niudeluuauk (fossa iliaca), mille kõrval on kõrvalestjaspind (facies auricularis) ja niudeluukörpus (tuberositas iliaca). Niudeluutiiva välispinnal kulgevad alumine tuharajoon (linea glutea inferior), eesmine tuharajoon (linea glutea anterior) ja tagumine t uharajoon (linea glutea posterior). PUUSALUU (os coxae) (peas) Istmiku- ja häbemeluu piiravad toppemulku (foramen obturatum). Liigesõõnsus ehk puusanapp (acetablum). Puusanapast allpool on puusanapa auk (fossa acetabuli). Puusanapa ülalpool on kuujaspind (facies lunata). Puusanapa august allpool on puusanapasälk (incisura acetabuli). SÕRMEDE LÜLID (digitorum phalanges) (peas) Sõrmede luud koosnevad kolmest lülist: lähimine lüli (phalanx proximalis), keskmine lüli (phalanx media) ja kaugmine lüli (phalanx distalis). Igal lülil on lülipõhimik (basis phalangis), lülikeha (corpus phalangis) ja lülipea (caput phalangis). Pöial (pollex).
kämblaluud trapetsluuga). S(lähendamine, eemaldamine), vastandamine teistele sõrmedele ja ringliigutused. · Joonis lk 29 15. Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited. · Keraliiges (õlaliiges -> abaluu ja õlavarreluu vahel)(kämbla-lüliliigesed v.a. Ikämbla lüliliiges, mis on ellipsoidliiges) · Pähkelliiges keraliigese erivariant (puusaliiges -> reieluupea ja puusanapa vahel) · Lameliiges keraliigese erivariant (randme-kämblaliiges -> randmeluude distaalse rea ja II-V kämblaluu vahel) · Joonis lk 29 16. Nimeta lülisamba osad ja neid 17. Lülisamba ehituse põhimõte. moodustavate lülide arvud. Iga lülisambalüli koosneb kehast, kaarest ja Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb jätketest. Keha ja kaar ümritsevad lülimulku.
) niudelihas-O. Niudeluu tiib b.) suur nimmelihas- O.nimmelülid Oluline sprinteritel. 1) Luud mis on õlavöötme(rangluu clavicula, abaluu scapula), õlavarre (õlavarreluu humerus) ja käsivarre (küünarluu ulna, kodarluu radius) skeletiks, lisa igaühele tema ladinakeelne nimi. 2) Nim puusaluu osad, lad nimed ja millise süvendi moodustamist võtavad osa 3 puusaluu os:. a) häbemeluu os pubis b) Niudeluu os ilium c) istmikuluu os ischii. Moodustavad puusanapa. 3) Nimeta liigese põhiosad (2 liigespinda, liigese õõs/pilu, kapsel) ja mis ül on sünoovial (määrdeaine, toite)? 4) Nimeta üheteljeliste liigeste põhitüübid, liikumistelg ja too näiteid. a) Plokk-liiges front telg sõrmelülidevaheliiges, põlve liigese ülaosa. b) Ratasliiges vertikaal / põikitelg alumine kuklaliiges, roide liigesed, küünarluu-kodarluu liiges. 5) Lülidevaheliigesed : milliste selgroo osade vahele on need moodustunud
) niudelihas-O. Niudeluu tiib b.) suur nimmelihas- O.nimmelülid Oluline sprinteritel. 1) Luud mis on õlavöötme(rangluu clavicula, abaluu scapula), õlavarre (õlavarreluu humerus) ja käsivarre (küünarluu ulna, kodarluu radius) skeletiks, lisa igaühele tema ladinakeelne nimi. 2) Nim puusaluu osad, lad nimed ja millise süvendi moodustamist võtavad osa 3 puusaluu os:. a) häbemeluu os pubis b) Niudeluu os ilium c) istmikuluu os ischii. Moodustavad puusanapa. 3) Nimeta liigese põhiosad (2 liigespinda, liigese õõs/pilu, kapsel) ja mis ül on sünoovial (määrdeaine, toite)? 4) Nimeta üheteljeliste liigeste põhitüübid, liikumistelg ja too näiteid. a) Plokk-liiges front telg sõrmelülidevaheliiges, põlve liigese ülaosa. b) Ratasliiges vertikaal / põikitelg alumine kuklaliiges, roide liigesed, küünarluu-kodarluu liiges. 5) Lülidevaheliigesed : milliste selgroo osade vahele on need moodustunud
keskjoonel häbemeluude ühendumisel Ristluu-niudeliiges on lameliiges – väga piiratud liikuvusega . Soolised erinevused – naise vaagen – lühem ja lamedam mehel – kõrgem ja ettesuunatud. Puusaluude ühendusele mõjuvad jõud Gravitatsioonijõud Vastusurvejõud 16. Puusaliiges, abiseadeldised, liikuvus. Puusaliiges on pähkelliiges. Selle moodustavad reieluu pea ja puusanapp. Abiseadeldised: • liigesmokk • niude-reieluu side • puusanapa ristiside • reieluupeaside • sõõrvööde Liikuvus: ümber frontaaltelje, ümber sagitaaltelje , ümber vertikaaltelje 17. Puusaliigesele toimivad lihased, innervatsioon. Niude nimmelihas. suur tuharalihas. väike tuharalihas suur lähendaja. Kolmepeane pööraja. Innervatsioon: Nimmepõimikureie närv paneb tööle lähendajad, Tuharanärvid- reietagaküljel innerveerib reie tagakülge. 3 18
kamm ja häbemeliiduse ülaserv. Väikevaagna seinteks on ees häbemeliidus, külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndraluu. 44. Puusaliiges: On keraliigese erivariant - pähkelliiges (kolmeteljeline). Liigenduvateks luudeks on reieluupea ja puusanapp, selle kaudu ühendub alajäseme vabaosa vaagnavöötmega. Reieluupea moodustub 2/3 ja puusanapp 1/2 kera pinnast. Puusanappa täiendab napamokk ja puusanapa-sälku puusanapa-ristiside. Tähtsaim side on niudeluu-reie side, mis piirab reie tahaviimist. See on inimkeha tugevaim side. Liigeseõõnes asub reieluupeaside. Liigutused toimuvad ümber 3 telje: a) Ümber frontaaltelje - reie tõstmine ette ja reie tahaviimine (13° ainult, piiravad pikisidemed, peamiselt niudeluu-reie side). b) Ümber sagitaaltelje - reie eemaldumine (abduktsioon) ja lähendamine (aduktsioon). c) Ümber vertikaaltelje - reie sisse- ja väljapööramine. 45
-puusaluude ühendustele mõjuvad jõud: 1) Gravitatsioon – keharaskus alla vaagnale suunatud, lükkab puusaluid eemale 2) Vastandjõud – reieluud suruvad vaagna kokku 16. Puusaliiges, abiseadeldised Liigestuvad pinnad: reieluu pea ja puusaluu napp Abiseadeldis: napamokk – napa ääre kõrgendus Keraliigese erivariant – pähkelliiges Sidemed: 1) Niudeluu-reie side – piirab reie taha viimist, aitab keha tasakaalu säilitada, inimorganismi tugevaim side 2) Puusanapa-ristiside – sulgeb napaaugu ja annab liikuvust 3) Reieluupeaside – algus ristside ja liigub reieluupea sisse 4) Sõõrvööde – reieluu kaela ümber, hoiab reieluupead napas -liikumisvõimalused: frontaal-, sagitaal-, vertikaaltelg ja koonusliikumine Puusaliigese liikumine vaagna liikumise tõttu: 1) Ümber frontaaltelje (sagitaaltasapinnas), toimub lülisamba nimmepiirkonna ja vaagna liikumine. 2) Puusaliigese liikumine ümber sagitaaltelje(frontaaltasapinnas), toimub lülisamba
nimmelülid Oluline sprinteritel. 21. Luud mis on õlavöötme, õlavarre ja käsivarre skeletiks, lisa igaühele tema ladinakeelne nimi. Õlavööde rangluu (clavicula) ja abaluu (scapula). Õlavars õlavarreluu (humerus). Käsivars küünarluu (ulna) ja kodarluu (radius). 22. Nim puusaluu osad, lad nimed ja millise süvendi moodustamist võtavad osa 3 puusaluud. Niudeluu os ilium Istmikuluu os ischii Häbemeluu os pubis Moodustavad puusanapa. 23. Nimeta liigese põhiosad ja mis ül on sünoovial? Põhiosad: 2 liigespinda, liigese õõs/pilu, kapsel. Sünoovia ülesanne: määrdeaine (vähendab hõõrdumist), kannab toitained kõhre rakkudele, kannab ära kõhrerakkude jääkained. 24. Nimeta üheteljeliste liigeste põhitüübid, liikumistelg ja too näiteid. Plokk-liiges frontaaltelg (flexio ja extensio) sõrmelülide vaheliiges, põlveliigese ülaosa.
Kirjelda puusaliigese arengulise nihestuse olemust. Puusaliigese arenguline nihestus on puusaliigese arengulise düsplaasia raskeim aste. Varem nimetati seda haigust puusaliigese kaasasündinud nihestuseks, kuid hilisemad uuringud on näidanud, et ebasoodsatel tingimustel võib algselt düsplastiline puusaliiges nihestuda ka hiljem. Puusaliigese arenguline düsplaasia tähendab ühe või mitme puusaliigest moodustava komponendi – liigesekapsli, reieluu proksimaalse otsa ja puusanapa defektsust. Sõltuvalt raskusastmest on tegemist puusaliigese düsplaasia, ebastabiilsuse, osanihestuse või nihestusega. Millised on puusaliigese arengulise nihestuse riskitegurid? Oligohüdramnion, sünnikestus, enneaegsus (ebaküpsus, lõtvus, arenguhäire), mitmikud, madal sünnikaal, tuhar või jalgseis, geneetilisus, tüdrukud. Kirjelda puusaliigese arengulise nihestuse kliinilisi tunnuseid.
sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 41) Puusaliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine? Pähkelliiges (kolmeteljelised) Liigenduvateks luudeks on reieluu pea ja puusanapp, selle kaudu ühendub alajäseme vaba osa vaagnavöötmega. Reieluupea moodustub 2/3 ja puusanapp 1/3 kera pinnast. Puusanappa täiendab napamokk ja puusanapa ristiside. Niude-reieluuside, mis piirab reie tahaviimist. Liigeseõõnes asub reieluupeaside. Liigutuste ulatust piiravad liigese ehitus, arvukad lihased ja võimsad sidemed. Liigutused toimuvad ümber 3 telje: 1) Ümber frontaaltelje reie tõstmine ette ja reie tahaviimine (13 kraadi ainult, piiravad pikisidemed, peamiselt niude-reie side 2) Ümber sagitaaltelje reie eemaldumine (abduktsioon) ja lähendamine (aduktsioon) 3) Ümber vertikaaltelje reie sisse- ja väljapööramine.
Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 15 41) Puusaliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine? Pähkelliiges (kolmeteljelised) Liigenduvateks luudeks on reieluu pea ja puusanapp, selle kaudu ühendub alajäseme vaba osa vaagnavöötmega. Reieluupea moodustub 2/3 ja puusanapp 1/3 kera pinnast. Puusanappa täiendab napamokk ja puusanapa ristiside. Niude-reieluuside, mis piirab reie tahaviimist. Liigeseõõnes asub reieluupeaside. Liigutuste ulatust piiravad liigese ehitus, arvukad lihased ja võimsad sidemed. Liigutused toimuvad ümber 3 telje: 1) Ümber frontaaltelje – reie tõstmine ette ja reie tahaviimine (13 kraadi ainult, piiravad pikisidemed, peamiselt niude-reie side 2) Ümber sagitaaltelje – reie eemaldumine (abduktsioon) ja lähendamine (aduktsioon) 3) Ümber vertikaaltelje – reie sisse- ja väljapööramine.
sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 41) Puusaliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine? Pähkelliiges (kolmeteljelised) Liigenduvateks luudeks on reieluu pea ja puusanapp, selle kaudu ühendub alajäseme vaba osa vaagnavöötmega. Reieluupea moodustub 2/3 ja puusanapp 1/3 kera pinnast. Puusanappa täiendab napamokk ja puusanapa ristiside. Niude-reieluuside, mis piirab reie tahaviimist. Liigeseõõnes asub reieluupeaside. Liigutuste ulatust piiravad liigese ehitus, arvukad lihased ja võimsad sidemed. Liigutused toimuvad ümber 3 telje: 1) Ümber frontaaltelje reie tõstmine ette ja reie tahaviimine (13 kraadi ainult, piiravad pikisidemed, peamiselt niude-reie side 2) Ümber sagitaaltelje reie eemaldumine (abduktsioon) ja lähendamine (aduktsioon) 3) Ümber vertikaaltelje reie sisse- ja väljapööramine.
põhjustatud vigastused anaal-, perineaal- või genitaalpiirkonnas. Võõrkeha sissetungist põhjustatud vigastused ei käi alati koos vaagnaluuvigastustega, kuid on ohtlikud sageli kaasnevate vaagnaelundite vigastuste tõttu. Vaagnavigastuste letaalsus on 8%. Koos ümbritsevate pehmete osade ja vaagnaelundite kaasnevate vigastustega võib letaalsus tõusta 83%-le. 523 Terminoloogia Acetabulumi vigastus – puusanapa vigastus Vaagnaelundi vigastus – peamiselt väikeses vaagnas paikneva elundi vigastus Vaagnaringi vigastus – vigastus (murd, liigeserebend, sümfüüsirebend) koos vaagnaringi katkemisega (stabiilne/ebastabiilne, lihtne/kompleksne, kinnine/lahtine vaagnaring) Võõrkeha sissetungist põhjustatud vigastus – suure võõrkeha (oda, teivas) sissetungist, põhjustatud vigastus, enamasti altpoolt vaagnasse, peaaegu alati koos vaagnaelundite vigastusega
annaabi.ee 
