vereringe soodustamiseks. Võimalusel soorita harjutust päeva jooksul igas tunnis 4-5 minutit. · Põlveliigese täissirutuse saavutamine ja hoidmine · Põlveliigese painutus kuni 90 kraadini: painuta põlve 15- 20 korda järjest; libistades kanda mööda aluspinda aeglaselt tuhara suunas nagu näidatud joonisel. · Eesmise reielihase pingutamine: pinguta reie eesmist lihast, surudes põlveõnnalt kergelt vastu aluspinda; soorita 15-20 harjutust 2-3 kordusena · Harjutused puusaliigesele kõikides suundades 10-12 harjutust 3 kordusena nagu näidatud joonistel. Harjutuse sooritamise ajal painuta labajalga hüppeliigesest võimalikult enda poole. Ettesuunas : Tahasuunas: Sissepoole küljele: Külgsuunas: 2-4 nädalat operatsioonist: (4 nädalat peale operatsiooni) · Harjutusi soorita 5-7päeval 1-2x päevas · Normaalse kõnni jälgimine ja saavutamine · Kui haav on täielikult paranenud ja ei esine valu, võib alustada raskemate harjutustega.
Väikesõrme sõrmedesirutaja üht haru väikesõrme selgmisele Talitlevad vastavalt nimetusele. sirutaja (st. Algab õlavarreluu pinnale, kus muutub selle lateraalselt põndapealiselt) aponeuroosiks Toimides puusaliigesele, teostab Algab kahe peaga, mis niude-nimme lihas reie jätkuvad omaette lihastena. anterversiooni (nn sprinterlihas) Suur nimmelihas algab Mõlemad lihased ja vähesel määral ka Vaagnavö Niude- viimaselt rinnalülilt ja kinnituvad ühise kõõluse välisrotatsiooni. Fikseeriutd
servale. 2. Abistada patsient voodisse istuma: · Patsiendist kaugemal olev abistaja on näoga patsiendi poole, astuda põlvega või põlvedega voodi peale. Istuda oma jalale või jalgadele patsiendi puusa juures. Haarata patsiendist kaugema käega kinni patsiendi padja servast (patsiendi viimase kaelalüli kõrguselt). Teine käsi asetada patsiendi lähemale puusaliigesele, sõrmed väljapoole (pilt 1, 2). · Patsiendist lähemal olev abistaja on näoga patsiendi poole, külg vastu voodit, võtta väljaaste asend või asetada põlv voodile. Haarata patsiendist kaugema käega kinni patsiendi padja servast (patsiendi viimase kaelalüli kõrguselt). Teine käsi asetada patsiendi lähemale puusaliigesele, sõrmed väljapoole (pilt 1, 2). Pilt 1 Pilt 2
pööratud pindadelt. Kinnituskoht – proksimaalne faalanks II, III kahepool ja IV sõrmel ning sidekirme. Funktsioon – eemaldavad sõrmi keskjoonest, sealjuures III sõrm saab liikuda nii pöidla- kui ka väikesõrme suunas. 20 Alajäseme pindmised lihased: 1. Rätsepalihas m. Sartorius Algab – niudeluu ülemis-eesmiselt niudeluuogalt. Kinnitub – sääreluuköprusele. Funktsioon – toimides puusaliigesele, teostavad reiesirglihas ja rätseplihas reie anteversiooni. Rätseplihas roteerib reit ka väljapoole. Toimides põlveliigesele, sirutab reie-nelipealihas säärt, rätseplihas painutab ja roteerib säärt sissepoole. 21 2. Eesmine sääreluulihas m. tibialis anterior Algab – sääreluu lateraalselt pinnalt. Kinnitub – 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimiku taldmisele pinnale.
Puusaluude ühendusele mõjuvad jõud Gravitatsioonijõud Vastusurvejõud 16. Puusaliiges, abiseadeldised, liikuvus. Puusaliiges on pähkelliiges. Selle moodustavad reieluu pea ja puusanapp. Abiseadeldised: • liigesmokk • niude-reieluu side • puusanapa ristiside • reieluupeaside • sõõrvööde Liikuvus: ümber frontaaltelje, ümber sagitaaltelje , ümber vertikaaltelje 17. Puusaliigesele toimivad lihased, innervatsioon. Niude nimmelihas. suur tuharalihas. väike tuharalihas suur lähendaja. Kolmepeane pööraja. Innervatsioon: Nimmepõimikureie närv paneb tööle lähendajad, Tuharanärvid- reietagaküljel innerveerib reie tagakülge. 3 18. Põlveliigesele toimivad lihased, innervatsioon. Põlve painutavad lihased: poolkilelihas reie-kakspealihas
sisse 4) Sõõrvööde – reieluu kaela ümber, hoiab reieluupead napas -liikumisvõimalused: frontaal-, sagitaal-, vertikaaltelg ja koonusliikumine Puusaliigese liikumine vaagna liikumise tõttu: 1) Ümber frontaaltelje (sagitaaltasapinnas), toimub lülisamba nimmepiirkonna ja vaagna liikumine. 2) Puusaliigese liikumine ümber sagitaaltelje(frontaaltasapinnas), toimub lülisamba nimmelülide ja vaagna liikumine. 3) Horisontaaltasapinnas liikumine. Roteerub vaagen. 17. Puusaliigesele toimivad lihased ja nende innervatsioon Frontaaltelg: 1) Ette viimine: niude-nimme lihas, reie sirglihas, rätsepalihas = nimmepõimiku reienärv 2) Taha viimine: suur tuharelihas = ristluupõimiku alumine tuharanärv; reie-kakspealihas = ristluupõimiku istmikunärv Sagitaaltelg: 1) Eemaldamine: keskne ja väike tuharalihas = ülemine tuharanärv 2) Lähendamine: suur lähendaja = istmikunärv ja toppenärv; pikk ja lühike lähendaja = nimmepõimiku toppenärv Vertikaaltelg:
kõhupõikilihased). Pöid talitleb vedruna. 58.ALAJÄSEME LIHASTE TÖÖ ERIPÄRA PÄKK-KÕNNIL Põlve- ja pöialiigesele toimivad lihased teevad staatilist tööd. Sääre tagumise rühma lihaste (kaksik- sääremarjalihas, pikk suurvarbapainutaja, tagumine süüreluulihas) suur koormus. Sääre eesmise rühma lihased (eesmine sääreluulihas, pikk pindluulihas, pikk varvastesirutaja) on väljavenitatud. Peamiselt töötavad puusaliigesele toimivad lihased (reie sirglihas, niude-nimmelihas, suur tuharalihas). Selle kõnni ajal rinna küfoos väheneb ja nimmelordoos suureneb. Tasakaal keha raskuskeskme ülesviimise tõttu häiritud. 59.60.SÄÄRE LIHASTE TÖÖ JOOKSUL MAANDUMISEGA KANNAL Sääre lihased venivad välja, sellele järgneb tugev ja kiire kontraktsioon (kontraktsioonijõud+elastsusjõud). Kannal maandumisega jooksu negatiivsed omadused tohutu kanna põrutus, pöid on nõrk, liikumise tugev pidurdus, samm lühem
Külgmine pakslihas - Algab: reieluu karejoone lateraalselt mokalt. Keskmine pakslihas - Algab: reieluu karejoone mediaalselt mokalt. Reiesirglihas - Algab: niudeluu alumis-eesmiselt niudeluuogalt. Kinnitub: sääreluuköprusele. b) Rätsepalihas - Algab: niudeluu ülemis-eesmiselt niudeluuogalt. Kinnitub: sääreluuköprusele. Eesmise rühma lihased: Toimides puusaliigesele, teostavad reiesirglihas ja rätseplihas reie anteversiooni. Rätseplihas roteerib reit ka väljapoole. Toimides põlveliigesele, sirutab reie- nelipealihas säärt, rätseplihas painutab ja roteerib säärt sissepoole. Keskmine rühm:(lähendavad jalgu) a) Suur lähendaja (süva kiht) - Algab: istmikuköbrult. Kinnitub: karejoone mediaalsele mokale ja reieluu mediaalsele põndapealisele.
I. Õlavarreluu Toimib õlaliigesele ja tema peamine funktsioon on eemaldamine (abduktsioon). 29. Milline lihas on peamine põlve sirutaja, millistest osadest koosneb, millistelt luudelt algab, millisele liigesele toimib? Reie-nelipealihas (musculus quadriceps femoris). Koosneb kolmest paksust lihasest: vahepealne pakslihas, külgmine pakslihas ja keskmine pakslihas + 1 peenike: reie sirglihas. Paksud algavad reieluult, peenike niudeluult. Toimib puusaliigesele (ette-viimine). 30. Millise lihase toimel me tõuseme varvastele, millistest osadest koosneb, millistelt luudelt algavad, millisele luule kinnitub ja kuidas nimetatakse lõppkõõlust. Tõuseme varvastele sääremarja-kolmpealihase (triceps surae) toimel. Koosneb 2 lihasest: lestlihas (musculus soleus) ja kaksik-sääremarjalihas (musculus gastrocnemius). O. sääre/reieluu. I. Kandluu (calcaneus) Lõppkõõlust nimetatakse Achilleuse kõõlus/kand. 31
Külgmine pakslihas - Algab: reieluu karejoone lateraalselt mokalt. Keskmine pakslihas - Algab: reieluu karejoone mediaalselt mokalt. Reiesirglihas - Algab: niudeluu alumis-eesmiselt niudeluuogalt. Kinnitub: sääreluuköprusele. b) Rätsepalihas - Algab: niudeluu ülemis-eesmiselt niudeluuogalt. Kinnitub: sääreluuköprusele. Eesmise rühma lihased: Toimides puusaliigesele, teostavad reiesirglihas ja rätseplihas reie anteversiooni. Rätseplihas roteerib reit ka väljapoole. Toimides põlveliigesele, sirutab reie- nelipealihas säärt, rätseplihas painutab ja roteerib säärt sissepoole. Keskmine rühm: a) Suur lähendaja (süva kiht) - Algab: istmikuköbrult. Kinnitub: karejoone mediaalsele mokale ja reieluu mediaalsele põndapealisele.
olla kongenitaalne, põhjustatud vigastusest või kroonilisest posturaalsest defektist. Näiteks reieluu anteversioon, genu varum (o-jalg) ja genu valga (x-jalg) võib põhjustada sportlastele vigastusi. • Lühenemine. Ebaliigese tulemusena võivad luu otsad paraneda osaliselt teineteisega kattuvas asendis, mis lühendab luu pikkust. See on oluline alajäseme juures, kus jalgade pikkuse erinevus rohkem kui 1,25 cm võib põhjustada sekundaarset alaseljavalu ning suurem koormus puusaliigesele viib sekundaarse osteoartroosini. • Liigeste jäikus. Peri- (ümber-, lähi-, ümbris-) või intraartikulaarsetest (liigesesisene) põhjustest tingituna võib tekkida liigese liikuvusulatuse piirang. • Periartikulaarsed põhjused on valu, turse, verevalum, vähenenud lihaste funktsioon, liigeskapsli või liigessideme kahjustus. • Intraartikulaarsed põhjused on liigese adhesioon (kokkukasvamine, liitumine),
annaabi.ee 
