on subjektiivsed avalikud õigused." (TlnRingKo 2-3/140/04) "PS § 5 valguses ei ole aga tõsiseltvõetavat põhjust kahelda, et põhiseadus [§53] paneb üksikisiku kõrval keskkonna kaitse kohustuse ka riigile ja kohaliku omavalitsuse asutustele. Ringkonnakohus on seisukohal, et see kohustus ei ole pelgalt objektiivne, vaid loob isikule subjektiivse õiguse /.../" Õigused §29 lg 1: Igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. tervise ja heaolu vajadus. See osa keskkonnas, mis on seotud isikuga. KSÜSE §29 lg 2: Oluline puutumus on isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. Puutumus on igakordse hindamise küsimus, kuid künnis on suhteliselt kõrge. Piiri isikute vahel, kelle õigusi riivatakse ja kelle omi mitte, ei ole aga käesoleval juhul võimalik selgelt tõmmata
I. Menetlusnõuete järgimine a) Menetlusosaliste kaasamine i) Menetlusosaliste ring Esmalt tuleb välja selgitada, kes on antud asjas menetlusosalised (HMS § 11): (a) OÜ Luxus nii HA andmist taotlev isik kui ka HA adressaat (HMS § 11 lg 1 p-d 1 ja 2); (b) Naaberkinnistu elanikud ja omanikud (edaspidi: elanikud) kolmandad isikud (HMS § 11 lg 1 p 3). OÜ-le ehitusloa andmine võib puudutada neid nii faktiliselt kui õiguslikult. Faktiline puutumus seisneb selles, et kinnistu, millele soovitakse ehitist rajada, asub nende eluruumi vahetus läheduses ning avaldaks suure tõenäosusega mõju nii nende elukorraldusele kui ka varale ja tervisele. Õiguslik puutumus on tagatud mitmete õigusnormidega, mis kaitsevad naaberkinnistu elanike tervist ja vara. Ainuüksi põhiseaduslikul tasandil on sätestatud näiteks omandi ja tervise kaitse (PS § 32 lg 2 ja § 28 lg 1)
02.2006, nr 3-3- 1-86-06, p 16: "Kolleegium peab vajalikuks märkida, et keskkonnaküsimuste otsustamist käsitlevates asjades ei ole võimalik kaebeõigust sisustada identselt tavapäraste haldusasjadega subjektiivse avaliku õiguse rikkumise kaudu. Keskkonnaasjades võib, kuid ei pruugi subjektiivse õiguse rikkumine esineda. Seetõttu saab keskkonnakaitse küsimustes kohtusse pöördumise õiguse aluseks olla mitte üksnes õiguste rikkumine, vaid ka kaebuse esitaja puutumus vaidlustatava haldusakti või toiminguga. Kaebuse esitaja peab ära näitama, et vaidlustatav tegevus puudutab tema huvisid. Puutumus ei tähenda pelgalt võimalust, et tegevus või kavandatav tegevus isikut mõjutab, vaid selline mõju peab olema oluline ja reaalne. Halduskohtul tuleb kaebuse esitaja sellist puutumust vaidlustatud tegevusega kontrollida iga kaebuse puhul eraldi. Olulise ja reaalse puutumuse nõue välistab ka keskkonnaasjades kaebuse esitamise avalikes huvides (s
ametnikul on vastavad volitused kirjadele vastamiseks 2. Menetlusnõuded a) Menetlusosaliste kaasamine i) Menetlusosaliste ringi määratlemine (HMS § 11) (a) Taotleja Säre on taotleja (b) Adressaat - (c) Kolmas isik - - Faktiline puutumus - Õiguslik külg - Ettenähtavus (d) Teine haldusorgan - ii) Teavitamine (a) Reegel: HMS § 35 lg 1 p 2, § 35 lg 2 isikule ei ole teatatud - (b) Erandid: HMS § 40 lg 3 (analoogia) b) Ärakuulamine (HMS § 40)
b) Kahtlus erapooletuses (HMS § 10 lg 1 p 4) c) Taandamise piirangud (HMS § 10 lg-d 5 ja 6) 2. Menetlusosaliste kaasamine a) Menetlusosaliste ringi määratlemine (§ 11) i) Taotleja ii) Adressaat iii) Kolmas isik - Faktiline puutumus - Õiguslik külg - Ettenähtavus iv) Teine haldusorgan b) Ärakuulamine (§-d 35 ja 40)2 i) Ärakuulamise nõutavus ii) Erandid iii) Teavitamine iv) Arvamuse esitamise võimalus III. Vorminõuded
b) Kahtlus erapooletuses (HMS § 10 lg 1 p 4) c) Taandamise piirangud (HMS § 10 lg-d 5 ja 6) 2. Menetlusosaliste kaasamine a) Menetlusosaliste ringi määratlemine (§ 11) i) Taotleja ii) Adressaat iii) Kolmas isik - Faktiline puutumus - Õiguslik külg - Ettenähtavus iv) Teine haldusorgan b) Ärakuulamine (§-d 35 ja 40)2 i) Ärakuulamise nõutavus ii) Erandid iii) Teavitamine iv) Arvamuse esitamise võimalus III. Vorminõuded 1
1. Avaliku halduse ülesannete täitmine 2. Avalik-õigusliku haldusekandja-avalik-õigusliku juriidilise isiku(omavalitsusüksuse) olemasolu 3. Iseseisvus(ainuvastutus)-kas ja/või kuidas seaduslikkuse raames ülesandeid täita 4. Nende isikute osalus avalike ülesannete täitmisel, keda need ülesanded eriti puudutavad(nt Ülikooli puhul asjaomasteks isikuks, keda täidetavad ülesanded puudutavad, professotrid, üliõpilased jt).Puutumus eri haldusülesannetega võib toimuda teatud kindla territooriumi raames(KOV) või olla seotud vastavate haldusülesannete sisuga(funktsionaalne omavalitsus). Viimase näideteks on kutsealade omavalitsused(advokatuur, Notarite Koda), akadeemiline omavalitsus(Tartu Ülikool), vähemusrahvase kultuuriomavalitsus jt Omavalitsuse tunnusteks on- Objekti järgi-avalike ülesannete (halduse) piiratud e osaline üleandmine seduase
või toimingu mittesooritamine rikuks isiku õigusi (sisuliselt siis nagu tühistamiskaebusegi puhul). HKMS: tuvastuskaebusega saab aga kohtu poole pöörduda, kui isikul on põhjendatud huvi. "Isiku põhjendatud huvi olemasolu saab hinnata kahest aspektist lähtudes. Esiteks saab isikul haldusakti õigusvastaseks tuvastamiseks olla põhjendatud huvi, kui tal on selle haldusaktiga otsene ja isiklik puutumus. See tähendab, et haldusaktil peab olema vahetu mõju selle isiku õigustele. Teiseks peab soovitud tuvastus andma isikule ka selge eelise ehk õigusliku kasu. See tähendab, et õigusvastasuse tuvastamine peab aitama seda taotlenud isikut edaspidi tema rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel. Põhjendatud huviks ei saa olla lihtne huvi veenduda toimingu õigusvastasuses. Kaebetähtaeg üldreegel 30 päeva. Tühistamiskaebuse puhul 30 päeva haldusakti
OV mõiste, liigid ja funktsioonid Mõiste ja liigid: teine oluline haldusorganisats tüüp, mis eri tunnuste alusel eristub vahetust ja kaudsest riigihaldusest. OV mõistes järgmised tunnused: Avaliku halduse ül-te täitmine A-õ haldusekandja – a-õ jur isiku (OVüksus) olemasolu Iseseisvus (ainuvastutavus): kas ja/või kuidas seaduslikkuse raames ül-d täita Nende isikute osalus avalike ül-te täitmisel, keda need eriti puudutavad. Puutumus eri haldusül-ga võib toimuda teat kindla terr raames (KOV) või olla seotud ül-te sisuga (funkts OV). Veel on kutsealade OV (advokatuur, Notarite Koda), akadeemiline OV (UT), vähemusrahvuse kultuuriOV jt. OV tunnused on: Objekti järgi: avalike ül-te (halduse) piiratud e osaline üleandmine seaduse alusel (mater OV mõiste), st oma ül-te ja tegevussfäär.
Menetlusosalised HMS § 11 lg 1 – Taotleja – haldusakti andmist/toimingu sooritamist taotlev/halduslepingu sõlmimiseks ettepanekut tegev isik; (p 1) Adressaat – kellele haldusakt või toiming on suunatud või kellele haldusorgan on teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks; (p 2) Kolmas isik – kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada - Olulised on kaks aspekti, mille alusel saab kindlaks teha - õiguslik puutumus antava haldusaktiga ja ka faktiline puutumus.; (p 3) Haldusorgan – kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks (p 4) Haldusorgan võib menetlusosalisena kaasata muid isikuid ja organeid, kelle huve haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada. NB! Haldusorgan, kes viib menetlust läbi ei ole menetlusosaline!!! Et olla menetlusosaline, peab olema tingimused täidetud –
samas kriminaalasjas süüdistatav või tsiviilkostja. Tsiviilhagis esitataval nõudel peab olema piisav seos kriminaalmenetluse esemega. Vastasel korral satub kannatanu nõude lahendamine vastuollu kriminaalmenetlusliku tsiviilhagi instituudi olemusega ja väljub kriminaalasja arutava kohtu pädevuse piiridest. 21. Esmalt on eelmises punktis osutatud seose olemasoluks nõutav tsiviilhagi aluseks olevate faktiliste asjaolude kogumi vahetu puutumus süüdistuses kirjeldatud teoga. Riigikohus on märkinud, et kriminaalmenetluses on võimalik esitada üksnes selline tsiviilhagi, mille aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad "olulises osas" süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaoludega (vt nt Riigikohtu erikogu 22. veebruari 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-106-12, p 47). See, millal saab kannatanu tsiviilnõude tekkimise asjaolude ja kuriteo koosseisuliste asjaolude kattuvat osa pidada "oluliseks", on fakti küsimus
annaabi.ee 
