teadusuuringutele hoogu lisama. Närvivalu ja südame puperdamine «Umbes aasta tagasi kandsin Nokia 3310 paremas rinnataskus. Hakkasin tundma vaevusi paremas käes. Jõud kadus ära ja õlavarres oli pidev närvivalu. Kui lõpuks taipasin, milles asi, mobiili enam taskus ei hoidnud ning valu kadus mõne päevaga,» meenutab telefonikasutaja. Või: «Mina ei saa mobiili panna südamepoolsesse rinnataskusse, sest muidu jätab süda lööke vahele ja järgmisel hetkel hakkab puperdama,» kirjeldab kokkupuuteid taskutelefoniga igapäevane mobiilikasutaja. «Kasutan mobiiltelefoni intensiivselt seitse aastat ja olen taibanud, et kõrvakuulmine on muutunud nõrgemaks. Eriti parem kõrv, sest hoian telefoni just selle juures. Pikem kõne tekitab isegi kerge valulikkuse,» teatab staaikas helistaja. Peale võimaliku mälu nõrgenemise ja südamevaeguste kurdavad inimesed ka telefonikõnest lähtuva peavalu üle.
kui lõbusat ajaviidet. 4 Südametreening ehk vastupidavustreening Südametreeningul on väga palju positiivseid mõjusid. See vähendab südame- veresoonkonna haiguste ja nende tüsistuste (südameinfarkt, ajuinfarkt) teket ning leevendab nende haiguste kulgu, parandab südame tervist (süda jõuab korraga rohkem verd pumbata, ei hakka nii kergelt puperdama), normaliseerib kolesterooli hulka, alandab vererõhku ja parandab ka liigeste tervist. Südame treenimiseks sobivad kõndimine, matkamine, tantsimine, jalgrattaga sõitmine, suusatamine, jooks, vesijooks, vesiaeroobika, sõudmine, ujumine, aeroobika, treppidest käimine, (rull)uisutamine ja vastupidavust nõudvad sportmängud(nt. reketisport). Selleks, et piisaks vaid argisest kõndimisest, tuleks päevas teha vähemalt 9000 sammu. Samme aitab lugeda spetsiaalne sammulugeja.
Kersti arvas, et tal oli palju tööd olnud ega tahtnud teda segada, ta ei tahtnud, et ema ta hea tuju ära rikuks. Mitte et keegi olekski suutnud seda ära rikkuda, sest juba kolme päeva pärast näeb ta ju Richardot! ,,Kersti, palun tule siia. Me peame rääkima," ütles ema emotsioonitult. Kersti läks vastumeelselt elutuppa ja istus ta kõrvale. ,,Kullake, mul on sulle halbu uudiseid.." Kersti tundis, kuidas süda puperdama hakkas ja hoidis hinge kinni. ,,Emps, mis juhtus?" küsis ta ettevaatlikult. ,,Vaata, praegu on Eestis rasked ajad, nii ka meie firmas.." alustas ema aeglaselt. ,,Kas sul alandati palka?" küsis Kersti, klomp kurgus. ,,Ei, seda mitte." Kersti tundis kergendust ja sai jälle sügavamalt hingata. ,,Mind vallandati." ,,Aga sa said ju vallandamistasu ja hakkad kohe uut töökohta otsima, eks, emps?" purskas Kersti pärast pikka vaikust sõnad suust välja, silmad pisarais
mõnelgi korral õpetajate kummaliste pilkude osaliseks sain. Mis mind ja Kaarlit eristab, on see, et mina kirjutan nii, nagu elu on, ja tema nii, nagu elu olla võiks. Samas on mul üsna raske aru saada, kuidas õrnemate kõrvadega (sorry, silmadega) inimesed mu juttude üle keskmist tõsist temaatikat taluda suudavad, kui juba mõned krõbedamad sõnad neis jälkustunde tekitavad ja südame ohtlikult puperdama panevad. Äkki peaks mingi "parental advisory" kleepeka igaks juhuks kasutusele võtma? Kuigi, kui nüüd ääretult aus olla, siis mõnikord tundub mulle selline ohkimine mulle üsna silmakirjalik ka. No vaadake, on olemas näiteks raamatuid, kus koolilapsed terve oma klassi vastu taevast lasevad, aga sellistele antakse Bookeri auhindu ja värke. Mõnedes raamatututes kirjeldatakse üksikasjalikult, kuidas inimesi saega juppideks hakitakse ning nendest meisterdatakse Hollywoodi kassafilme
Joonis 3. Energiajookide joomise põhjused Neljandaks küsimuseks oli, kas energiajoogid mõjutavad joojate enesetunnet. (Joonis 4) Ligi 60% ehk 64 õpilast ei tunne pärast energiajoogi tarbimist midagi, kuid 40% ehk 43 vastanul mõjutab enesetunnet. Need 43 õpilast tunnevad end pärast energiajoogi joomist energilisema ja aktiivsemana, tuju muutub paremaks, kuid oli ka negatiivset mõju. Paljudel hakkab valutama kõht, süda puperdama, käed värisema ning paha olla. Joonis 4. Kas energiajoogid mõjutavad või ei mõjuta enesetunnet 12 Viiendaks küsimuseks oli, kas noored on energiajookide mõjust tervisele teadlikud. (Joonis 5) Võib väita, et Jõgeva Gümnaasiumi õpilased on üsna teadlikud energiajookide liigtarbimise mõjust tervisele. 59% ehk 82 õpilast arvab teadvat, mida nende jookide tarbimine endaga kaasa toob
Millisel juhul on see funktsioon inimesele kasulik, millisel juhul kahjulik? Sümpaatiline närvisüsteem: - aktiveerub ohu- või stressisituatsioonis, kiirendab südametööd, ahendab veresooni, tõstab vererõhku, laiendab silmapupille, aeglustab seedeelundkonna tööd) - kasutades selleks energiat ja teisi keharessursse; - on töös näiteks kehalisel treeningul või mingis äkksituatsioonis hilisöisel tänaval ( süda hakkab puperdama, hingamine kiireneb, lihased tõmbuvad pingule jne.) Parasümpaatiline närvisüsteem: - viib organismi rahuolekusse,(aeglustab südametööd, laiendab veresooni, langetab vererõhku, ahendab silmapupille, kiirendab seedeelundkonna tööd) - taastab organismi varusid ja tasakaalu. 6. Miks on emotsioonid vajalikud? Kirjeldage emotsiooni erinevate komponentide funktsioone ja olulisust. Emotsioone on vaja, et inimesi paremini mõista. Vastasel juhul oleks meie jutt monotoone
3.1 Närvivalu ja südame puperdamine(Inimeste arvamused) · «Umbes aasta tagasi kandsin Nokia 3310 paremas rinnataskus. Hakkasin tundma vaevusi paremas käes. Jõud kadus ära ja õlavarres oli pidev närvivalu. Kui lõpuks taipasin, milles asi, mobiili enam taskus ei hoidnud ning valu kadus mõne päevaga,» meenutab telefonikasutaja. · «Mina ei saa mobiili panna südamepoolsesse rinnataskusse, sest muidu jätab süda lööke vahele ja järgmisel hetkel hakkab puperdama,» kirjeldab kokkupuuteid taskutelefoniga igapäevane mobiilikasutaja. · «Kasutan mobiiltelefoni intensiivselt seitse aastat ja olen taibanud, et kõrvakuulmine on muutunud nõrgemaks. Eriti parem kõrv, sest hoian telefoni just selle juures. Pikem kõne tekitab isegi kerge valulikkuse,» teatab staazikas helistaja. Peale võimaliku mälu nõrgenemise ja südamevaeguste kurdavad inimesed ka telefonikõnest lähtuva peavalu üle.
olulise osaga. Mitte keegi pole foobiate eest kaitstud ning ükski inimene ei saa endale ka ise foobiat valida. Foobiate olemasoluga tuleb leppida, seda tõestab ka fakt, et mitu tuhat aastat tagasi piinasid inimesi needsamad hirmud, mis tänagi (Waters 2004). 1.2. Foobia tunnused Foobses situatsioonis tuntakse suurt ärevust. Ärevuse tugevus võib varieeruda ebamuga- vustundest kuni paanilise hirmuni. Südamelöögid sagenevad ning rinnus võib hakata puperdama. Inimene võib muutuda jalust nõrgaks ning ta keha võib katta külm higi. 5 Mõningatel inimestel võib tekkida ka hirm kokkukukkumise või isegi surma ees. Foobiale iseloomulikuks tunnuseks on vältiv-käitumine ning paanika. (Waters 2004:6) Paanikahoo sümptomid on tõsised ja füüsilised, need ei ole ette kujutatud. Tüüpilisemateks tunnusteks on pulsi kiirenemine, õhupuudus ning lämbumistunne, raskus ja valu rindkeres,
närvisüsteemiks. Sümpaatiline närvisüsteem on reguleerijana aktiivne organismi aktiivses seisundis, mida iseloomustab suurenud energiakulu (emotsionaalsed seisundid – viha, rõõm, valuseisund jne). Sümpaatiline närvisüsteem aktiveerub stressi- või ohusituatsioonis, mis kiirendab südametööd, ahendab veresooni, tõstab vererõhku, aeglustab seedeelundkonna tööd jne. Nt kehaline treening – lihased tõmbuvad pingule, süda hakkab puperdama ning hingamine kiireneb. Prasümpaatiline närvisüsteem teeb vastupidist tööd. Parasümpaatiline närvisüsteem on reguleerijana aktiivne organismi energiavardue taastumise perooodil. Närvisüsteem taastab omakorda organismi varusid ja tasakaaulu. See närvisüsteem viib organismi rahuolekusse, mis omakorda aeglustab südametööd, laiendab veresooni, langetab vererõhku ning kiireneb seedeelundkonna tööd. 5
- Elu jooksul esineb 30% inimestest mõni ärevushäire (rohkem naistel ¾) - Naised rohkem häiritud tingituna riskifaktoritest Eelsoodumused ärevushäire tekkeks Isiksuseomadused: - Kõrge neurootilisus: panevad rohkem tähele ohtu ja on sellest rohkem mõjutatud - Kõrge introvertsus: vajatakse üsna vähe teisi inimesi - Koos kõrgeks sotsiaalfoobia riskifaktoriks, eraldi introvertsus normaalne Kognitiivsed faktorid: - Ärevustundlikkus süda hakkab puperdama, käed külmad-kuumad: hirm neid aistinguid kartma hakata, hakkab sümptomeid rohkem jälgima interpreteerib neid ohtlikuna - Kõrge ärevustundlikus kui suudad oma südant hästi kuulata või erinevaid kehategevusi jälgida - Suur kontrollivajadus ja vähene kontrollitunne tajud kogu aeg kui palju on ebamäärasust - Tähelepanu ohustiimulitele Lapsepõlvesuhted: - Ebaturvaline seotus
Saate väljakutse ägeda jalavaluga patsiendi juurde. Sündmuspaik on kõrvaline talu, kuhu sõit kestab 20 minutit. Kohapeal saate lähedastelt juhtnööre. Eakas taluperemees on pikali voodis, nägu moondunud, väänleb valu käes. Parem jalg ripub voodist välja. 78-aastane patsient on valust nii kurnatud, et ei tee teie tulekut märkamagi. Lähedased räägivad, et seni oli vanaisa põhimõtteliselt terve olnud, aeg-ajalt hakkas ainult süda puperdama. Ravimeid ta tarvitanud ei ole. Õues jalutades tekkis järsku tugev valu paremas jalas, nii et mees tuli tuppa tõsta. Kuidas käituksite sellise patsiendi korral? Teie esmahinnangu kohaselt on tegemist tugevate valudega osaliselt kontaktivõimelise patsiendiga. Proovite patsiendiga kõneldes teda rahustada ning ta läbivaatamiseks pikaliasendisse panna. Samal ajal kui te lähedaste abiga patsiendil riideid seljast võtate, mõõdab teie kolleeg vererõhku.
annaabi.ee 
