17. Sajandi II poolel kujunes määravaks õukondlik maitse ja valitsevaks sai baroklik klassitsism. Maalikunstis peeti ainuõigeks täpset, selget ja idealiseerivat joonistust ning alahinnati värvide osatähtsust. Kolmandaks piirkond, mille keskuseks oli kapitalistlik ja protestantlik Holland, kus ei hoolitud absolutistlike maade paraadlikkusest ning põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti. Revolutsiooniaegsel ja järgsel Inglismaal olid sellised puritaanlikud meeleolud veelgi tugevamad. Ühine vastuseis katoliku maailmale tõi hollandi kultuuri mõjupiirkonda ka mahajäänumad alad, nagu luterliku Põhja-Saksamaa ja Skandinaavia ning nõnda ka Rootsi koosseisu kuulunud Eesti. Hollandi juhitud piirkonnas saab rääkida klassitsismistki vaid arhitektuuri alal, sest kujutavas kunstis on pigem tegemist realismiga. Kunstilt nõuti eelkõige looduslähedust, pilt pidi olema võimalikult sarnane kujutatava inimese või esemega. Välisele toredusele ei
Mis peaks aga piiskopivõimu asendama või kuidas tuleks kirikut juhtida ilma piiskopita? Selles küsimuses läksid puritaanide arvamused järsult lahku. Kui puritanism oli algselt piirdunud vaid õpetatud teoloogide seisukohavõttudega, siis 1620.-1630. aastatel muutus see rahvahulkade ideoloogiaks. Loodi palju puritaanlikke kogudusi, mis kujunesid ühteaegu kooskäimise kohtadeks, kus vaimulike asjade kõrval arutati ka argielu probleeme. Niisiis täitsid puritaanlikud kogudused sedagi osa, mida järgmisel sajandil etendasid poliitilised organisatsioonid Ameerikas ja poliitilised klubid Prantsuse revolutsiooni aegadel. Muutus ka puritanismi sisu, sest rahvas tõlgendas teoloogilisi probleeme omamoodi.
Mis peaks aga piiskopivõimu asendama või kuidas tuleks kirikut juhtida ilma piiskopita? Selles küsimuses läksid puritaanide arvamused järsult lahku. Kui puritanism oli algselt piirdunud vaid õpetatud teoloogide seisukohavõttudega, siis 1620.-1630. aastatel muutus see rahvahulkade ideoloogiaks. Loodi palju puritaanlikke kogudusi, mis kujunesid ühteaegu kooskäimise kohtadeks, kus vaimulike asjade kõrval arutati ka argielu probleeme. Niisiis täitsid puritaanlikud kogudused sedagi osa, mida järgmisel sajandil etendasid poliitilised organisatsioonid Ameerikas ja poliitilised klubid Prantsuse revolutsiooni aegadel. Muutus ka puritanismi sisu, sest rahvas tõlgendas teoloogilisi probleeme omamoodi.
kirikukonnaga. Kujuneb välja uus inimtüüp e. puritaan *töökas *kitsi *askeetlik *sügavalt usklik *uut tüüpi kogudused pole vaja piiskopi kohta, valivad enda hulgast kogudusvanema e. presbüter- arutleti õndsaks saamist ja õilistasid tööd. Paljud puritaanid olid sunnitud väljarändaja. 1640 puhkeb kodusõda, puritaanid jagunevad kahte leeri presbüterid( kuninga vastased) ja independendid(kuninga toetajad) Puritaanlikud sektid- sektide kujunemine peegeldus maapealse elu probleeme. Sektid loobusid kalvinismi põhidogmast kuna rohkem oli neid inimesi kes ei leidnud tööd ning kelle elu halvemaks läks. Nad väitsid et Kristus on kõik lunastanud. Paljud sektid kaldusid müstitsismi. Levis uskumus, mille kohaselt tuleb Kristus maa peale ja kehtestab 1000a. rahuriigi. Usuti et rahvariik jõuab kätte 1656a. Indenbendendid- neid toetasid ohvitserid. Nad reorganiseerisid sõjaväe ning nende
kuningas saatis parlamendi vähem kui kuu ajapärast laiali, kuna parlament oli tema poliitika hukka mõistnud ajalukku läks see kui Lühike Parlament Juunis 1640 sõlmiti sotlastega 3-ks nädalaks vaherahu Peale sõda kutsus kuningas parlamendi taas kokku Kuningas avas parlamendi istungi 3. novembril 1640 seda kuupäeva peetaksegi Inglise revolutsiooni alguseks Parlament ründas kirkikupoliitikat peapiiskop William Laud keelas puritaanlikud jutlsed Loride koja otsusega arreteeriti kuninga lähim abiline lord Strafford ta mõisteti surma Parlament muutus kuningast sõltumatuks selle võis laiali saata ainult nende enda nõusolekul Suleti teisitimõtlejate jälitamisega tegelev Tähekoda Puudus seaduslik võim parlament laiali ajada see läks ajalukku kui Pikk Parlament 1641 tegelik võim riigis parlamendi käes Independentlik vabariik: Kõrge Kohtu otsusel hukati Charles I tapalaval
aprill 1946) John Maynard Keynes on silmapaistev inglise majandusteadlane, ajakirjanik, Inglismaa rahandusministeeriumi nõustaja. Teda peetakse ka tänapäevase makroökonoomika rajajaks. Elulugu Keynes sündis 1883 aastal puritaanlikus kodus. Keynesi koolitee läks läbi Etoni poistekooli King Kolledzisse. Keynes oli ülikooli üks silmapaistvamaid ja mitmekülgsemaid tudengeid. Ülikooliaega jäi kuulumine Apostlite ühingusse ja Bloombury gruppi, mille boheemlaslikud ja anti-puritaanlikud ideed mõjutasid kogu Briti kultuuri. Keynes ei tahtnud õppida Cambridges ei matemaatikat ega majandusteadust, ometi sundisid tema töölemineku kavatsused temalt matemaatika eksami tulemust. Peale eksami edukat sooritamist, hakkas Keynes ka majandusteaduse vastu huvi tundma. 1906 peale töötamist India Kontoris Londonis, tuli Keynes Kings Kolledzisse tagasi, kuna teda kutsuti majandusteaduse õppejõuks. Olles Cambridge' Ülikooli professor alates 1920.
Presbüterid tahtsid valida omakorda koguduse vaimulikud, kelle seni oli ametisse määranud piiskop. Teise suuna esindajad arvasid, et kogudused peavad olema sõltumatud, millest tulenes nimetus independid. Inglise revolutsiooni ajal muutusid nad poliitilisteks parteideks. Independid viisid läbi Pride'i puhastuse. Kolonel Pride'i juhtimisel vagistati 47 presbüterlikku parlamendisaadikut. Sisuliselt oli tegu riigipöördega. Võim läks Cromwelli juhitud sõjaväelaste kildkonnale. Puritaanlikud sektid Loodi palju puritaanlikke kogudusi, mis kujunesid ühteaegu kooskäimise kohtadeks. Puritanismi sisu muutus, sest rahvas tõlgendas teoloogilisi probleeme omamoodi. Tekkis rohkesti sekte. Sektide kujunemine peegeldas maapealse elu probleeme. Rohkem kui neid inimesi, kes ilmalikku kutsumust järgides rikastusid, oli neid, kes ei leidnud tööd, kelle elu läks halvemaks, kes laostusid. Paljud setid kaldusid müstitsismi. Looduti ettemääratuse õpetusest. Piiblitõlgendamise
Valimistel saatis edu opositsiooni. Charles I taotles Soti sõjaks raha, kuid solvunud parlament keeldus ja nõudis kuninga nõunike karistamist. Kuningas saatis parlamendi laiali, ajalukku läks see kui nn. lühike parlament. Sotlastega sõlmiti lühike vaherahu. Selle lõppedes tuli Charles I'l taas parlament kokku kutsuda, et saada raha sõja jätkamiseks. Parlament aga ründas kuninga omavoli eelnevate parlamentide kallal ja kirikupoliitikat (peapiiskop oli keelanud puritaanlikud jutlused ja püüdnud lähendada anglitsismi katoliiklusele), ning sekkus aktiivselt ka täitevvõimu tegevusse. Esinduskogu võttis 1641.vastu seaduse, mille kohaselt võis parlamendi laiali saata vaid parlamendi enda nõusolekul. Seadusliku laialisaatmise võimaluse puudumise tõttu läks see parlament ajalukku nn. pika parlamendina. Tegelik võim riigis läks parlamendi kätte. 1649. moodustas Alamkoda Kõrge Kohtu, mis võttis vastu Charles I hukkamisotsuse. Samal aastal kuningas hukati
jäi küllaltki omapead, ning riigivõlad pigem kasvasid kui vähenesid. Sellel perioodil olid kuninga lähimateks abilisteks mitmed aadlikest sõjamehed, aga ka vaimulikud. Just usuküsimused muutusidki 1630. aastatel üha teravamateks, paavstivõim püüdis Charlesi kui küllaltki tolerantsete usuvaadete ja katoliiklusele veidi sümpatiseerivat meest enda poolele võita, teisalt aga tõstsid Inglismaal ja Sotimaal pead radikaalsed puritaanlikud voolud. Charles üritas usuelu viia nn kuldsele keskteele, ta lõpetas äärmusliku katoliiklaste tagakiusamise ning püüdis anglikaani liturgiat ühtlustada, ent suurele osale alamatest oli see vastuvõetamatu. Eriti rahulolematud olid sotlased, sest nad ei tahtnud aktsepteerida anglikaani kiriku piiskoplikku vormi ja liturgiat, vaid soovisid vabakoguduslikku kirikukorraldust, mis oleks lähtunud otseselt soti presbüterlikust traditsioonist. Sotlastega ilmnesid teravad vastuolud
piiskop · Independid arvasid, et kogudused peavad olema sõltumatud · Presbüterlased ja independid muutusid poliitilisteks parteideks · Presbüterlased domineerisid parlamendis · Independid domineerisid armees · 1648 Pride'I puhastus o Vangistati presbüterlikke o Võim läks Oliver Cromwelli poolt juhitud sõjaväelaste kildkonnale Puritaanlikud sektid · Loodi puritaanlikke kogudusi o Nt ranterid eitasid pühakirja ja traditsioonilist moraali · Tekkis rohkesti sekte, kel oli usuküsimustes eriarvamused · Sektid loobusid kalvinismi dogmast ettemääratuse õpetusest o Sest paljud laostusid seda kutsumust järgides o väitsid et Kristus on kõik lunastanud · levis uskumus, et Kristus tuleb maa peale, et kehtestada rahuriik.
Õhus lendlevad putod või väikesed Erosed (armastusjumalanna saatjad kreeka mütoloogias). 8 III. Kapitalistlikud ja protestantlikud riigid, kus ei hoolitud absolutistlike maade paraadlikkusest ning põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti. · Piirkond, mille keskuseks oli Holland. Revolutsiooniaegsel ja järgsel Inglismaal olid sellised puritaanlikud meeleolud veelgi tugevamad. Ühine vastuseis katoliku maailmale tõi hollandi kultuuri mõjupiirkonda ka mahajäänumad alad, nagu luterliku Põhja-Saksamaa, Skandinaavia koos Eestiga (kuulus sel ajal Rootsi koosseisu) · Kunst klassitsistlik ainult arhitektuuri vallas. Kujutavas kunstis on pigem tegu realismiga. Realismist on räägitud ka kui barokile või klassitsismile paralleelsest voolust- siis nim. nt baroklik realism.
ilmet kujundasid peamiselt õukonna tellimused. Nt Prantsusmaal, Saksamaa väikemonarhiad ja Inglismaa enne revolutsiooni 1640. · Piirkond, mille keskuseks oli kapitalistlik ja protestantlik Holland, kus ei hoolitud absolutistlike maade paraadlikkusest ning põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti. Revolutsiooniaegsel ja järgsel Inglismaal olid sellised puritaanlikud meeleolud veelgi tugevamad. Ühine vastuseid katoliku maailmale tõi hollandi kultuuri mõjupiirkonda ka Põhja-Saksamaa ja Skandinaavia. Baroki tunnustele vastas täiel määral ainult esimesena nimetatud maade kunst, teise maaderühma kunsti on iseloomustatud klassitsismina, sest seal püüti rohkem toetuda klassikalise antiikkunsti eeskujudele. Hollandi piirkonnas saab rääkida klassitsismist vaid arhitektuuris, kujutav kunsti näol on pigem tegemist realismiga. 17
Lavapraktika raamidesse pandi. Kriitikat tehti vodevillide abil. Postromantilise teatri ja reaalsuse vahele jäi ikka mingi distants, mida hakkasid neile ette heitma järgmise stiili esindajad naturalistid. Dumas Noorem oma tasemelt oli teistest oma aja kirjanikest pea jagu üle. Jäädes melodraama piiresse laiendas melodraamale kättesaadavate teemade ringi, käsitles selliseid teemasid, mida polnud melodraamas enne näidatud. Prantsuse 19. sajandi teatris kehtisid kummalised puritaanlikud komblusnõuded. Kurtisaanide elust laval ei räägitud. Klassitsistlikul laval polnud näiteks lapsi. Pärast jätkub see teatris, variserlikkus. Ei tohtinud lavale tuua teemat nagu abieluväliselt sündinud lapsed. DUMAS ,,Vallaspoeg" - valus teema. ,,Härra Alfons" - rikaste naiste kulul elava meesterahva tüüp. Võib öelda, et Dumas' poeg lähendas teatrit eluliselt valusate teemadega. Avas teatri suletud olnud elutahkudele. Ta tegi seda kõrgel kunstilisel tasemel
puhastele ning süütutele ehk teisisõnu lihasuretavale üksluisele vaimule. Tahetakse uuspaganlust ja hedonismi ning nendest uskudest on pinnale kerkinud palju suurepäraseid indiviide arste, advokaate, õpetajaid, kirjanikke, börsimaaklereid, näitlejaid, meediategelasi. Nad kõik on huvitatud sellest, et see kõigist läbitungiv religioon formaliseeritaks ning jäädvustataks elusuunana. Satanismil ei ole lihtne sulanduda ühiskonda, mida on nii pikalt valitsenud puritaanlikud eetikareeglid. Satanismis pole võltsi ligimesearmastust ja kedagi ei sunnita oma naabrit armastama. Satanism on jõhkralt omakasupüüdlik ja loomalik filosoofia. Ta põhineb usul, et inimesed on pärilikult omakasupüüdlikud ja vägivaldsed loomad, et elu on darwinlik heitlus enamkohastunu ellujäämise nimel ning et maailma valitsevad need, kes selles lõputus võitluses, mis käib igas dzunglis, võitlevad, et võita kaasa arvatud selles urbaniseerunud ühiskonnas
sõna puritaan) inglise kirikut katoliku kiriku õpetusest ja liturgiast ning puritaanid püüdsid rakendada usulisi norme kõikidele elualadele ja kogu ühiskonnale. Puritaanide revolutsiooni on nimetatud ka pühakute revolutsiooniks. Oliver Cromwell lõi 1645. oma uue mudeli armee (New Model Army), kehtestas parlamendis jutlused ja palvetunnid, ühiskonnas paastukuud ja rahvusliku alandumise päevad, puhastas parlamendi jumalatusest. Cromwelli armees olid puritaanlikud kaplanid, kes pidid sisendama sõduritesse usulist innukust, puritaanid õpetasid rahvast lugema piiblit emakeeles, kõrgemast seisusest puritaanid olid õppinud Calvini teoseid ning puritaanidest poliitikud pidasid end jumaliku kutsumusega poliitikuteks ja Jumala väljavalituteks. Puritaanide kogudused olid muutunud sisuliselt poliitilisteks organisatsioonideks. Cromwell kuulus independentide hulka, kes ei pooldanud riigikirikut, puritaanide esialgsed liitlased
sõna puritaan) inglise kirikut katoliku kiriku õpetusest ja liturgiast ning puritaanid püüdsid rakendada usulisi norme kõikidele elualadele ja kogu ühiskonnale. Puritaanide revolutsiooni on nimetatud ka pühakute revolutsiooniks. Oliver Cromwell lõi 1645. oma Uue Mudeli armee (New Model Army), kehtestas parlamendis jutlused ja palvetunnid, ühiskonnas paastukuud ja rahvusliku alandumise päevad, puhastas parlamendi jumalatusest. Cromwelli armees olid puritaanlikud kaplanid, kes pidid sisendama sõduritesse usulist innukust, puritaanid õpetasid rahvast lugema piiblit emakeeles, kõrgemast seisusest puritaanid olid õppinud Calvini teoseid ning puritaanidest poliitikud pidasid end jumaliku kutsumusega poliitikuteks ja Jumala väljavalituteks. Puritaanide kogudused olid muutunud sisuliselt poliitilisteks organisatsioonideks. Cromwell kuulus independentide hulka, kes ei pooldanud riigikirikut, puritaanide esialgsed