Elliptilised vöi muna-kujulised lehed on 30-60 cm pikad ja kuni 35 cm laiused. Tiikpuu öitseb ainult vihmaperioodil (juunist kuni septembrini), kuival ajal heidab ta lehed maha. Kasvab troopilistes piirkondades. Maltspuit ei leia tööstuslikku kasutust, lülipuit on toorelt rohekaskollane. Peale kuivamist muutub mustade triipudega tumepruuniks. Väga dekoratiivse ehitusega puit, millel on rasvane läige. Puit sisaldab hulgaliselt mitmesugusied õlisid. Tiikpuu on rõngassooneline puuliik, aastarõngaste kevadosas on suured sooned selgelt nähtavad, Puidul on teatud sarnasus tammepuiduga. Omadused · Kergelt kuivatatav · Puidus leiduv räni annab puule suure kulumiskindluse · Vastupidav mädanikele, putukatele, tule ja hapete vastu · Tiikpuu talub köiki ilmastikutingimusi · Tiikpuu on üks tugevamaid ja vastupidavamaid puite ültse · Väga tiheda tekstuuriga lehtpuu, mis võimaldab löigata vuugid väga
Soonte seinad on varustatud pooridega, mille ülesandeks on sooni omavahel ühendada. Kevadpuidus on sooned jämedamad, sügispuidus kitsamad. Jämedad sooned kevadpuidus moodustavad tüve ristlõikes hästi silmapaistva soonteringi. Soonte paiknemise järgi jaotatakse lehtpuud hajulisoonelisteks või rõngassoonelisteks. Kodumaistest hajulisoonelistest puuliikitest on tuntumad (kask, vaher, pärn ja paju). Rõngassoonelised aga tamm, jalakas ja saar. Joonis 32. Hajulisooneline ja rõngassooneline lehtpuu ristlõikes _____________________________A. Roos______________________________ 18 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Lehtpuidu salvestuskude koosneb lühikestest ja õhukeseseinalistest parenhüümrakkudest, mis säilitavad toitainete tagavara. Tüve põikisuunas kulgevad parenhüümrakke nimetatakse säsikiirteks. Säsikiired lehtpuidus jooksevad radiaalselt nagu okaspuiduski, kuid neil on tunduvalt suurem vormiküllus
Vaigukäigud esinevad. Nii kuuse kui männi puit on ehituselt ühtlane, koosneb peamiselt trahheiididest ja parenhüümrakkudest. Kask – Hajulisooneline ilma lülipuiduta (maltspuiduline). Puit on punakas või punakasvalge. Sooned on ristlõikes nähatavad heledate täppidena. Laiad säsikiired puuduvad. Esineb pruune väärsäsisid, mis on tekkinud seenkahjustuse tagajärjel (2-4 mm laiad ja ca 100 mm pikad). Asetsevad puidu pinnal hajali. Tamm – Rõngassooneline lülipuiduga. Maltspuit kitsas, kollakasvalge, lülipuit tumepruun, maltspuidust hästi eristatav. Kevadpuit koosneb suurtest soontest, väikesed sooned moodustavad sügispuidus radiaalseid jooni. (Tamme peensooned paiknevad sügispuidu tsoonis leegikujuliste gruppidena). Saar – Rõngassooneline lülipuiduga. Maltspuit lai, kollakasvalge, lülipuit hallikaspruun. Väikesed sooned asetsevad sügispuidus laialipaisatult või grupiti ja moodustavad nii 2-3
.570 kg/m3 Tõmbetugevus pikikiudu 86 Mpa Survetugevus pikikiudu 43..52 MPA Kõvadus radiaalpinnal 330 Janka Pärnapuidu rnapuidu kasutusalad: Kasutatakse tarbeesemete valmistamiseks : mänguasjad, majapidamisesemed, pliiatsid. Kasutatakse muusikariistade detailide valmistamiseks. Rõngassoonelised llehttpuud Tamm (Quercus robur) Värvus : kollakasvalge maltspuit, hallikaspruun lülipuit Tamm on rõngassooneline Suured sooned asuvad kevadpuidus ja on palja silmaga selgesti eristatavad, sügispuidus on sooned peened ja neid on vähe. Säsikiired on selgesti eristatavad kõigis lõigetes. Puit on tihe, kõva, heade tugevusnäitajatega. Kergesti töödeldav. Aurutatult kergesti painutatav Seoses rohkete soonte olemasoluga raskesti viimistletav Tihedus 690..700 kg/m3 Tõmbetugevus pikikiudu 90 Mpa
Käbid on 3,5...18 cm väikese sisselõikega (Aasia liigid) pikad. Okkad on pehmed, lineaalsed,1...5(6)cm pikad pealt rohelised ja all paiknevad kahel pool pearoodu õhulõhed. Õied kimbutaoliste pööristena; on Põhjapoolkera Lehed paaritusulgjad, õhukesed või Puit on rõngassooneline, lülipuiduga, kahe-või ühesugulised; õitsevad mõõdukas ja nahkjad, saagjad või hambulised. mis on hallikaspruun, ilusa tekstuuriga, enamuses enne lehtimist või subtroopilises
Pungad süsimustad, ladvapung suur. Lehed kuni 40 cm pikad. Õitseb kevadel enne lehtede puhkemist, õied pruunides pööristes. Viljad valmivad sügisel ja jäävad puudele sageli ka talveks. Kiirekasvuline. Üldiselt külmakindel, kuid tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes. Noores eas talub varju. Mullaviljakuse suhtes nõudlik. Juurestik hästiarenenud, seetõttu ka tormikindel. Vanus 150-250a. Puit on väärtuslik, tugev ja dekoratiivne. Ka saare puit on nii nagu tammepuitki rõngassooneline ja lülipuiduga, kuid tammepuidus on näha rohkelt säsikiiri. Ka oma vastupidavuselt (mädanikele) ja tugevuselt jääb saarepuit tammele alla. Harilik pärn Tilia cordata Kuni 30 m kõrge, laia võraga puu. Koor noores eas sile, tumehall, hiljem tekib mustjashall, peenerõmeline korp. Õitseb juulis. Õied kollakasvalged, lõhnavad, meerohked, kasutatakse ka teena. Viljad pähklikesed, viltjaskarvased. Valmivad oktoobris, varisevad talve jooksul. Seemned on pika
· mitmekesisuse poolest.lehtpuit liigitatakse soonte asetsuse järgi kaheks: 1. Rõnga soonelised ehk ring soonelised nagu näiteks tamm,saar,kastan,jalakas,akaatsia. 2. Hajasoonelised ehk hajulisoonelised N:pöök,valge pöök,pähkel,vaher,pärn,kask,lepp,haab, Liigitamine 1. Kõvad puiduliigid-tamm,saar ,pöök,valge pöök ,vaher ,pähkel. 2. Pehmed puiduliigid-lepp,haab,pärn,pappel 3. Keskmise tugevusega-pärn Tamm · Tamm on lülipuiduline rõngassooneline,maltspuit on kitsas 1-4 cm kollakas valge värvusega,erineb teravalt hallikast pruunis lülipuidust. · vees seistes muutub tamm väga tumedaks siis kutsutakse seda mustaks tammeks. · aastarõngad on hästi eristavad,sooned silmaga nähtavad,säsikiired väga tugevalt arenenud.t · ammepuit on väga tugev,vastupidav,kõva,nii seenhaigustele,bakteritele kui õhule,hästi säilib vees ning omab ilusat tekstuuri ja värvust.
Betonyp: Tsement puitlaastplaat, mis valmistatakse puidust, tsemendist, kemikaalidest. Plaadi mõlemad pooled on hallid, siledad ja löögikindlad. DIN 4102 klasifitseeritud standart, B1, kui madal süttivus, aeglaselt põlev materjal. Kasutus: välisfassaadide elemendis, aluslaed, põrandad, vaheseinad, lennukite angaarid, kergelt süttivate materjalide laod. 3.Tamm: laialeheline lehtpuu e katteseemnetaim. On rõngassooneline e sooned hästi näha ja aastarõngad selgesti eristatavad. Puit raske, kõva, elastne, heade tugevusomadustega- kuid vahtraga võrreldes säsikiirte tõttu kehvem. Kerge lõhastada, töödelda, aurutada ja painutada, vastupidav, kulumiskindel. Jämedad sooned võivad aga raskendada viimistlemist. Iseloomulikus laiad säsikiired, mis kõigis lõigetes nähtavad, see on ka üks suur erinevus võrreldes saarega. Iseloomulik on ka korduv maltspuit. Musta tamme saamiseks on aga kolm võimalust.
Raievanus 100-130 a., maksimaalne vanus 150- dekoratiivsed vormid, eriti punaselehised. metsamaade 250(300) a. Puit on väärtuslik, tugev ja Künnapuu Ulmus laevis kogumit. Seega määratakse kasvukohatüüp dekoratiivne. Ka saare puit on nii nagu 20-30 m kõrge puu. Võra laiovaalne. Lehed tunnuste kompleksi alusel. Peamised tunnused tammepuitki rõngassooneline ja ovaalsed, 5-12 cm pikad, 3-6 cm laiad, millest juhindutakse on muld, veereziim, lülipuiduga, kuid tammepuidus on näha ebasümmeetrilised, sageli üks pool teisest alustaimestik ja reljeef. Arumetsa kasvukohatüüpe rohkelt säsikiiri. Ka oma vastupidavuselt lühem, kahelisaagja servaga, kaetud tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku
lubjasaar ja luhasaar. Juurestik hästi arenenud, seetõttu ka tormikindel. Raievanus 100-130 a, maksimaalne vanus 150-250(300) a. Tänapäeval saare kasvatamisel kogu Euroopas, sh. ka Eestis suureks probleemiks puude hukkumine patogeense seeneliigi Chalara fraxinea e. saaresurm kahjustuste tagajärjel. Puit on väärtuslik, tugev ja dekoratiivne. Ka saare puit on nii nagu tammepuitki rõngassooneline ja lülipuiduga, kuid tammepuidus on näha rohkelt säsikiiri. Ka oma vastupidavuselt (mädanikele) ja tugevuselt jääb saarepuit tammele alla. Puitu kasutatakse peamiselt siseviimistluseks (voodrilauad, liistud, trepid, uksed) ja mööbli valmistamiseks. Laialt kasutatud ka pargipuuna. Esineb vorme ja teisendeid: valgekirjude lehtedega, kollasekirjude lehtedega, lihtlehine, kerajas, leinasaar jt.
kuupulaga ja väga varieeruva suuruse ning kujuga. Suvehaljastel liikidel toimub õitsemine koos lehtimisega, igihaljastel liikidel hiljem (tavaliselt juunis). Tammeliikidel on hästiarenenud juurestik, tavaliselt tugeva sammasjuurega, arenenud on mükotroofne toitumine, sümbioosis kandseentega. Annavad kännuvõsu. Tammeliikide puit on väga väärtuslik, iseloomulikud on nn. laiad säsikiired. Lülipuit tumepunakas, ristlõikes näha kontsentrilised augukeste read (rõngassooneline puit). Tammeliike arvatakse olema erinevate autorite arvates 250 kuni 800-ni. Nii suur varieeruvus liikide arvus tuleneb arvatavasti sellest, et paljude tammeliikide areaalid kattuvad ja seetõttu on võimalik rohkete hübriidide teke. Ilmselt on tammeliike ca 500, kasvades kogu põhjapoolkera parasvöötmes, Põhja-Ameerikas, Aasias ja Euroopas, osaliselt ulatuvad liigid ka subtroopikast troopikani.
annaabi.ee 
