Luuletused pakuvad kujutlusi suurte inimeste elust. Kogus ,,Tere- tere!" on uueks ilminguks lapse sotsiaalne seisund ja tema üksiolek ( ,,Telelaps", ,,Ühel lapsel" ). Aja jooksul on kasvanud luuletaja oskus lapsega kontakti luua mitmesuguste koomiliste aspektide kaudu. 1988. aastal ilmus ulatuslik luule valikkogu ,,Vana vahva lasteaed" Leelo Tungla uuema aja lasteluule raamatud on näiteks ,,Sabaga päike" (2007), ,,Lepatriinu faksiga" (2004, valikkogu), ,,Pururikas laps" ( 2002. a raamat, kus L. Tungal oli vaimustuses väikese tüdruku Kadi Li joonistustest, ning kirjutas neile juurde oma luuletekstid), ,,Salajutt" (2006), ,,Koer tunneb koera" (2006), ,,Tibu sünnipäevapidu" (2007), ,,Reks ja Tuks" (2007), ,,Piilu Peep ja pardimamma" (2007) Minule tundub, et äärmiselt palju uuema aja, väikelastele mõeldud, lasteluule raamatuid ongi Leelo Tunglalt ilmunud just 2005- 2007 aastal. Palju luuletusi on koertest, palju ka jõuluteemalisi ja päkapikkudest
Uus omadussõnaline mõiste Tavaliselt kirjutatakse omadussõna teistest sõnadest lahku tulikuum, sulgkerge, kivikõva, piltilus väga kuum, tohutu kõva sametpehme, peegelsile, tuhkkuiv, määratu lai, põhjatu sügav hulljulge, sademeterohke, hirmkallis, otsatu pikk metsarikas, pururikas, ränkraske, rampväsinud, eriti rikas maailmakuulus, eelarvamustevaba hiiglama põnev lumivalge, hõbehall, tulipunane, sünkmust, üüratu turske tumepunane, sügavpruun, helesinine, kuldkollane, ääretu lai sokolaadpruun, hallikasroheline smaragdrohelin, rubiinpunane samblaroheline, roostevärvi, taevakarva, tinakarva, samblavärvi
7. Kõik tegelased elasid rikaste rajoonis ja see sidus neid. Mehed kuulusid klubisse. Kõige rohkem sidus meestegelasi nende naiste amet. Nimelt kõik naised töötasid prostituutidena. Naised olid need, kes tõid perre raha. Richard sai Jenny ametist teada vahetult enne aiapidu ja ta ei leppinud sellega. Kõik teised mehed olid sellega juba leppinud. Perekonnad olid näilised väga lugupeetavad ja imetletavad. Tegelikult oli kogu tegelaskonnast ainukese pururikas Jack, kes oli saanud suure päranduse(35 miljonit dollarit). 8. Lavastuse muusika oli üpriski rahulik, välja arvatud aiapeo ajaline muusika, mis oli rõõmsameelne ja vali. 9. Etendus rääkis perekonnast, kes elas rikaste rajoonis, kuid selle uhkuses kannatas rahapuuduse all. Perekonda kuulusid Jenny, Richard ja nende poeg Richard. Jenny tegi korduvalt ettepanekut, et ka tema võiks tööle minna, kuid Richardit ajab see vihale. Ühel päeval ilmub Jenny juurde Mrs
· Vana rahva lasteaed(1988) · Ema abilised(1991) · Minu kodu(1991) · Aastaring(1992) · Tondu(1993) · PõrsasPamp(1993) · Põrsapõli(1993) · Palju õnne sünnipäevaks(1994) · Kassileegu(1994) · Kõik on emadele kallid(1996) · Päkapiku pähklikott(1996) · Tubli lapse tunnikell(1996) · Küll on hea!(1998) · Marjajuur lume all(2000) · Tema amet(2001) · Kirjad jõuluvanale(2001) · Pururikas laps(2002) · Kõige ilusam ema(2002) · Sampo värviraamat(2002) · Lepatriinu faksiga(2004) · Väike jõulusoov(2004) · Koer tunneb koera(2006) · Lätikeelne jäätis(2006) · Salajutt(2006) · Sabaga päike(2007) Proosaraamatud: · Neitsi Maarja neli päeva(1980) · Poole koera(1980) · Kirju liblika suvi(1986) · Pille, Madis ja teised(1989) · Kartul, lehm ja kosmonaut(1986) · Kristiina, see keskmine(1989)
"Kollitame! Kummitame! ehk Kollikooli kasvandike juhtumisi tänapäeval"(1997), "Anna ja Aadama lood"( 2003) · Eetilisi ja sotsiaalseid probleeme lahkavad jutustused: ,,Kirju liblika suvi"(1986), ,,Pille, Madis ja teised"(1989) · Noorsoojutud: ,,Neitsi Maarja neli päeva"(1980), ,,Varesele valu"(2002) · Luuletused ja värsslood: ,,Väike ranits"(1982), ,,Vana vahva lasteaed"(1988), ,,Palju õnne sünnipäevaks!"(1994), ,,Küll on hea!"(1998), ,,Pururikas laps"(2002), ,,Lätikeelne jäätis"(2006), ,,Kama üks ja kama kaks"(2009), loodusluule ,,Hundi lugemine"(1978) · Õppekirjandus: Aabits(1997), emakeele lugemikud I, II ja III klassile(1998) · Lastenäidendid ja muusikalilibretod: "Saabastega kass", "Krants kuuse all", "Tuhkatriinu", "Hunt ja seitse kitsetalle" ,"Luiged, mu vennad!", "Põhjaneitsi", "Nukitsamees", "Juku" TEKSTINÄITED Luulekogu ,,Kõige ilusam ema"(2002)
siin mööblit, mida nähti nende demokraatlike heaoluühiskondade väljendusena, kus see sündis. Lisaks tõestusele heast maitsest, oli Hans Wegner'i, Finn Juhl'i või Alvar Aalto tooli omamine lihtsalt üks rahu-armastav zest. Gio Ponti: tool ,,Super leggera", 1957 6 Alvar Aalto; Paimio sanatooriumi jaoks tehtud kõige esimene ühest-tükist seljatoe ja istmeosaga tool. Kesk-sajandi pööre Pururikas, nagu sõjajärgne Ameerika oma kodanikele püüdis näida kõikjale kõrguvate pilvelõhkujate ning massimeedia abil, ei tähendanud aga otseselt ühiskonna heaolu paranemist. Progressi nimel heideti kõrvale Viktoriaanlikud massiivsed ning tahedalt ehitatud elamud, et lasta vohada korrapärasel ja kokkusurutud eeslinnadel. Noored pered vahetasid kõrged laed, pööningud ja suured terrassid iseseisvuse vastu, mida neile võimaldas pisike, veerandi- hektariline krunt eeslinnas
· Vana rahva lasteaed(1988) · Ema abilised(1991) · Minu kodu(1991) · Aastaring(1992) · Tondu(1993) · PõrsasPamp(1993) · Põrsapõli(1993) · Palju õnne sünnipäevaks(1994) · Kassileegu(1994) · Kõik on emadele kallid(1996) · Päkapiku pähklikott(1996) · Tubli lapse tunnikell(1996) · Küll on hea!(1998) · Marjajuur lume all(2000) · Tema amet(2001) · Kirjad jõuluvanale(2001) · Pururikas laps(2002) · Kõige ilusam ema(2002) · Sampo värviraamat(2002) · Lepatriinu faksiga(2004) · Väike jõulusoov(2004) · Koer tunneb koera(2006) · Lätikeelne jäätis(2006) · Salajutt(2006) · Sabaga päike(2007) 7 Proosaraamatud · Neitsi Maarja neli päeva(1980) · Poole koera(1980) · Kirju liblika suvi(1986) · Pille, Madis ja teised(1989) · Kartul, lehm ja kosmonaut(1986)
• Bordeaux – peatus jälle, võtab üüritõlla, annab teaduste akadeemiale oma lamba. • Pariisi Saint-Marceau agul - puhkus • Võõrastemaja – Cu pidi olema seal, pettus, suvaline inimene, politsei tuleb, tahab vangistada kõik, sest võõramaalased on keelatud isatappude pärast, saavad vabaks. • Inglismaa – jõuvad sinna, samal ajal tapeti üks admiral kolme kuuliga, sest polnud piisavalt pädev. • Poccunante palee – 60A pururikas mees, tütarlapsed, kuulsad kunstnikud, suht elutüdinud mees. • Transilvaania vürsti maja Propontise rannal – Cunegonde ja vanaeit • Läheduses väike talu – läksid sinna kõik koos elama
Ruila 8.-kl kooli eesti keele õpetajana, pürgides aina kõrgemale, töötas ta ka Tallinna 36. Keskoolis eesti keele õpetajana. Töötanud on ajakirjade "Täheke" , "Pioneer" , "Eesti Maa" ja "Hea laps" toimetajana, 1981- 1984 oli Tungal Eesti Riikliku Nukuteatri juhataja. Tuntuks saanud on ta oma vabakutselise kirjaniku tööga. Alates 1979. aprillist kuulub ta Kirjanike Liitu. Tungal on kirjutanud palju luuleraamatuid, näiteks ,,Väike ranits", ,,Aastaring", ,,Küll on hea!", ,,Pururikas laps" ja ,,Sabaga päike". Peale selle on kirjutanud proosaraamatuid nagu ,,Kirju liblika suvi", ,,Nagu kass ja koer", ,,Seltsimees laps" ja Siil Felixi sari. ,,Imelaps" ja ,,Juku" on ühed tema näidenditest. Varesele valu ,,Seal pilvitult sinises taevas, kus varesed oma kummalisi tiivatantse tantsisid, oleksid Iisi meelest pidanud lendlema hoopis pääsukesed. Suitsupääsukesed
jutustusi keskastme lugejale („Kirju liblika suvi”, „Pille, Madis ja teised”), noorsoojutte („Neitsi Maarja neli päeva”, „Varesele valu”), luuletusi ja värsslugusid igas vanuses lastele ja noortele. Nooremale lugejale mõeldud juttudes ja luuletustes kujutatakse lapse igapäevast kodu- ja koolielu vahelduvas emotsionaalses helistikus, kuid alati siira kaasaelamisega väikese inimese muredele („Väike ranits”, „Pururikas laps”, „Kristiina, see keskmine”). Positiivne ellusuhtumine ja huumorimeel ei jäta autorit ka tõsiste teemade käsitlemisel. Esiletõstmist väärib teismeliste mõttemaailma tundmine ja õpilasslängi kasutamise oskus. [2] Loomingust leiab näiteid 6. Lisast. Lisaks lasteraamatutele on L.Tungal avaldanud kümmekond luulekogu täiskasvanutele, tegutsenud viljaka publitsisti ja kriitikuna, kirjutanud ja tõlkinud nukunäidendeid, kuuldemänge,
jäävad tahaplaanile. II faas kriitiline faas- tunniseks on see, et sõltlane otsib pidevaid ettekäändeid et tööd otsida, lisandub ka agressiivsus kui tema tähelepanu juhitakse sellele probleemile. III faas krooniline faas , see töhendab seda et peale töö mitte miski ei huvitu, lisandub sihitu töötamine. IV faas kokkuvarisemine, nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt G-Soros- juudisoost, filantroop, pururikas magnaat Rahastanud reforme. Kõik muutub kullaks mida kuulutab. Palju raamatuid Globaalse kapitalismi kriis- rõhutab seda, et turufundalism on sama ohtlik nagu kommunism. Elav klassik2)- Jürgen Habermas 1929- Sakslane, kes siis ka on üks frankfurdi traditsioonide jätkaja. Peab ennast M. Horbhaimeri õpilaseks. Tema õpetuses on kesksel kohal kommunikatiivne tegevus ja sellest tuleneb kommunikatiivse tegevuse teooria. Tema peteos kannab sama nime" Kommunikatiivse
jäävad tahaplaanile. II faas kriitiline faas- tunniseks on see, et sõltlane otsib pidevaid ettekäändeid et tööd otsida, lisandub ka agressiivsus kui tema tähelepanu juhitakse sellele probleemile. III faas krooniline faas , see töhendab seda et peale töö mitte miski ei huvitu, lisandub sihitu töötamine. IV faas kokkuvarisemine, nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt G-Soros- juudisoost, filantroop, pururikas magnaat Rahastanud reforme. Kõik muutub kullaks mida kuulutab. Palju raamatuid Globaalse kapitalismi kriis- rõhutab seda, et turufundalism on sama ohtlik nagu kommunism. Elav klassik2)- Jürgen Habermas 1929- Sakslane, kes siis ka on üks frankfurdi traditsioonide jätkaja. Peab ennast M. Horbhaimeri õpilaseks. Tema õpetuses on kesksel kohal kommunikatiivne tegevus ja sellest tuleneb kommunikatiivse tegevuse teooria. Tema peteos kannab sama nime“ Kommunikatiivse
Euroopas toimub praegu veinitootjamaade ja teiste vahel ühtlustumi- gaks meid täitmast oma inimlikke, töiseid ja sotsiaalseid kohustusi. Juua ne. Kui 100 aastat tagasi joodi veinimaades keskmiselt 200 liitrit veini ini- iseennast kaotamata ja hävitamata. Just seda võimalust pakub meil vein, mese kohta aastas ja meil siin sai klaasikest pidupäeval lubada endale vaid kangete jookidega on see palju raskem, need ei sobi nii hästi moodsa mõni pururikas pürjel, siis praegu juuakse veinimaades aina vähem ja töökusele ja tõhususele orienteeritud elustiiliga kokku. Aga vein pakub Põhja-Euroopas üha rohkem veini. Sarnane on see, et kõikjal juuakse aina meile mõõdukal pruukimisel rõõmu- ja lõdvestushetke, ilma et ennast paremini. Juuakse kindlas kvaliteedis, moodsa tehnoloogia ja heade veini- järgmisel hommikul meelde tuletaks. Vein on meie sõber, kes aitab meil 12
annaabi.ee 
