslipp. Järgnesid Tartu X levimuusikapäevad, kus kõlas Alo Matiiseni viis isamaalaulu ning sini-must-valge lipp lehvis juba üsna julgelt. Tõeline vabanemine saabus 1988.a. juunikuus. Nüüdseks oli raskuspunkt
19. sajandi alguseks oli Eesti töönduses kujunenud kirev pilt. Tegutsesid Rõika Meleski klaasitööstus, Räpina paberivabrik, Tallinna sitsivabrikud, suhkrutöötlusvabrikud, pliiatsi-, äädika-, värvi-, sokolaadivabrik, Pärnu puuvillavabrik, Pollil ja Udrikul toodeti kalevit, trikoosukki, pitsriiet, rummi, rasvaküünlaid, Harjumaal tärklist, puudrit, Õisus sigareid, Lehtses ja Lellel pudeleid, Hiiumaa talupojad valmistasid laevu, Tartus oli peegliraamimisetöökoda, Raadil valmistati tellis- ja kahhelkive. Põllumajandus: Põllumajanduse taastumisel etendas peamist osa viljakaubandus. Tollivaba kauplemise õigus suurendas vilja väljavedu Rootsi ning uueks viljatarbijaks sai ligikaudu 50 000-meheline Vene sõjavägi. Peamiseks väljaveetavaks kaubaks Vene turule sai viin. Tänu eriti elavale viinakaubandusele raiuti maha siinsed põlismetsad. Viinaköögi praagaga nuumati härgi ja müüdi neid Peterburi turule. Sellega pandi alus senisest ulatuslikumale
Jaan Kaplinski lapsepõlv 5 Sündis 22. jaanuaril 1941 Tartu naistekliinikus Toomemäel . Jaan Kaplinski esimesed lapsepõlvemälestused on seotud vanaisa kodu Kallastega. Sealt kolisid sakslased perekonna kesklinna Magasini tänavasse, kust on mõned mälestuskillud: onu Leo saksa sõjaväe mundris, käigud botaanikaaeda, kukk Jaani kiriku tornis, mis paistis aknasse ja ka Eesti Rahva Muuseum Raadil. Järgneb aga 1944 ja hulk sõjamälestusi. Magavat last tassiti pesukorviga keldrisse varjule, vahel tuli tal ka pikki tunde, isegi terve öö varjendites, näiteks botaanikaaia mäe sees. Varjendites oli Jaani sõnul huvitav, täiskasvanutel polnud midagi asjalikku teha ja nad rääkisid huvitavaid lugusid ja tegelesid lastega. Pere oli mitmel pool - Haaslaval, Vastse-Kuustes ja Sauel Tallinna lähedal sõjapaos. Sõjajärgse aja mälestustest on ta kirjutanud pikalt raamatus "Kust tuli
NB! Suurenda pilte! Zaha Hadid. Vahemere Muuseum Reggio Calabrias (Lõuna-Itaalias; projekt) Zaha Hadid. Vilniuse Guggenheimi Muuseum (Leedu; projekt) Kahe aasta eest kerkis Kadriorgu Lasnamäe nõlvale meie suurim kunstimuuseum KUMU. Projekti autor on soomlane Pekka Vapaavuori. Puhtarhitektuuriliselt on tegu ilmse õnnestumisega. Tahaks loota, et sarnane saatus ootab ka meie järgmist rahvuslikku sümbolit Eesti Rahva Muuseumi (see on etnoloogiamuuseum5) Tartu lähistel Raadil. Pekka Vapaavuori. Kumu Tõnu Laigu ja Koit Ojaliiv. Tallinna Prantsuse Lütseumi spordihoone Tallinna Prantsuse Lütseumi spordihoonel on kaks arhitekti: Tõnu Laigu ja Koit Ojaliiv. Pole mingit kahtlust, et sellest saab Põhjala moodsaim õppe-ja spordikeskus. Vahetundidel jalutavad õpilased hoone katusel (vaata maketti!). Subtroopiline mikrokliima on vastava tehnoloogiaga tagatud mitte üksnes hoone sees, vaid ka selle ümber raadiusega 108,37 m.
Arhiivides puudub ka plaan 19. sajandi keskpaigast, mis näitaks Lenné võimalikku kujundust. Ometi on julgetud väita, et põhiliselt 1840ndatest pärit vabakujulist skeemi oluliselt ei muudetud. Kogu planeeringut organiseerivaks looduslikuks teguriks oli avar veepeegel, mille ümber paiknevat hoonestust sidus looklev pargiteede võrk. Siit-sealt avanesid maalilised vaated härrastemajale, haljastusele ja kõrvalhoonetele. 20. sajandi algul oli Raadil geomeetrilise joonisega muruplats ülemisel terrassil, ilupuude ja põõsastega. Terrasside servas pügatud võradega pärnad. (K. Lootus) VEEL NÄITEID EESTIST Hiiu Suuremõisa. Jakob de la Gardie pojatütar krahvinna Ebba-Margareta Stenbock laskis ehitada uue kahe tiibhoonega lossi 1755-1772. a. Suuremõisa on silmapaistvaim ja suurejoonelisim barokkstiilis loss Eestis. Hooned ehitati kohalikust materjalist - lubjakivist ja tellistest. Lossi juurde viivate teede äärde istutati alleed
annaabi.ee 
