meteoriidikraatrid. Ilumetsa kraatrite puhul on tegemist tugeva meteoriidilöögiga - kraatripõhi ulatub läbi pudedate Kvaternaarisetete üsna sügavale Devoni ladestu Burtnieki lademe liivakividesse. ' Põrguhaua kraatri läbilõige (A. Aaloe järgi); a - 1 - moreen; 2 - turvas ja sapropeel; 3. Devoni liivakivi; 4 - purustatud liivakivi; 5 - glatsiofluviaalne liiv; 6 - liiv moreeni läätsedega; b - Põrguhaua plaan Põrguhaud on ühtlasi ka suurim neist, 80-meetrise läbimõõduga 12,5 meetri sügavune, mille kohal varem olla olnud kirik. See vajunud maa alla, kui sellesse sisenenud kolm jumalakartmatut venda. Seejärel saanud Põrguhaud kuradite asupaigaks, kuhu õhtusel ajal naljalt ei julgetud läheneda. Mõned vapramad olevat siiski puude vahelt piiludes põrguliste lõkke kuma näinud. Kuradi nime ei tohtinud aga ei
Ülejäänud kolme (Ingli-, Tondi- ja Kuradihaud) puhul kahtlesid nende päritolus juba esmakirjeldajad. Praeguseks on need lohud maastikul raskesti leitavad sookuivenduse, metsaraide ja kaardimaterjalide salastamispoliitika tõttu.Ilumetsa kraatrid avastati 1938. aastal TÜ geoloogia üliõpilase Rudolf Halliku poolt. Juba sama aasta sügisel külastas kraatreid tuntud geoloog Artur Luha, kes jõudis otsusele, et tegu võiks tõesti olla meteoriidikraatritega. Tema algatusel koostati Põrguhaua topograafiline plaan ja Süvahaua kraatri põhja kaevati paari meetri sügavune šurf. Sõda peatas aga edasised uurimised. Uuesti alustati Ilumetsa kraatrite uurimist 1956. aastal. Suurima kraatri Põrguhaua läbimõõt valliharjalt on 75-80 m ja sügavus 12,5 m, kraater on veidi elliptilise kujuga. Ümbritseva valli kõrgus ulatub meetrist kuni 4,5 meetrini. Kraatripõhja täiteks on 10 m paksuselt liivakivi ja põhimoreeni segatud mass. Sügavhaua
Neljas tase Viies tase Ilumetsa kraatrid Põlvamaal Teaduslikult on kindlaks tehtud ainult 2: Põrguhaud ja Sügavhaud Kuradihaua, Tondihaua ja Inglihaua meteoriidne teke ei ole siiani tõestatud Põrguhaud: -läbimõõt valliharjalt 105-110m -Valli kõrgus 1-4,5 m -Vanus ligikaudu 6000 a. Sügavhaud: -Läbimõõt 50m -Sügavus kuni 4m - Vall on katkendlik, kõrgusega kuni 1,5 m - Vanus ligikaudu 6000 a. Põrguhaua kraater Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Sügavhaud Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
Meenikunno raba äärde on ehitatud väike matkaonn, lõkkeplats ja vaatetorn. 2,4 km pikkune laudtee aitab rabas rändajal jalad kuivad hoida. Retke jooksul saame tutvuda omapärase loodusega, kuulatada rabahääli. Raja lõpus asub Päikeseloojangu matkamaja, mille juures on meil võimalik teha lõket ja pikemalt peatuda. · Ilumetsa Ilumetsa meteoriidikraatrid on üks Kagu-Eesti huvitavamaid loodusmäletusi mis avastati aastal 1938.Kokku on meteoriidi kaatrid kokku kolm. Suurim on neist põrguhaua,mille läbimõõt on 75-80 m ja sügavus 12,5 m. · Taevaskoda Suure Taevaskoja kõige suurem kalju , millel kaaarjas kuju on 150 m pikk ja 24m kõrge ja see on ka Ahja jõe ürgoru kõige kõrgem liivakivipaljand. Kaarjas kaljusein mitmekordistab kärestike veevulinat, võimendab linnulaulu ja inimeste kõnekõminat. Lähemalt saab näha ka Väikese Taevaskoja punakat kaljut,mis pole küll väga suur,kuid väga huvitav on vaadelda kaldapääsukeste pesaauke,mis on uuristatud kaljusse.
või täielikult. Tekkinud gaaside paisumine väljendub võimsa plahvatusena. Selle puhul jäi tsentraalseks plahvatuseks energiat puudu ja meteoriit aurustus ühtlaselt kogu pinnasesse liikumise ajal. Plahvatusproduktid kandusid kilomeetrite kaugusele ja neid saab nüüd koguda lähedalasuva Meenikunno raba süvakihtidest. Uuringute käigus on kindlaks tehtud, et Põrguhaua piires on aluspõhja Devoni liivakivid umbes 30 m sügavuseni pihustatud lahtiseks liivaks. Kraatri külgmises osas on aluspõhja- ja pinnakihtidelt üles painutatud ja moodustuvad kurru, mida omakorda läbivad lõhed ja murrangud. Ühtekokku on Ilumetsas tähelepanu pööratud viiele lohkvormile, millest aga vaid kaks Põrgu- ja Sügavhaud- on vaieldamatult meteoriitse päritoluga. Ülejäänud kolmest – 4
Päikesesüsteemi väikekehad Klaarika Kaljula ja Kaspar Olman 9.A klass METEORIIT § Meteoor on on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha põhjustatud valgus-, heli- elektri- jm nähtuste kompleks. Keha jääk langeb maapinnale, nimetatakse seda meteoriidiks. § Meteoriit on tahke keha, millel on korrapäratu kuju. Meteoriidi pinda katab õhuke sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed. § Meteoriit koosneb rauast, kivist või mõlemast. Enamik meteoriite on kivimeteoriidid (62%), raudmeteoriite on vähem (34%) ning segameteoriite on 4%. Suure massiga meteoriidid tekitavad maapinnaga põrkudes endast palju suuremaid löögi- või plahvatuskraatreid. Aastas langeb Maale tuhatkond meteoriiti, millest leitakse 10-15. Kraatreid tekitavaid hiidmeteoriite langeb sajandis vähem kui üks. EESTI METEORIIDIKRAATRID Kaali kraatrid § Kaali peakraater asub Saaremaal. Põhjas as...
meteoriitse päritoluga. Suurim neist on 80-meetrise läbimõõduga 12,5 meetri sügavune Põrguhaud, mille kohal varem olla olnud kirik. See vajunud maa alla, kui sellesse sisenenud kolm jumalakartmatut venda. Seejärel saanud Põrguhaud kuradite asupaigaks, kuhu õhtusel ajal naljalt ei julgetud läheneda. Mõned vapramad olevat siiski puude vahelt piiludes põrguliste lõkke kuma näinud. Kuradi nime ei tohtinud aga ei Põrguhaua, ei poolesaja meetrise läbimõõduga Kuradihaua juures suhu võtta, sest muidu jäänudki lausuja kuradi teenriks.7 Põrguhaua vanus on ca 6000 aastat. Eristatakse löögi- ja plahvatuskraatreid. Ilumetsa kraatrite puhul on tegemist tugeva meteoriidilöögiga - kraatripõhi ulatub läbi pudedate Kvaternaarisetete üsna sügavale Devoni ladestu Burtnieki lademe liivakividesse.8 Sügavhaud on Põrguhauast väiksem, läbimõõt 50 m ja sügavus 4,5 m
Eesti tähtsamad meteoriidikraatrid on: Kaali kraater (Saaremaal): peakraater, mille põhjas asub Kaali järv, on põhiplaanilt peaaegu ümmargune, tema läbimõõt valliharjalt on 105-110 m. Kraatri sügavus valli harjalt kuni dolomiidist põhjani 6-meetrise järvesetete all on 22 m. Vall on 4-7 m kõrgune. (Kaali kõrvalkraatrid: kaheksa enamasti kuiva kõrvalkraatri läbimõõt on 12-40 m ja nende sügavus kõigub 1-4 m vahel.) Ilumetsa kraatrid (Põlvamaal): Suurima, Põrguhaua läbimõõt valli harjalt on 80 m, sügavus 12,5 m. Valli kõrgus ulatub 1-4,5 meetrini. Kujult samalaadse Sügavhaua läbimõõt on 50 m ja sügavus kuni 4,5 m. Vall on siin katkendlik, kõrgusega kuni 1,5 m. Tsõõrikmäe kraater (Räpina vald): Tsõõrikmäe üksikkraater kujutab endast vaevumärgatava ringvalliga ümbritsetud ümarat lohku. Ringvalli läbimõõt on 38-40 meetrit, selle hari on lai, enamasti 5-10 m ja väljapoole aeglaselt madalduv
meetritesse ulatuva läbimõõduga lubjakivipankad on tuumikpanga küljest lahti rebitud ja mandrijää poolt sadu meetreid lõuna poole kantud ning siis ka liustikujõe setete alla maetud. http://www.looduskalender.ee/klint/Pildid/650/169-tornim6476.jpg Põrguaugu mägi (ka Põrguhaua mägi), millel pikkust ligi 1 km, moodustab Vaivara Sinimägede aheliku keskosa ja on Pargi- ja Tornimäest eraldatud kitsaste (kuni 200 m) ja umbes tasemeni 55 m ümp madalduvate sadulatega. Põrguaugu mäe pikkus on ligi 1 km ning selle suhteliselt lameda harja ida- ja lääneosa kroonivad vastavalt 81,1 ja 83,2 m üle merepinna ulatuvad künkad. Põrguhaua mäe suhteline kõrgus selle põhjanõlval küünib kuni 45 meetrini
aastast. Samuti on mäe jalamile püstitatud kõrge mälestusrist hukkunutele. Mägedes on säilinud I ja II maailmasõja aegsed kaitseehitised: kohati on näha I maailmasõjast pärinevat Rootsi valli, Tornimäel asub II maailmasõjaaegne saksa vägede staap, Põrguhaua ja Pargi- ehk Lastekodumäel on osaliselt taastatud punkrid. Narva Hermanni Linnus Linnuse kompleks koosneb keskaegsest Liiviordu lossist ja linna kaitsevööndist. Narva linnuse rajasid oma valitsusajal, 13.sajandi 70.aastatel taanlased. Linnus kujunes välja Liivimaa Ordu aegadel 14.- 15
ordoviitsium osa raskelt märgatav Kaali 0,11 3500-7500 a uusaegkond Saaremaal Kraatri põhjas kvaternaar Kuressaarest 19 on järv km kirdes Ilumetsa 0,08 6000 a uusaegkond Kagu-Eesti Põrguhaua ja kvaternaar Sügavhaua kraatri järved Tsõõrikmäe 0,04 9500 a uusaegkond Põlva Kraatri süvend kvaternaar maakonnas on täitunud Räpina lähedal turbalasundiga
Ilumetsa kraatrite puhul on tegemist tugeva meteoriidilöögiga - kraatripõhi ulatub läbi pudedate Kvaternaarisetete üsna sügavale Devoni ladestu Burtnieki lademe liivakividesse. Kraatrite esmauurijaks oli hilisem akadeemik Artur Luha, kelle tööd sõja tõttu katkesid. Pärastsõja aastail oli viljakaim uurija Ago Aaloe, kes selgitas kraatrite morfoloogia ja selle nõlvade dislotseeritud struktuuride alusel meteoriidi langemissuuna, Põrguhaua põhja täitvate setete alusel aga ka ligikaudse vanuse umbes 6000 aastat.11 10 http://www.ut.ee/BGGM/vaatamis/ilumetsa.html 9 11 http://www.hot.ee/kaja56/kraatrid.html 10 4. Neugrundi meteoriidikraater ,,Eesti Päevalehes,, 17.01.1997. a. Ilmunud artiklis ,,Läänemeres avastati eesti suurim
kuigi ka see on kaheldav. Praeguseks on need lohud maastikul raskesti leitavad sookuivenduse ja metsaraide tõttu. Põrgu- ja Sügavhaud on oma kuju, hea säilivuse ja Kaali peakraatrile lähedaste mõõtmete tõttu tüüpilised meteoriidikraatrid. Ilumetsa kraatrite puhul on tegemist tugeva meteoriidilöögiga - kraatripõhi ulatub läbi pudedate kvaternaarisetete üsna sügavale devoni ladestu Burtnieki lademe liivakividesse. Suurima kraatri - Põrguhaua läbimõõt valliharjalt on 75-80 m ja sügavus 12,5 m . Ümbritseva valli kõrgus ulatub meetrist kuni 4,5 meetrini. Devoni liivakivi on plahvatuse käigus pihustatud liivaks. Kraatripõhi on täitunud 2,5 m paksuselt turbaga, millest tehtud palünoloogilised (õietolmu) ja radiosüsinikuanalüüsid andsid kraatri vanuseks ligikaudu 6000 aastat. Kraatripõhja all on Devoni ladestu Burtnieki lademe liivakivid mõjustatud löögist umbes 30 meetri ulatuses.
pihustunud plahvatusel. Väikekraatrite põhjast leitud meteoriidikillud võivad pärineda plahvatanud kehadest, aga ka atmosfääris pidurdunud väiksemate kildude langemisest. A. Aaloe oletas, et tegu on löögi-plahvatuskraatritega. Ilumetsa kraatrid Ilumetsa meteoriidikraatrite rühm asub Põlvamaal. Teaduslikult on kindlaks tehtud neist vähemalt kaks: Põrguhaud ja Sügavhaud. Kuradihaua, Tondihaua ja Inglihaua meteoriitne teke ei ole siiani otseselt tõestatud. Suurima, Põrguhaua läbimõõt valli harjalt on 80 m, sügavus 12,5 m. Valli kõrgus ulatub 1-4,5 meetrini. Kujult samalaadse Sügavhaua läbimõõt on 50 m ja sügavus kuni 4,5 m. Vall on siin katkendlik, kõrgusega kuni 1,5 m. Meteoriidiplahvatus pihustas siin kogu pinnase moodustamata iseloomulikke kergitatud panku vallituumas. On leitud, et orgaanilise päritoluga setted Põrguhauas hakkasid ladestuma ligikaudu 6000 aastat tagasi.
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
