· Naisi ta pettis ja valetas neile, kuid ennekõike tahtis ta neile ikkagi head · Ta andis lubadusi, mida ta ealeski ei täitnud · Nipernaadile meeldis riskeerida ja näha, mis sest kõigest lõpuks välja tuleb · Nipernaadi oli suurepärane valetaja. · . See, mida ta tegi, on midagi tõe ja vale vahepealset. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Ta justkui ei teinud seda teadlikult · kontrastsed tegelased · teised olid nip kõrval muidugi täielikud puupead · Toomas Nipernaadi oli töömees · Ta oli piiritu fantaasiaga seikleja, kes tuli osavalt välja peaaegu igast olukorrast. · Oma naise vastu oli aus · Nipernaadi oli nautija. Oma rännakute juures nautis ta ennekõike loodust. · Ja kogu sellest seiklusest suutis ta välja pigistada viimse kui kübeme sellest naudingust, mida elu tema jaoks pakkus. · Ta sai esineda tegelasena, kes ta just parajasti olla tahtis
meeldivam ja toredam mees maailmas, ja oli hästi varustatud veidrate ja omapäraste lugudega: mille tõttu Firenze noorsugu üritas teda alati kaasta, kui kokkusaamised toimusid. Kord ühel peol, kuhu ta nendega kutsuti Mont'Ughi pool, hakkasid noored mõtisklema, kes on Firenze parimad dzentelmenid ja kes kõige pikimast dzentelmenide põlvnemisest.Uberti ütles üks, teine Lamberti või mõni teine perekonnanimi, olenevalt spiikri eelistusest, kui järsku Scalza hakkas naerma ja ütles:,, Te puupead ei tea millest te räägite. Kõige suuremad härrasmehed ja kõige pikimast põlvnemisest maailmas ja Maremmas ja üksiainu Firenzes on hulkurid, filosoofide levinud veendumuse järgi. Ja kui te veenate mind vastupidist arvama, siis teadke et ma räägin teie naabritest Santa Maria Maggiore hulgustest.Mille peale noored mehed, kes ootasid temalt midagi muud, ütlesid mõnitavalt : "Te do vaid nalja meiega; nagu me ei teaks hulguseid sama hästi kui teie
korralikult nõela taha ajada, rääkimata siis veel pükstest ja kasukast. Olen meremees, selline lihtne kalur, kes püüab räimi endale toiduks, aga ülejäänu viib turule, et saada vähekse tubakat ja pitsi viina. /.../ Mina olen nimelt muinasteadlane!" Teos "Nipernaadi" tervikuna ei ole kindlasti realistlik teos. Igale juturaamatule omaselt esinesid siin väga kontrastsed tegelased. Enamus neist oli Nipernaadi kui mõtleva ja arutleva inimese kõrval muidugi täielikud puupead, kes ei osanud arvatagi, et too madrus-rätsep-muinasteadlane tegelikult mõnda järjekordset väljamõeldist esitab. Kuid tihti sattusid Nipernaadi teele ka veidi intelligentsemad persoonid, kes juba jutustajale silma vaadates aru said, et tegemist on kõige muu kui sellega, millest jutt käib. "Sina? Aga sa pole ju kalamees ning merel pole sa varemalt sõitnud. Madrused ei käi nõnda kui sina." "Head ööd!" ütles Nipernaadi seepeale ning tõmbas ukse enese taga kinni
korralikult nõela taha ajada, rääkimata siis veel pükstest ja kasukast. Olen meremees, selline lihtne kalur, kes püüab räimi endale toiduks, aga ülejäänu viib turule, et saada vähekse tubakat ja pitsi viina. /.../ Mina olen nimelt muinasteadlane!" Teos "Nipernaadi" tervikuna ei ole kindlasti realistlik teos. Igale juturaamatule omaselt esinesid siin väga kontrastsed tegelased. Enamus neist oli Nipernaadi kui mõtleva ja arutleva inimese kõrval muidugi täielikud puupead, kes ei osanud arvatagi, et too madrus-rätsep-muinasteadlane tegelikult mõnda järjekordset väljamõeldist esitab. Kuid tihti sattusid Nipernaadi teele ka veidi intelligentsemad persoonid, kes juba jutustajale silma vaadates aru said, et tegemist on kõige muu kui sellega, millest jutt käib. "Sina? Aga sa pole ju kalamees ning merel pole sa varemalt sõitnud. Madrused ei käi nõnda kui sina." "Head ööd!" ütles Nipernaadi seepeale ning tõmbas ukse enese taga kinni
a. ühe kõige vanema naisega, maganud. Teised jõid peaparanduseks veini, kuid Theo ei ravinud pohmelust kunagi, ei pidanud seda õigeks. Varsti jättis naised sinnapaika ning läks esikusse ja ootas, millal võib uksed-väravad avada. Mida õhtupoole, seda paremaks ta tuju muutus, sest õhtul liiguvad raha ja naised, päeval on vaid surnud aeg ja ahastus. Mõtles, et raske on raamatut avaldada, sest igalpool on puupead ja silmakirjatsejad ees. 6. See peatükk räägib Laura pojast Peetrist, kes uuris seda, mida teda ümbritses oma tuba, nelja seina, akent, ust, kappe, diivanit, tugitoole, ning kuidas need teineteise suhtes paiknevad jne. Märkas, et varblased kõndisid mööda majade välisseinu, kuid hiired, kassid, koerad seda teha ei suuda. Teadis, et inimesed ei söö kive. Peetrile meeldivad pehmemad söögid. Värvidest meeldisid talle kõige rohkem musta kombinatsioonid (must
Olen meremees, selline lihtne kalur, kes püüab räimi endale toiduks, aga ülejäänu viib turule, et saada vähekse tubakat ja pitsi viina. /.../ Mina olen nimelt muinasteadlane!" Teos "Nipernaadi" tervikuna ei ole kindlasti realistlik teos. Igale juturaamatule omaselt esinesid siin väga kontrastsed tegelased. Enamus neist oli Nipernaadi kui mõtleva ja arutleva inimese kõrval muidugi täielikud puupead, kes ei osanud arvatagi, et too madrus-rätsep-muinasteadlane tegelikult mõnda järjekordset väljamõeldist esitab. Kuid tihti sattusid Nipernaadi teele ka veidi intelligentsemad persoonid, kes juba jutustajale silma vaadates aru said, et tegemist on kõige muu kui sellega, millest jutt käib. "Sina? Aga sa pole ju kalamees ning merel pole sa varemalt sõitnud. Madrused ei käi nõnda kui sina." "Head ööd!" ütles Nipernaadi seepeale ning tõmbas ukse enese taga kinni
(määr) Notsu jooksis, nagu oleks ta kõige õnnelikum väike põrsas. (viis) Valisin selle kreemi, sest olen seda väärt. (põhjus) Kui annad sõrme, võtab kurat käe. (tingimus) jt täiendlauseks: Taevas, mida nii ütlemata kena oli vaadata, oli taevakarva sinine. V 1. Asesõnade kes ja mis mitmuslikke vorme ei kasutata, kui Ä kahemõttelisust ei teki: Inimesed, kellega (mitte kelledega) ta vestles, G olid puupead. A 2. Kui täiendlause põhi ei ole omastavas käändes täiend, paikneb täiendlause vahetult oma põhja järel: Peeter, kes oli alati nagu rõõmupall, hüples naeratades eemale. (Väär: Peeter hüples naeratades eemale, kes oli alati nagu rõõmupall.) 3. Omastavas käändes täiendi ja põhja vahele täiendlauset panna ei T saa. Kui täiendlausel on pealauses vaste (selle, sellise vms), siis
a. ühe kõige vanema naisega, maganud. Teised jõid peaparanduseks veini, kuid Theo ei ravinud pohmelust kunagi, ei pidanud seda õigeks. Varsti jättis naised sinnapaika ning läks esikusse ja ootas, millal võib uksed-väravad avada. Mida õhtupoole, seda paremaks ta tuju muutus, sest õhtul liiguvad raha ja naised, päeval on vaid surnud aeg ja ahastus. Mõtles, et raske on raamatut avaldada, sest igalpool on puupead ja silmakirjatsejad ees. 6. See peatükk räägib Laura pojast Peetrist, kes uuris seda, mida teda ümbritses – oma tuba, nelja seina, akent, ust, kappe, diivanit, tugitoole, ning kuidas need teineteise suhtes paiknevad jne. Märkas, et varblased kõndisid mööda majade välisseinu, kuid hiired, kassid, koerad seda teha ei suuda. Teadis, et inimesed ei söö kive. Peetrile meeldivad pehmemad söögid.
a. ühe kõige vanema naisega, maganud. Teised jõid peaparanduseks veini, kuid Theo ei ravinud pohmelust kunagi, ei pidanud seda õigeks. Varsti jättis naised sinnapaika ning läks esikusse ja ootas, millal võib uksed-väravad avada. Mida õhtupoole, seda paremaks ta tuju muutus, sest õhtul liiguvad raha ja naised, päeval on vaid surnud aeg ja ahastus. Mõtles, et raske on raamatut avaldada, sest igalpool on puupead ja silmakirjatsejad ees. 6. See peatükk räägib Laura pojast Peetrist, kes uuris seda, mida teda ümbritses oma tuba, nelja seina, akent, ust, kappe, diivanit, tugitoole, ning kuidas need teineteise suhtes paiknevad jne. Märkas, et varblased kõndisid mööda majade välisseinu, kuid hiired, kassid, koerad seda teha ei suuda. Teadis, et inimesed ei söö kive. Peetrile meeldivad pehmemad söögid. Värvidest meeldisid talle kõige rohkem musta kombinatsioonid (must
pükstest ja kasukast. Olen meremees, selline lihtne kalur, kes püüab räimi endale toiduks, aga ülejäänu viib turule, et saada vähekse tubakat ja pitsi viina. /.../ Mina olen nimelt muinasteadlane!" Teos "Nipernaadi" tervikuna ei ole kindlasti realistlik teos. Igale juturaamatule omaselt esinesid siin väga kontrastsed tegelased. Enamus neist oli Nipernaadi kui mõtleva ja arutleva inimese kõrval muidugi täielikud puupead, kes ei osanud arvatagi, et too madrus-rätsep-muinasteadlane tegelikult mõnda järjekordset väljamõeldist esitab. Kuid tihti sattusid Nipernaadi teele ka veidi intelligentsemad persoonid, kes juba jutustajale silma vaadates aru said, et tegemist on kõige muu kui sellega, millest jutt käib. "Sina? Aga sa pole ju kalamees ning merel pole sa varemalt sõitnud. Madrused ei käi nõnda kui sina." "Head ööd!" ütles Nipernaadi seepeale ning tõmbas ukse enese taga kinni
ajada, rääkimata siis veel pükstest ja kasukast. Olen meremees, selline lihtne kalur, kes püüab räimi endale toiduks, aga ülejäänu viib turule, et saada vähekse tubakat ja pitsi viina. /.../ Mina olen nimelt muinasteadlane!" Teos "Nipernaadi" tervikuna ei ole kindlasti realistlik teos. Igale juturaamatule omaselt esinesid siin väga kontrastsed tegelased. Enamus neist oli Nipernaadi kui mõtleva ja arutleva inimese kõrval muidugi täielikud puupead, kes ei osanud arvatagi, et too madrus-rätsep-muinasteadlane tegelikult mõnda järjekordset väljamõeldist esitab. Kuid tihti sattusid Nipernaadi teele ka veidi intelligentsemad persoonid, kes juba jutustajale silma vaadates aru said, et tegemist on kõige muu kui sellega, millest jutt käib. "Sina? Aga sa pole ju kalamees ning merel pole sa varemalt sõitnud. Madrused ei käi nõnda kui sina." "Head ööd!" ütles Nipernaadi seepeale ning tõmbas ukse enese taga kinni
Heiki Vilep Puu Pea Puu Illustreerinud Emma Themas ja Ilmar Kruusamäe Raamatus on 28 luuletust. Luuletused on enamuses lõbusas ja vaimukas(tänapäevases) võtmes, on ka lapse mõtisklusi üksiolemise ja täiskasvanute käitumise kohta, laule õppimisest, muusikast jpm. Ei puudu ka kiri jõuluvanale. Puupea Kuskil kaugel peapuumetsas kasvab puupeapuu. Sellest tuleb välja umbes sada puupealuud. Puupead jagatakse ära nende laste vahel, kes on laisad ja kel hinded ühtelugu kahed. Sellepärast õpin hoolsalt, hinded on mul head. Vahel harva koputades uurin siiski pead. Felix Kotta Vaat mis juhtus! Illustreerinud Ott Kangilaski Luulevormis õpetlik lugu sellest, kuidas kassipoeg Miisi vaatamata ema keelule õue hulkuma läheb ja seal hätta satub. Kohtub koer Laikaga, kes
tahavad olla? Ja õpetajatel (või peaksin hoopis ütlema lapsehoidjatel?) on niikuinii juba ülearu tegemist puupeade poputamisega ja neile seljale patsutamisega, et nad veel õpetamisele aega võiksid raisata. Meie ei pruugi enam üldse ei kavaldada ega pingutada, et inimeste sekka kõigutamatut kehkust ja ravimatut rumalust külvata. /.../ Uue hariduselu põhiprintsiibiks peab saama see, et laiskvorstid ja puupead ei tohi ennast kuidagi tunda tarkadest ja usinatest õppuritest viletsamatena. See poleks "demokraatlik". Erinevusi õpilaste vahel - sest pimegi näeks, et need on individuaalsed erinevused tuleb maskeerida. Seda saab teostada mitmel tasandil. Ülikoolides tuleb eksamid korraldada nii, et peaaegu kõik üliõpilased saaksid head hinded. Sisseastumiseksamite nõuded peavad olema sellised, et ülikoolidesse võiksid minna
Kus õpetatakse teile ladina keelt, kui teil ei ole maksa?" ,,Ladina keel jääb siis õppimata," vastas Indrek. ,,Teie olete hull, teie olete tõepoolest hull!" hüüdis direktor. ,,Teie tulete siia, ct ladina keelt õppida, ja kui härra Maurus laseb teid ilma rahata õppida, siis ütlete: jääb õppimata. Ladina keel jääb õppimata! Kas te siis põrmugi ei mõista, mis te räägite? Mis te siis õieti tahate? Tahate, et härra Maurusel peavad ainult niisugused puupead olema, nagu need kolm seal all seisid, ühel nägu nii, teisel nii, kolmandal nii." Direktor püüdis iga nimetatu nägu jäljendada. ,,Arvate, et niisukeste nägudega õpitakse ladina keelt ja algebrat? Arvate, et keegi härra Mauruse juures õpib, kui tal on maksa raha? Et eestlane õpib, kui tal on pisut raha? Milleks peab eestlane ladina keelt õppima, kui tal on raha? Või kas olete näinud, et need venelased, sakslased, poolakad, armeenlased, grusiinlased, türklased, hiinlased jne. jne
annaabi.ee 
