PRAKTIKUM nr. 2 JUHEND (õigusteadus) Teadusteksti spetsiifika ja selle eristamine teistest tekstivormidest Ülesanne 1.1 Käesoleva juhendi lisas on toodud üheksa erinevat teksti (vt Lisad 1 kuni 9). Sirvi tähelepanelikult toodud tekste ja ... : a) hinda toodud allikate akadeemilist kvaliteeti, määratledes, kas tegemist on akadeemilise, pool-akadeemilise või mitte- akadeemilise allikaga; b) põhjenda oma vastuseid, vajadusel allikate kohta täiendavat informatsiooni otsides; c) määratle ka lisaks millise allikatüübiga on täpsemalt tegemist (teadusartikkel, ekspertarvamus, ajakirjandusartikkel, pressiteade, normatiivmaterjal, kohtulahend jne.); d) hinda, kas lisas 1 kuni 9 toodud tekstid liigituvad õigusteaduslikus uurimistöös kasutatud õiguskirjanduse, normatiivmaterjali või kohtupraktika alla? allikad (lisad 1-9) 1. akadeemiline, teadusal...
Muidugi võib ka mitut eriala õppida, aga see raiskab väärtuslikku aega. Sellepärast peaksid inimesed võtma endale pikemalt mõtlemisaega, sest muidu tehaksegi vale valik. Eriti peakski mõtlema just sellele, et kui ma lähen mingit kindlat eriala õppima, et kas ma sellega tööd ka leian. Lisaks oma soovile mingit eriala õppida, tuleks arvestada ka koolide sisseastumiskriteeriumitega, näteks ülkooli astumisel tuleb arvestada vajalike riigieksamite sooritamisega ning suure eksamite punktisummaga mida nõuatkse, samuti tuleks arvestada oma rahaliste võimalustega, sest vaid parimad pääsevad ülikooli tasuta kohale õppima, ülejäänud soovijad peavad õppima raha eest. Alati aga ei peagi vajalku hariduse omandamiseks minema ülikooli, peale gümnaasiumit on võimalik minna ka kutsekooli, kust on täpselt sama moodi nagu ka ülikoolist võimalik omandada omale eriala. Tegelikult, ei olegi see väga tähtis kus sa oma eriala omandad, tähtis on see, et
Olen varasemalt kuulnud Nõukogude Liidu teemadel. b) Pane kirja, millised on sinu eesmärgid (õpitulemused), mida kindlasti selle kursuse lõpuks teada ja osata tahad. Sooviks teada rohkem maailma ajaloo kohta. c) Mitu kodutööd on vaja selle kursuse raames teha ning millal peaksid alustama esimesega, et õigeks ajaks valmis jõuda? Vaja on teha 2 kodutööd, et õigeks ajaks valmis saada pean kohe alustama. d) Mitu punkti on kursuse maksimum summa ja millise punktisummaga oleksid endaga ise rahul? Maksimum punkdid 100. Kui mul õnestuks 100-st saada 75 punkti oleks endaga rahul. 2. Millised osapooled võtsid osa teisest maailmasõjast? Saksamaa, Nõukogude Liit, Inglismaa, Prantsusmaa, Jaapan, USA, Itaalia 3. Täida lüngad. Pärast sõda sõlmiti rahulepingud Potstami ja Jalta konverentsil tehtud otsuste põhjal. 1947. aastal kirjutati neile Pariisis(linn) alla. Jaapaniga kirjutati rahulepingule alla alles 1951 aastal San Franciscos
ala lõpu ja järgmise alguse vahel vähemalt 30-minutilise pausi ning esimese päeva viimase ala lõpu ja teise päeva esimese ala alguse vahel 10-tunnise pausi. Võistlusjärjekord võidakse loosida enne iga ala algust. 100 ning 400 meetri jooksus ning 110 meetri tõkkejooksus määratakse võistlejad jooksudesse tehnilise delegaadi poolt, kuid igas jooksus peab olema 5 või enam jooksjat. EESTI SPORTLASED KÜMNEVÕISTLUSES Hetkel kuulub Eesti rekord kümnevõistluses Erki Noolele punktisummaga 8815, millega ta võitis ka 2001. aasta maailmameistrivõistlustel hõbemedali. See on ka ainus maailmameistrivõistluste medal, mille Eesti on saanud. Olümpiamängudel on eestlased aga kolm korda medali võitnud kõige hiljemini võitis meile medali taaskord Erki Nool 2000. aasta olümpiamängudel Sydneys, kus ta saavutas kullapositsiooni. See oli Eesti esimene kuldmedal kümnevõistluses. Enne teda saavutas hõbedapositsiooni eestlane Rein Aun, kes võistles küll NSV Liidu eest,
3.2 Testide eetiline pool 7 Kuivõrd intelligentsustestide tulemused võivad inimese elukäiku mõjutada, siis tasub testide tulemuste puhul arvestada järgnevate asjaoludega: o Testitulemuste avalikustamine võib kahjustada testitava huve; o Testi vastustega võivad tutvuda ainult inimesed, kes oskavad tulemusi adekvaatselt tõlgendada; o Testitaval on õigus tutvuda ainult oma tulemusega (punktisummaga) aga mitte vastusega. Vastasel juhul võivad vastused avalikuks saada ja testitavatel on võimalik õiged vastused pähe tuupida.[6] 3.3 Binet'-Simoni test Binet-Simoni test on Alfred Binet ja Theodore Simoni poolt 1904. aastal loodud maailma esimene intelligentsustest, mis leidis kasutust veel 1960. aastatel. Testi väljatöötamise tingis vajadus tuvastada lapsed, kes normaalkoolis hakkama ei saa.[7]
M.A.=13.08 a.; 47.3 % on vaimselt alaarenenud C. David Wechsler (1896-1981) 1932-1967 New York Bellevue Psychiatric Clinic 1939. Wechsler, D. The Measurement of Adult Intelligence. Baltimore: Williams & Wilkins 1933. Wechsler-Bellevue Intelligence Test. 1949. Wechsler Intelligence Scale for Children (WISC). 1966. Wechsler Preschool and Primary Scale of Intelligence (WPPSI). hälbiv IQ = saadud punktisumma / grupi keskmise punktisummaga D. The Stanford-Binet Intelligence Scale. Fourth Edition 1986 Stanford-Binet Intelligentsuse Test Neljas versioon 4 alaskaalat (M=50, SD=8) ja üldskoor (M=100, SD=16), üldintelligentsus hälbiv IQ ( deviation IQ) vanuses: 2-23 normgrupp: 5000 inimest. Alaskaalad: I. Verbal Reasoning (Verbaalsed võimed) Vocabulary (Sõnavara test) - mõistete defineerimine Comprehension (Arusaamise test) - küsimustele vastamine
M.A.=13.08 a.; 47.3 % on vaimselt alaarenenud C. David Wechsler (1896-1981) 1932-1967 New York Bellevue Psychiatric Clinic 1939. Wechsler, D. The Measurement of Adult Intelligence. Baltimore: Williams & Wilkins 1933. Wechsler-Bellevue Intelligence Test. 1949. Wechsler Intelligence Scale for Children (WISC). 1966. Wechsler Preschool and Primary Scale of Intelligence (WPPSI). hälbiv IQ = saadud punktisumma / grupi keskmise punktisummaga D. The Stanford-Binet Intelligence Scale. Fourth Edition 1986 Stanford-Binet Intelligentsuse Test Neljas versioon 4 alaskaalat (M=50, SD=8) ja üldskoor (M=100, SD=16), üldintelligentsus hälbiv IQ ( deviation IQ) vanuses: 2-23 normgrupp: 5000 inimest. Alaskaalad: I. Verbal Reasoning (Verbaalsed võimed) Vocabulary (Sõnavara test) - mõistete defineerimine Comprehension (Arusaamise test) - küsimustele vastamine
komistusalaks, kuid Aun võis rahul olla haigelt jalalt hüpatud 1.80-ga. 400 meetris oli Aun peajagu teistest üle 49,4 porisel rajal. Esimese päeva järel oli Rein neljas, kuid liidrile kaotas vaid 28 punktiga. Teise päeva võistlustingimused polnud paremad. Vihmast raske rada ei võimaldanud kellelgi saada tõkkejooksus aaega alla 15 sekundi. Auna ajaks sai 15,7 (isiklik rekord tol ajal oli 15,5). Kettaheites oli ta 45.58-ga tugevamate seas, misjärel tõusis oma punktisummaga teiseks. Kõrgus- hüppel või tõkkejooksus oli Aun aga vigastanud lihaseid reie siseküljel, mis teivashüppes tunda andsid. Pärast tuimestavaid süste suutis Aun treeneri ja arsti nõuannet lõpetada kõrgusel 3.80 eirates ületada ka neli meetrit. Odaviskes oli mees jälle parimate hulgas 60.24-ga ning asus üheksa ala järel teisele kohale. 1500 m liidrite jooksus läks Aun tempot dikteerima ning lõpetas 4.27,4-ga.
20- ja 22- aastaselt spetsiaalettevalmistusega algust teha pole aga veel hilja, nii näitab spordipraktika. 3 Lipu enda sõnad selle kohta on ,, Ärge muutuge liiga noorelt vanaks, rajage vundament oma sportlaskarjäärile mitmete spordialade kaudu."(Teemägi_1963) 1943. aasta Eesti meistrivõistlustel tuli Lipp kümnevõistluses laenatud ning kaks numbrit väiksemate naelkingadega teiseks. Aasta hiljem 1944. aastal, punktisummaga 5812 oli ta juba Eesti meister.(Teemägi_1963) Noor mees oli treeninud ainult oma tarkuse järgi. Sellest ka valusad tagajärjed. Näiteks tuli odaviskes viletsast tehnikast tingituna viimased katsed sooritada ,,äravisatud" käega. Lipp oli juba 22-aastane ning Eesti meister, kuid tema puhul ei saaanud veel rääkida mingist proffessionaalsest ja kaalutletud treeningust. Spordikirjandust, mida sellel ajal niigi vähe oli, polnud Lipu kätte jõudnud. 2.2. Sõja-aastate raskused 1939
1.80-ga. 400 meetris oli Aun peajagu teistest üle 49,4 porisel rajal. Esimese päeva järel oli Rein neljas, kuid liidrile kaotas vaid 28 punktiga. Teise päeva võistlustingimused polnud paremad. Vihmast raske rada ei võimaldanud kellelgi saada tõkkejooksus aaega alla 15 sekundi. Auna ajaks sai 15,7 (isiklik rekord tol ajal oli 15,5). Kettaheites oli ta 45.58-ga tugevamate seas, misjärel tõusis oma punktisummaga teiseks. Kõrgus-hüppel või tõkkejooksus oli Aun aga vigastanud lihaseid reie siseküljel, mis teivashüppes tunda andsid. Pärast tuimestavaid süste suutis Aun treeneri ja arsti nõuannet lõpetada kõrgusel 3.80 eirates ületada ka neli meetrit. Odaviskes oli mees jälle parimate hulgas 60.24-ga ning asus üheksa ala järel teisele kohale. 1500 m liidrite jooksus läks Aun tempot dikteerima ning lõpetas 4.27,4-ga. See oli piisav, et punktitabelis suurimat konkurenti
· Töök. hindam. punktimeetod - tugin. töök. isel. faktoritele. Erin. faktorimeetodist: palkade asemel kasut. punkte ning faktoreid käsitl. detailsemalt. Põhin. konkr. tööül. sooritam. vajal. oskuste, vastutuse, pingutuse ja tööting. hindam. punktides, arvest. töö keerukust ja vajal. org-s. Palgagruppide ja -astmete määram. moodust. töök. väärtustest olen. palgagrupid, millele määrat. mingi palgavah. Palgaastmestiku saam. koondat. sarnase punktisummaga töök. pal- gagruppidesse ning määrat. igale palgaastmele konkr. palgamäär. Esimeses palgagrupis on madal. kvalif. nõudvad töök. jne. Igas palgagrupis on mitu palgaastet. 8 6. Töösoorituse hindamise funkts., krit. ja meetodid, nende rakendamise spetsiifika Eestis. Tööt. töösoorit. hind - võimald. kindl. määrata tööt. tööalased saavut. ja neid vääril. hüvit., arvest. töö keerukust, spetsiif. ja olul
kokku 61 32 97 115 305 Tunnus ei lähene normaaljaotusele (vt. Tabel 16). 6 Matemaatika test Tunnus testi punktide väärtused muutusid vahemiku 1 kuni 15. Keskmine näitab, et testi eest on saadud keskmiselt 8,29 punkti. Mood on 6, mis tähendab, et kõige rohkem oli teste, kus saadi kuus punkti (vt. Joonis 4). Joonis 4. Sagedusjaotus tunnusele test. Kuuese punktisummaga teste oli 12,14 %. Mediaaniks on 8 ja kuna testi eest saadud punktidest oli 15 kõige suurem, siis ei ole ei punktid 1-7 kui punktid 9-15 ülekaalus. Standardhälve on 3,1, mis iseloomustab elementide paiknevust keskväärtuse suhtes (vt. Tabel 15). Tunnuse test jaotus ei lähene normaaljaotusele, aga palju puudu ei ole (vt. Tabel 17). 7 Seoste analüüs 1) Esmalt uurime, kas matemaatika riigieksami tulemus sõltub matemaatika keskkooli
1919 aasta alguseks oli testitud 1 726 966 meest. M.A.=13.08 a.; 47.3 % on vaimselt alaarenenud C. David Wechsler (1896-1981): 1932-1967 New York Bellevue Psychiatric Clinic 1939. Wechsler, D. The Measurement of Adult Intelligence. Baltimore: Williams & Wilkins 1933. Wechsler-Bellevue Intelligence Test: 1949. Wechsler Intelligence Scale for Children (WISC). 1966. Wechsler Preschool and Primary Scale of Intelligence (WPPSI). hälbiv IQ = saadud punktisumma / grupi keskmise punktisummaga D. The Stanford-Binet Intelligence Scale. Fourth Edition 1986 Stanford-Binet Intelligentsuse Test Neljas versioon 4 alaskaalat (M=50, SD=8) ja üldskoor (M=100, SD=16), üldintelligentsus hälbiv IQ ( deviation IQ) vanuses: 2-23. normgrupp: 5000 inimest. Alaskaalad: I. Verbal Reasoning (Verbaalsed võimed) Vocabulary (Sõnavara test) - mõistete defineerimine Comprehension (Arusaamise test) - küsimustele vastamine Absurdities (Absurdsete elementide test) - absurdsete detailide
annaabi.ee 
