Nõmmemetsad... ...on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad. Seetõttu saavad seal kasvada vaid kuivalembesed taimed. Puurindes domineerivad männid on madalakasvulised ja põõsarinne tavaliselt puudub (harva võib olla vaid kadakat). Ka alustaimestu on kidur, kuivalembene ja liigivaene. Nõmmemetsad ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud. Eestis on nad levinud rannikul luiteliivadel moodustades veidi üle 4 % Eesti metsadest. Puurinne on väga liigivaene koosnedes peamiselt harilikust männist, vähem harilikust kuusest, arukasest, harilikust haavast. Põõsarinne tavaliselt puudub. Harva kasvab põõsastest nõmmemetsades vaid harilik kadakas.
Geograafia Nõmmemets 2009 Nõmmemetsa iseloomustus hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku vähe rohttaimi nendel aladel on põhjavesi sügaval pindmised kihid on väga kuivad puurindes domineerivad männid on madalakasvulised põõsarinne tavaliselt puudub (harva võib olla kadakat) alustaimestu on kidur, kuivalembene ja liigivaene ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud Eestis on nad levinud rannikul luiteliivadel Nõmmemetsa rinded Puurinne Põõsarinne Puhmarinne Rohurinne Samblarinne Puurinne (Harilik mänd) on Eesti kõige tavalisem metsapuu
metsades elada ei saa. Põlis- ja loodusmetsad Eestis: · 8000ha põlismetsi · 25 000 ha loodusmetsi · Kokku 5% kõikidest Eesti metsadest · Alutaguse, Hiiumaa, Vahe-Eesti · Suur liigiline mitmekesisus · Inimpelglikud loomad · Putukad · Samblad,samblikud, seened Metsa rindelisus 1.Puurinne · Puuliiki, mida on ülarindes kõige rohkem nimetatakse enamuspuuliigiks. Selle järgi antakse nimi kogu metsale. 2. Põõsarinne · Põõsarinde moodustavad madalad puud ( pihlakad, toomingad) ja põõsad ( sarapuud, magesõstrad, kuslapuud jne) 3. Puhmarinne · Puhmarinde moodustavad puitunud varrega taimed ( kanarbik,mustikas,pohl, leesikas, sookail jne) 4. Rohurinne · Rohttaimed ( leseleht, mets tähthein, karvane piiphein, maikelluke, kõrvenõges) 5.Samblarinne ja Samblikurinne · Karusammal, laanik, palusammal, turbasammal, põrdasamblik, islandi käokõrv jne)
Metsarinded Loodusõpetus Puurinne Esimene metsarinne on puurinne. Puurinde alla kuuluvad kõik puud. Puurinne on kõige kõrgem rinne. Puurinne on näiteks mänd, kuusk, kask, lepp või tamm. Mänd Lepp KuuskTamm Kask Põõsarinne Kasvavad madalkasvulised puud ja põõsad. Põõsarinne võib olla tihe, hõre ning võib ka puududa. Harilik sarapuu Mage sõstar Harilik toomingas Paakspuu Harilik pihlakas Puhmarinne Kasvavad kuni 50 cm kõrgusega puhmad. Puitunud varrega. Maarjasõnajalg Mustikas Kukermari Pohl Kanarbik Rohurinne Kasvavad mitmeaastased rohttaimed. Rohtunud varrega. Õitsevad ja viljuvad. SinilillJänesekapsas Laanelill Leseleht Ülane Sambla ja Samblikurinne
Tiivi Melts METS VI klass II kooliaste Juhendaja: Robi Mets on suletud maastik, sest vaatevälja piiravad puud ja põõsad. Seal kasvavad metsataimed, elavad metsloomad Metsas kasvavad taimed jaotatakse kõrguse järgi rinnetesse Puurinne Põõsarinne Puhmarinne Rohurinne Samblarinne Puurinne Mänd Kask Kuusk Põõsarinne Sarapuu Pihlakas Puhmarinne Maarjasõnajalg Mustikas Rohurinne Sinilill Jänesekapsas Samblarinne Palusammal Karusammal Mets saab nime puuliigi järgi, mida selles metsas kasvab kõige rohkem MÄND - MÄNNIK KUUSK - KUUSIK KASK - KAASIK HAAB - HAAVIK LEHTPUU SEGAMETS OKASPUU SEGAMETS Metsadele antakse nimetus ka selle järgi, millised on seal taimede kasvutingimused. SOOMETS ARUMETS
Loodehmik Metsakäharik Verev kurereha Kassikäpp Nõmm-liivatee Kevadine seahernes Nõmme- metsad Hõredad aeglasekasvulised metsad kõige kuivematel ja vaesematel muldadel. Põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad. Ei talu tallamist ja on väga põlenguohtlikud. Levinud: rannikul liivaluidetel Puurinne on väga liigivaene koosnedes peamiselt harilikust männist, vähem harilikust kuusest, arukasest, harilikust haavast. Põõsarinne tavaliselt puudub. Harva kasvab põõsastest nõmmemetsades vaid harilik kadakas. Puhmarinne on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemari, leesikas, kanarbik. Rohurinne paikneb üksikute laikudena ning koosneb kõrrelistest (lamba-aruhein jne.). Sambla-samblikurinde moodustavad peamiselt hajusalt kasvavad samblikud põdrasamblikud ja porosamblikud Kukemari Lamba- Kanarbik aruhein Leesikas Pohl
Ka alustaimestu on kidur, kuivalembene ja liigivaene. Nõmmemetsad ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud. Eestis on nad levinud rannikul luiteliivadel moodustades veidi üle 4 % Eesti metsadest. Puurindest kasvavad nõmmemetsas peamiselt männid. Põõsarinnet ei olegi nõmmemetsas. · Puurinne on väga liigivaene koosnedes peamiselt harilikust männist, vähem harilikust kuusest, arukasest, harilikust haavast. · Põõsarinne tavaliselt puudub. Harva kasvab põõsastest nõmmemetsades vaid harilik kadakas. · Puhmarinne on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemari, leesikas, kanarbik. · Rohurinne paikneb üksikute laikudena ning koosneb kõrrelistest (lamba- aruhein jne.). · Samblarindes on vähe liike. Enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad samblikud. Putukatest on paljud liigid seotud männiga. Mitmed neist toituvad puu
liidus esimene sipelgakaitseala Koerliblikas · Lendab varakevadest saati, ühe esimese kevadliblikana, kuna talvitub valmikuna · Lendab kogu suve mille käigus valmib tihti 3 põlvkona · Röövik toitub kõrve- ja raudnõgestel. Kuldpõrnikas · Suur rohekaskuldselt läikiv lameda seljaga mardikas. · Kuldpõrnikas toitub nii nagu teisedki põrniklased taimelehtedest ja -õitest. Taimestik · Puurinne Kask, Mänd, Saar, Vaher, Tamm. · Põõsarinne Pihlakas, Paju, Kadakas, Kibuvits. · Puhmarinne - harilik kastehein, kanarbik, lubikas) · Rohurinne - mägiristik, aasristik, ümarleheline kellukas,punane aruhein, kassisaba Puurinne Kask Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest Puurinne Mänd Harilik mänd on Eesti ainus looduslik männiliik ning levinuim puu metsades. Männid katavad 38% Eesti metsamaadest.
Salumets Ajalugu Salumetsad on tuntud ka lihtsalt saludena või püha ohverdamispaigana.Nad on kujunenud kunagistest laialehistest metsadest. Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda laialehised lehtpuud välja ja praegu on salumetsad Eestis haruldased kooslused, millest osa on võetud looduskaitse alla. Mullastik Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega .Põõsarinne on samuti väga liigirikas. Läänesaarte niisketes saludes võib kohata ka meil looduskaitse alla kuuluvat harilikku jugapuud. Asukoht Eestis Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsadest. Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru piirkonnas, kuid Hiiumaal, Põhja-Eesti pael ning Lõuna-Eesti liivadel puuduvad .Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade...
Mets on taimekooslus mis on kujunenud puude koos kasvamisel.esimed metsad olid kaasikud ja mänikud. 5000 aastat tagasi tammikud. 1500 aastat tagasi kuusikud. Inimene muutis metsakoosseisu ja inimene jättis metsa jaoks alati kehvema maa, mis sobis männile. Metsade pindala on kasvanud. Hiiumaa, Ida-Virumaa, Pärnumaa metsarohkeimad maakonnad. Kõige levinumad on mänd, siis kask ja kuusk need moodustavad 9/10 metsadest. Keskonna tingimused metsas: Puud neeldavad enda alla palju päikesekiirgust mis lubab samblikul metsa all paremini kasvada. Temperatuur on nii 24 h kui aastaringselt ühtlasem. Niiskus jaotub metsas ühtlasemalt 24 h ja aastaringi. Linnuliikidest on metsadega seotud u pooled. 60 imetajast 40 elab metsas. Nad toituvad puudest, marjadest ja seal on väga vaheldusrikkad elamisvõimalused. Nõmme-palumets Puurinne- Mänd Põõsarinne- Puhmarinne- Pohl, Kanarbik Rohurinne-Palu härghein Samblarinne- Alpi põdrasamblik, Putukad- männiva...
Laanemets Sissejuhatus Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad.Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis.Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest,
75 päeva. Pojad sünnivad väiksematest taimed ja raiped.Tiinus vältab aprillis või mais. lindudest. tavaliselt 7-9 kuud. Harilik kuusk Puurinne Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Arukask Harilik mänd Harilik kadakas Põõsarinne Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne Harilik pihlakas on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Harilik vaarikas Pohl Puhmarinne Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Kanarbik Harilik mustikas Leseleht
..........................................................................lk5 Salumetsa puud ja põõsad......................................................................................................... ...lk6 2 Keskkonnatingimused: Salumetsad levivad kõige viljakamatel parasniisketel muldadel. Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. Mullad on viljakamad kui mistahes teises metsatüübis. Põõsarinne on samuti väga liigirikas. Salumetsa leiame Eestis vähestes kohtades Põhjarannikul klindi rusukaldel ning mõnes kohas LääneEestis ja saartel. Salumetsadele on omane mitmerindelisus, vaheldusrikkus ja aastaajaline muutlikkus. Üheski teises metsatüübis ei ole elustik nii rikkalik kui salumetsas. Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru piirkonnas. Salumetsade pindala on aastasadade jooksul
Puurinde alla kuuluvad puud. Näiteks: mänd, kuusk, vaher, kask, tamm jne. Vanemas eas puude kasv kõrgustesse aeglustub ja Kuusk puuderindes võivad enam-vähem ühe kõrgused puud olla üsna erineva vanusega. 100 Aastase kuuse latv ei ulatu palju kõrgemale kui 60-aastase kuuse ladvast küll aga on tüvi jämedam. Metsas on ka noori puid, kes on kasvult madalamad. Mänd Põõsarinne Põõsarinne on metsas neljas rinne. Ta on puurindest korrus all pool. Põõsarinde alla kuuluvad Sarapuu oks põõsad. Sarapuu on nime poolest puu, aga päris puudega ei suuda ta kasvus võistelda. Ta kuulub põõsarinde alla. Põõsarindes kasvavad näiteks: Sarapuu, Sarapuu leht magesõstar. Puhmarinne Puhmarinne on metsas kolmas rinne. Puhmarinde moodustavad
Nõmmemetsade levila on meil ebaühtlane, rohkem leidub neid Põhja-, Loode- ja Kagu-Eestis ning saartel, Eesti metsadest moodustavad nad umbes kolm protsenti. Nõmmemetsi esineb meil luidetel, oosidel jne. Kasvupinnas on happeline ning põhjavesi asub mitme meetri sügavusel. 1. Puurinne on väga liigivaene koosnedes peamiselt harilikust männist, vähem harilikust kuusest, arukasest ning harilikust haavast. 2. Põõsarinne tavaliselt puudub. Harva kasvab põõsastest nõmmemetsades vaid harilik kadakas. 3. Puhmarinne on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemari, leesikas ja kanarbik. 4. Rohurinne paikneb üksikute laikudena ning koosneb kõrrelistest. 5. Samblarindes on vähe liike. Enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad samblikud. Nõmmemets. 4 http://soolemb.blogspot.com/2011_08_01_archive.html
Nad on kujunenud kunagistest laialehistest metsadest. Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda laialehised lehtpuud välja ja praegu on salumetsad Eestis haruldased kooslused, millest osa on võetud looduskaitse alla.Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. Siin kasvavad kõrvuti kuusega mitmed lehtpuud. Põõsarinne on samuti väga liigirikas. See koosneb harilikustkuslapuust, sarapuust, toomingast, näsiniinest, magedast sõstrast ja lodjapuust. Läänesaarte niisketes saludes võib kohata ka meil looduskaitse alla kuuluvat harilikku jugapuud. Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsadest, kuid Hiiumaal, Põhja-Eesti pael ning Lõuna-Eesti liivadel puuduvad aga hoopis. Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru piirkonnas. Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste
metsataimi kui ka umbrohtusi, samuti on enamik taimi niitudel valguslembelised. Kasvad põhiliselt kõrrelised, lõikheinalised ja liblikõielised taimed. Niidutaimed annavad toitu ja varju paljudele pisikestele loomadele nagu putukatele, ämblikele, närilistele kui ka lindudele. Aruniidud: Levivad kuivadel või parasniiketel aladel. Seal olevad mullad on harikult liivsavised ja mineraalaineterikkad. Puurinnet enamasti pole aga kui esineb, siis nimetatakse seda kooslust puisniiduks. Põõsarinne on väga liigirikas. Rohurinne on kidur, madala saagikusega, kuid liigirohke. Enamik neist niitudest pool-looduslikud, kujunenud metsadest raiete või põlengute tagajärjel. Enamik aruniite on metsastunud või põllumaaks üles haritud. Tüüpilised aruniite võib näha vaid looduskaitsealadel nagu Matsalus või Viidumäel. Iseloomulikud harilik mänd, arukask, harilik kadakas, kibuvitsad, valge kukehari, punane aruhein, muulukas, kähar sulgsammal, niidukäharik. Lamminiidud:
Üldiselt on domineerivaks puuliigiks kuusk, kuid see võib asenduda männi, arukase ja haavaga. Sagedased on ka segapuistud. Eesti geobotaanikud on laanemetsad jaganud kaheks: liigivaesed männi- ja kuusemetsad ning liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme- segametsadest.. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme. Põõsarinne on hõre ja koosneb harilikust sarapuust, harilikust pihlakast, pajudest. Puhmarinna on lausaline.Peamised liigid on pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold. Rohurinne on liigirikas. Seal kasvavad ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, ohtena sõnajalg, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, harilik nurmenukk, metsülane, harilik mailane, mets-kurereha, madarad, nääred, metskastik, palu-härghein, lakkleht. Samblarindes leidub harilikku
lambaid, kes suudavad hoida ära koosluse kinnikasvamise kadakaga. Aruniidud Aruniidud levivad kuivadel või parasniisketel aladel. Sealsed mullad on harilikult liivsavised ja mineraalaineterikkad. Aruniitude taimkatte kujunemisel on oluline osa heinaniitmisel ja karjatamisel. Puurinne enamasti puudub, kui aga esineb, siis nimetatakse kooslust puisniiduks. Puud võivad kasvada üksikult või väikeste rühmadena. Põõsarinne on sageli väga liigirikas. Rohurinne on kidur, madala saagikusega, kuid liigirohke. Arupuisniitudelt pärineb rohurinde liigirikkuse rekord - 74 liiki soontaimi ühel ruutmeetril. 5 Enamik neist niitudest on pool-looduslikud, seega inimtekkesed, kujunenud metsadest raiete või põlengute tagajärjel. Kui inimmõju - niitmine või karjatamine lakkab, hakkab niit võsastuma ja muutub metsaks
Õitseb suve alguses. Esmaskäbid on nagu punased küünlad kuusepuul. Käbid valmivad ühe aastaga. Mis kuuske kahjustab? Juurepess see on seen, mille niidistik saab alguse kuuse vigastatud tüvel. Levib tüvest edasi juurtesse ning tekitab puidus mädaniku. Sellest kahjustatud kuusk ei pea tormituultele vastu ja murdub kergelt. Kuuse-kooreürask mardikas, kelle vastsed uuristavad kuuse koore all ja põhjustavad puu hukkumise. Põõsarinne Põõsarinne on hõre ja koosneb harilikust sarapuust, harilikust pihlakast, pajudest. Harilik pihlakas Harilik sarapuu Puhmarinne Puhmarinne on lausaline. Peamised liigid on pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold. Lillakas Kanarbik Rohurinne Rohurinne on liigirikas. Seal kasvavad ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, ohtne sõnajalg, leseleht, laanelill,
Hõredad männikud, põõsarindes domineerib kadakas, samblarinne vähe arenenud (mikrokõrgendikel). Levinud saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis. 1.2. Nõmmemetsade tüübirühm- hõredad aeglasekasvulised metsad kõige kuivematel ja vaesematel leedemuldadel7. Levinud ranniku- või sisemaaluidetel. Männikud, alustaimestik liigivaene, hästi esindatud samblikud. 1.2.1. sambliku kkt.- reljeef tasane või nõrgalt lainjas. Põõsarinne puudub või koosneb üksikutest kadakatest. Alustaimestikus valdavalt puhmastaimed. Hästi on arenenud sambla-samblikurinne. Põhjavesi enamasti sügavamal kui 3 m. 1.2.2. kanarbiku kkt.- reljeef nõrgalt künklik. Ülekaalus keskmise ja jämeda terasuurusega liivad, põhjavesi 1-2 m. Alustaimestikus puhmad, kasvab lehtsammalde osatähtsus. Levinud Põhja-Eestis, saartel ja Peipsi põhjakaldal. 1.3
PARK Koostajad:Riina Lumpre Karolin Pedius Üldiselt: Park puiestik Looduskeskkonna osa. Park võib olla puhkekoht või asula kujunduselement. Park püsib pargina vaid inimese abiga. Metsistumine. Park võib olla täies ulatuses tehiskooslus või vähesel määral kohendatud looduslik kooslus (pärandkooslus). Kadrioru park Loodustingimused pargis Liigirikkad. Tehnogeensed mullad. Rohurinne on väga mitmekesine. Põõsarinne sõltub enamasti siiski sellest, mida inimene sinna istutanud on . Pargis leiavad endale kodu:nahkhiir,orav, tuvi jne. Erinevaid parke Kaks suurt gruppi- inimese kujundatud pargid ja poollooduslikud pargid. Looduslikud pargid on näiteks rahvuspark ja looduspark. Inimese kujundatud on mõisapark ja linnapark. Mõisapark Rahvuspark Linnapark Looduspark AITÄH! AITÄH!
SIIRDESOO Ökosüsteemi kirjeldus Soo on liigniiske ala Turbakihi paksus üle 30 cm Põhjavee varude taastumine Eestis soodega kaetud ~ 1/5 maismaast Siirdesoo Üleminekufaas madalsoost rabaks Turvast alla 30 cm Meenikunno soo Taimed SOOVILDIK Samblarinne Taimed HARILIK JÕHVIKAS Rohurinne Taimed VAEVAKASK Põõsarinne Taimed SOOKASK Puurinne Loomad RABAKONN Kahepaikne Põhitoiduks mardikad Vaenlasteks mägrad, rebased, siilid, Kaitsealuste liikide III kategoorias Loomad RÄSTIK Roomaja Toiduks hiired, rabakonnad, lindude äsjakoorunud pojad Vaenlasteks mägrad, rebased, tuhkrud Kaitstavate liikide III kategoorias Loomad SOOKURG Lind
Viljakas ja niiske muld Lubjavaene muld Alustaimestik on vaheldusrikas Puud paiknevad tihedalt ning metsas on hämar Temperatuurierinevused on öösel ja päeval väikesed. Puurinne: harilik kuusk, harilik mänd, arukask, harilik haab, harilik tamm Põõsarinne: harilik sarapuu, harilik pihlakas, paju Puhmarinne: pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold Rohurinne: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, metsülane, kurereha Samblarinne: harilik palusammal, harilik laanik, harilik kaksikhammas, harilik karusammal Selgroogsed imetajad: Valgejänes, orav, pruunkaru, hunt Must kärbsenäpp Käbilind Pöialpoiss Ürask
liivastel lubjavaestel muldadel. Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik, karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ja tihe
Nõmme Mets Nõmme mets on hõre ja aeglasekasvuline. Asub kuival ja vaesel liivmullal. Seal on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Põhjavesi on sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad Seal kasvavad ainult kuivalembelised taimed. Vähe taime ja looma liike. Taimede lehed väikesed ja kaetud vahakihiga (takistavad vee aurumist). Rinded PUURINNE- on väga liigivaene koosnedes peamiselt harlikust männist, vähem harilikust kuusest, arukasest, harilikust haavast. PÕÕSARINNE- peaaegu puudub. Harva kasvab põõsastest harilik kadakas. PUHMARINNE- on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemari, leesikas, kanarbik ja aruhein. ROHURINNE- paikneb üksikute laikudena ning koosneb kõrrelistest näiteks lamba- aruhein, kukehari ja valge ristik. SAMBLARINNE- on vähe liike. Enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad ...
paluka ehk pohla leviku järgi. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus. Abiootilised tegurid: a) kliimategurid ( temperatuur, sademed) b) elukeskkond (õhk, vesi, muld) Ülevaade taimedest Rinde moodustavad enamvähem ühe kõrgusega taimed, puud või põõsad. Taimed jaotatakse viieks erinevaks rindeks. Need on samblarinne, rohurinne, puhmarinne, põõsarinne ja puurinne. Samblarinnet, rohurinnet ja puhmarinnet nimetatakse alustaimestikuks. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal
iseloomulik kähar arvukusega on koldnõges, sinilill, salusammal, kuid leidub harilik kopsurohi, kollane ja võsaülane veel metsakäharikku, lehiksa , harilik jänesekapsas, harilik kolmissõnajalg, varjulill, salu-siumari, mblaid, kaksikhambaid jt. naatja mets-harakputk. · Põõsarinne on samuti liigirikas. · Puurinne on liigirikas. Valitsevad Alustaimestikus kasvab palju nõudlikke taimeliike, sealhulgas põõsastest harilik laialehised puuliigid: harilik tamm, sarapuu, mage sõstar, harilik kuslapuu. harilik pärn, valgepöök, harilik Veel leidub harilikku türnpuud, vaher, harilik saar, harilik jalakas. paakspuud, harilikku lodjapuud. Lisaks leidub
Raba tähtsus · Mageda vee varumine · Mageda vee puhastamine · Hapniku tootmine, vastavate liikide kasvukoht · Teaduslik · Maastikuline Rabale iseloomulik · Puid vähe · Paks vähelagunenud turbakiht · Saab vett ainult sademetest · Ohtralt väikeseid veekogusid (älved ja laukad) · Harilikult kujunenud metsade soostumisel või kinnikasvanud järvedest Puud, põõsad, sammal · Puurinne: harilikult männid, sookased · Põõsarinne: pajud, vaevakased · Samblarinne: harilik karusammal, raba- karusammal, turbasamblad, harilik palusammal Puhmad, rohi · Puhmarinne: kanarbik, sinikas, sookail, küüvits, kukemari, hanevits, pohl, mustikas, harilik jõhvikas · Rohurinne: kahkjaspunane sõrmkäpp, vööthuul-sõrmkäpp, kõdu-koralljuur, laialehine neiuvaip, soo-neiuvaip ning kahelehine ja rohekas käokeel Sookail ja kanarbik Võrdlus Kasutatud kirjandus · http://bio.edu
Laanemets (MustlaNõmme Järvamaal) 5. rühm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Üldinfo Laanemetsad moodustavad 23% Eesti metsadest Eestis on laanemetsad levinud peamiselt Kagu Eestis, PõhjaEestis, Lõuna Eestis ning LoodeEesti Laanemets kuulub arumetsade sekka, mis moodustavad Eesti riigimetsadest umbes 60...70 % Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tinigmused koosluse tekkimiseks ja püsima jäämiseks Muld peab olema viljakas ja niiske Päikesevalgust vähe Temperatuuride erinevused päeval ja öösel on minimaalsed Laanemetsades valitsevad keskmised niiskustingimused...
See loob soodsad tingimused eriti paljudele taimeliikidele. Mitmekesine taimestik loob omakorda tingimused liigirikka loomastiku jaoks. Suurem osa meie salumetsadest on kuuse-salumetsad. Rohkesti on metsi, kus enamuspuuliigiks on arukask, kuid selleks võib olla ka lepp ja haab. Salumetsa puud võivad moodustada isegi kaks puurinnet. Ülemises puurindes võivad olla näiteks kased, haavad, alumises kuused. Tavalisemad põõsad on sarapuu ja toomingas. Põõsarinne on väga liigirohke. Alustaimestusse kuuluvad sinilill, ülased, kopsurohi, kevadine seahernes, maikelluke. Niiskemates metsades on külluslikult sõnajalgu. · saluilmelised segametsad, Taimed : tamm, vaher, jalakas, saar, pärn, haab, kuusk, imekannike, jänesekapsas, kevadine kurelääts, laanelill, leseleht, lillakas, longus helmikas, maasikas, mitmeaastane seljarohi, naat, soo-koeratubakas, ussilakk, võsaülane, · salu-okasmetsad
Puurinne Arukask (Betula pendula Roth) Harilik mänd (Pinus sylvestris L.) Harilik kuusk (Picea abies) Harilik tamm (Quercus robur L.) Harilik haab (Populus tremula L.) Põõsarinne Sarapuu Paju Pihlakas Puhmarinne Kanarbik Mustikas Kattekold Pohl Lillakas Rohurinne • Ussilakk • Võsaülane • Jänesesalat • Leseleht • Laanelill • Jänesekapsas Samblarinne • Laanik • Kaksikhammas • Palusammal • Karusammal Loomad Laanemetsas Selgroogsed imetajad
METS. Kordamine 6. klass 1. Seleta mõisteid: METS, ALUSTAIMESTU, ENAMUSPUULIIK, METSATÜÜP, SAMBLIK, SÜMBIOOS, IGIHALJAS TAIM, TÕUK, SEGATOIDULINE. 2. Täida lüngad. Metsataimed jagunevad _________ järgi rinnetesse. Kõige madalam rinne on _________. Rohurindest kõrgemad rinded on _________, ________ ja _________. Kuni poole meetri kõrgused puhmikud ehk _________ moodustavad puhmarinde. Kõige rohkem päikest saab _____rinne ja kõige vähem _______rinne. 3. Kirjuta joonisele metsarinded. (1 puurinne; 2 põõsarinne; 3 puhmarinne; 4 rohurinne; 5 samblarinne) 4. Millises rindes kasvavad need metsataimed? Kirjuta taime järele sobiva rinde number (vt eelmisest ülesandest). Mänd___ kuusk___ sinilill___ Pohl___ haab___ sarapuu___ Karusammal__ mustikas___ pihlakas___ Põdrasamblik___ võsaülane___ 5. Võrdle elutingimusi metsas ja põllul. Tõmba v...
Pangametsad Tutvustus Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad meil eeskätt pankranniku rusukallete liigirikkad laialehised metsad Nagu nimetuski ütleb, on tegemist metsaga, mis kasvab paepanga ehk klindi vahetus läheduses Püstloodsel paeseinal ei saa puud kasvada, küll aga klindialusel aastasadade jooksul allavarisenud rusul ja mullal Levik Põhja-Eesti klindi rusukalletel ja rusuvallidel Mõne Põhja-Eesti jõe kanjonorus Salevere panga rusukalletel Mullastik Kõige rohkem on levinud rähksed rendsiinad Seejärel gleistunud rähksed rendsiinad Küllastumata mullad, küllastunud gleimullad, rähksed gleimullad Ülemises osas võib muld suvel paiguti kuivada Allpool avaldab sageli mõju paeseinast ja selle jalamilt nõrguv allikavesi Puurinne Jalakas Saar Hall lepp Sanglepp Pärn Vaher Tamm Pärn Põõsarinne Harilik toomingas Harilik lodjapuu Mustsõstar Magesõstar Harilik pihlakas Harilik kuslapuu Harilik lodjapuu Alustaimestik ...
rohumätastega villpeamätastega peenrad, älved Sookask, kohati Sookask ja mänd (teisi Ainult mänd, harva Puurinne sanglepp ja teised, pole) sookask harva mänd Madal kask, porss, Harva madal kask, Põõsarinne (Puudub) pajud, paakspuu porss (Lääne-Eestis) Kanarbik, sookai!, Jõhvikas, mätastel kõik Puhmarinne (Puudub) sinikas, kukemari, rabataimed
Laanemets Referad Sissejuhatus: Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Laanemetsa taimed: Laanemetsade puurinde tüüpiline esindaja on kuusk. Kuusk vajab suhteliselt viljakat mulda kuna kuuse juurestik ei ole just kõige võimsam, kuusk ei vaja väga palju valgust. Puhmarinne on sarnane palu-ja nõmmemetsadega.
.. dominant - taimekoosluses katvuse või biomassi järgi ülekaalus olev ja aineringes kõige tähtsam liik. boniteet - metsa, mulla või maa suhteline headus. Metsaboniteet näitab kasvukoha tootlikkust puuliikide seisukohalt, leitakse puuliikide kaupa tabelitest või graafikutest. Kasutatakse viit boniteediklassi I...V (tootlikkuse vähenemise järjekorras) rinne - vertikaalse struktuuri osa, moodustub üksteist katvatest kihtidest (juurerinded, samblarinne, rohurinne, puhmarinne, põõsarinne, puurinne). horisont - koosluse ruumi paralleelsed, üksteist välistavad kihid (mullahorisondid, pinnahorisont, puhma-rohuhor., võrahorisont, põõsahorisont, võraalune tüvehorisont, võrahorisont). liituvus (liitus) - puistu tihedust iseloomustav näitaja, väljendatakse kümnendmurruna või protsentides maa-ala pindalast. Puuliikide liituvuste summa võib olla suurem kui 1 (üle 100%), sest võrad võivad paikneda ka üksteise sees, võrastiku liituvus on maksimaalselt alati 1 (100%).
Toitained kanduvad veega kokku, sest madalsoo pind on ümbruskonnast madalam Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks, taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest Madalsoo muld on keskmise kuni kõrge tuhasusega (6-13%) ja mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pH 4,8- 6,5) Veereziim alaliselt veega küllastunud, üleujutatud Taimekooslus Puurinne: Domineerib sookask, harvem mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades ka kuusk; kaasliigina kasvab kohati sanglepp. Põõsarinne: hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss. Rohurinne: suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas. Samblarinne: suhteliselt tagasihoidlik: soovildik, teravtipp, turbasamblad, laanik, palusammal. Loomakooslus
Päikesekiired langevad siia peaaegu alati 90 kraadise nurga alt ja nii saavad ekvaatorilähedased alad palju rohkem soojust, kui teised alad Maakeral. 3.Milline on vihmametsade tähtsus kogu maailma looduse jaoks? *fotosüntees *süsihappegaasi kasutamine *hapniku tootmine *suur veeringe 4.Milline on vihmametsade koosseis:taimerinded, -liigid? Vihmametsad koosnevad 4-st rindest: Esimese rinde moodustavad kõige kõrgemad puud. Teine rinne on puurinne. Kolmas rinne on põõsarinne. Neljas on alustaimestiku- ja rohurinne. Liigid:roosipuud, tekad, mahagonid, eebenid, kautsukipuud, orhideed., sandlipuu, veripuu, palisander, pokkpuit. 5.Millised on taimede kohastumused vihmametsades? *Puude lehed:-vahaga kaetud -teravatipulised -lõhedega *Puudel tihti tugijuurel *Liaanidel õhujuured *Õied:-suured -erikujulised -värvikirevad 6. Mis on liaanid, epifüüsid?
laanemetsas: · Viljakas ja niiske muld. · Lubjavaene muld. · Tüüpiline puuliik on kuusk. · Alustaimestik on vaheldusrikas · Puud paiknevad tihedalt ning metsas on hämar · Temperatuurierinevused on öösel ja päeval väikesed. Laanemets Jänesekapsa-mustikakuusik Pikasilla lähistel. Foto A. Palo. Rinded · Puurinne: harilik kuusk, harilik mänd, arukask, harilik haab, harilik tamm · Põõsarinne: harilik sarapuu, harilik pihlakas, paju · Puhmarinne: pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold · Rohurinne: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, metsülane, kurereha Loomaliigid laanemetsas · Selgroogsed imetajad: Valgejänes Orav Pruunkaru Hunt Linnud Must kärbsenäpp Pöialpoiss Käbilind Putukad
O Leetumine on mulla protsess, mille käigus toitained lagundatakse ja uhutakse sademeteveega sügavamale. O Okasmetsades esineb ka igikelts, mis on külmunud maa-ala, mis sulab suvel osaliselt ära. Taimestik O Okasmetsade taimestik on suhteliselt liigirohke. O Neis on igihaljad okaspuud. Esineb ka kitsalehiseid puid näiteks haabu, kaski, pajusid, jne. O Esindatud kõik 5 rinnet :sambla- ja samblikurinne, rohurinne, puhmasrinne, põõsarinne, puurinne. Taiga ehk okasmetsad O Taiga jaguneb kaheks: heletaiga ja tume taiga O Heletaiga on oma nime saanud sellest, et puuokkad on heledamad ja metsas on rohkem valgust. Muld on väheviljakam ja kliima on karmim. Valdavad puuliigid mänd ja lehis. O Tumetaiga on oma nime saanud sellest, et puuokkad on tumedamad ja metsas on vähem valgust. Muld on viljakam ja kliima pehmem. Valdavad puuliigid on kuusk ja nulg. Tumetaiga Heletaiga Loomastik
Mets Koostas: Helina Reino, täiendas: Kristel Mäekask Mis on mets? • Mets on taimekooslus, kus peamise rinde moodustavad puud. • Mets on ökosüsteem – elukooslused (taimed, loomad) ja nende elukeskkond moodustavad ökosüsteemi. Nimetage veel ökosüsteeme ... Järv Jõgi Soo Niit TARBIJAD - LOOMAD TOOTJAD – TAIMED LAGUNDAJAD – BAKTERID; SEENED;VIHMAUSSID JT Elutingimused metsas Võrdle elutingimusi metsas ja põllul • Päikesekiirgus on intensiivsem? • Õhutemperatuuri kõikumine on suurem? • Talvine temperatuur on kõrgem? • Lumi sulab varem? • Tuule kiirus on suurem? • Puud on kitsama võraga? Elutingimused metsas Vähem valgust. • Mida madalamal taim kasvab, seda vähem valgust ta saab. • Puud saavad rohkem valgust kui samblad Vähem tuult. • Puude võrad peavad tuule kinni. Temperatuuride kõikumised on väiksemad. Suvel...
toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. · soo arengu toitevaene järk. RABA SOODE LEVIK EESTIS MULLASTIK JA VEETINGIMUSED · Liigniiske · Pinnas toitainevaene · Kasvada suudavad vaid niiskuslembesed taimed · Kuivendamata rabaturvas sisaldab 90% vett · Mineraalaineid saavad taimed sademetevetest · Mineraalaineid on rabaturbas vaid 2-4 % · Turbahorisont 30 cm- 100 cm RABA RINDED · Puurinne Sookased ja männid · Põõsarinne Paju ja vaevakask · Puhmarinne - kanarbikud, sinikad, hanevitsad, pohlad, mustikad, rabamurakad ja harilik jõhvikas · Rohurinne - alpi jänesevill, pikalehine huulhein, ahtalehine põdrakanep ja luht- kastevars. · Samblarinne - harilik karusammal, raba- karusammal, turbasammal ja harilik palusammal. AHTALEHINE PÕDRAKANEP · Pajulilleliste sugukonda pajulille perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. · Ahtalehine põdrakanep on levinud peaaegu kogu Euroopas, Siberis,
Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus. 1. Taimestik Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas.Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust.Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk- kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik, karvane piiphein)
Looduslik tasakaal Koostas: Laura Kaseküli Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik Looduslik ehk ökoloogiline tasakaal on ökosüsteemi püsimine ajas enamvähem muutumatus olekus. Koosluses oleneb iga liigi olemasolu ja arvukus teistest organismidest Puurinne kõrgeim rinne, mille Click to edit Master text styles moodustavad puud. Second level Põõsarinne madalad puud Third level (toomingas) ja põõsad. Fourth level Fifth level Puhmarinne puitunud varrega taimed, mis ulatuvad vaevalt põlve kõrgusele. Rohurinne rohttaimed. Sambla ja samblikurinne samblad, samblikud. .... Nt metsakoosluses sõltuvad...
Palumets Alice Heleen Ainsalu Elis Heidemann Marija Panifilova Rauno Kaldmaa Antud kooslus koosneb järgmistest liikidest.. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas , harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik,karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid
Wales (Suurbritannia) Asend Asustus Majandustegevus ·Koordinaadid: 51,5°-53,5°N, 3°-5°W ·Elanikke: 3 064 000 ·Kaubandus ·Wales on Suurbritania osa ja asub ·149 in/ km² ·Põllumajandus Keldi mere ning Iiri mere vahel ·Suuremad linnad: ·Turism ·Parasvöötmes Cardiff ·Loomakasvatus ·Pindala: 20 761 km² Swansea ·Ulatus põhjast lõunasse on 210 km ja Newport idast läände olenevalt kohast 50- 150 km ·Rannajoon on ligi 1500 km Loomastik ·Putukad ja selgrootud ...
PALUMET S EMÜ 2014 ÜLDISELOOMUSTUS Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud Nimetus tuleneb paluka e. pohla nimest Levinud parasniisketel liivastel lubjavaesetel muldadel Levinud peamiselt Kagu ja LõunaEestis Ideaalsed metsad matkamiseks ja loodusturismiks TAIME D Puurinne: harilik mänd, harilik kuusk, arukask Põõsarinne: peaaegu et puudub. Võivad kasvada harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas Puhmarinne: pohl, harilik mustikas, kanarbik Rohurinne: kidur ja liigivaene. Harilik jänesekapsas, palu härghein, leseleht, kilpjalg, mitmed kõrrelised Samblarinne: pidev ja tihe. Harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. LOOMA D Ilves Kodukakk Pruunkaru Valgejänes Kaelushiir Rebane Siil Käbilind Musträhn Orav
(http://bio.edu.ee/taimed/general/nommemet.htm, i. a.) Nõmmemetsad on kuivadel toiteainetevaestel muldadel kasvavad metsad. Nõmmemetsad on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad. Seetõttu saavad seal kasvada vaid kuivalembesed taimed. Puurindes domineerivad männid on madalakasvulised ja põõsarinne tavaliselt puudub (harva võib olla vaid kadakat). Ka alustaimestu on kidur, kuivalembene ja liigivaene. Nõmmemetsad ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud. Eestis on nad levinud rannikul luiteliivadel moodustades veidi üle 4 % Eesti metsadest. Parimad männid kasvavad lahjas nõmmemullas, sest nii tekib aeglaselt kasvanud tiheda süüga puit. Puurinne on väga liigivaene koosnedes peamiselt harilikust männist, väga harva harilikust kuusest, arukasest, harilikust haavast.
Rohusoo Koostaja: Juhendaja: 2009 Üldiseloomustus levib enam kui 30 cm paksusel turbakihil taimestikus valitsevad sootaimed samblarindes valitsevad lehtsamblad puudub puhmarinne tekivad soometsade maharaiumisel, niitmise ning karjatamise tagajärjel põhjavee tase on kõrge, ulatub kohati maapinnani Esinemine Eestis Lääne-Eestis Saaremaal madalsoode kogupindala Eestis on 25000 ha Mullastik väga niiske, enamustele taimedele sobimatu kasvukoht ei sobi põllumajandusmaana kasutamiseks turbahorisont on hästi lagunenud rikas toiteelementide poolest põhjavesi ulatub turbahorisondini või selle alla, kevadel ja sügisel ka maapinnani Puurinne - Sookask kõrgus kuni 20 m mitmeaastane heitlehine lehtpuu, ühekojaline lehed on munajad, saagja servaga, rootsulised õitseb mais, on tuultolmleja vili on piklik pähkel, mille seemned valmivad suve lõpus hästi arenenud pinnap...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
