Fragmentatsioon ehk hulgijagunemine (Viljastumine) 1. Vanemorganismi keha jaguneb mitmeks osaks. Igast osast areneb uus organismi. Näiteks: Okasnahksetel ja meritähtedel. Regeneratsiooni definitsioon: Regeneratsioon on uuesti tekkiv e. taasteke Spooridbakteritel Tsüstidalgloomadel Seda ei saa pidada paljunemiseks, sest ühest organismist tekib sama palju organisme (st. 1 = 1). 2. Suguline paljunemine: Sugurakkude tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend: Näiteks: loomadel, õistaimedel ja paljasseemnetaimedel Sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse kahe raku ühinemisel. 3. Viljastumine: 1. Kehaväline: Kaladel ja kahepaiksetel. 2. Kehasisene: Imetajatel, roomajatel ja lindudel. 4. Suguline paljunemine: On, siis kui järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. 5. Iseviljastumine: Hermafrodiitsetel (Mõlemasoolistel) on emas ja ...
Riho Hütt - IKAROS I. II. III. Riho Hütt on minu kodulinnast Rakverest pärit klaasikunstnik, seega pakkus tema töö mulle kõige enam huvi. Tehnika: külmtöötlus Sofi Arsas JÄRVED Järv kui maa ava või silm, mille kaudu avanevad vee- ja maa-alused maailmad. Läbi järvesilmade võivad maa-alused elanikud näha ka meie maailma. Tehnika: sulatus, fotoprint, klaasmaal Kati Kerstna - KAEV 3 TÄRKAMINE Töö oli ülesse ehitatud eesmärgil, kuidas lilleõis pungub, esimesel kaevu tasandil oli lille õis alles algeline, kuid mida kõrgemale tasemele õis jõudis, seda enam ta tärkas, viimasel astmel oli lilleõis avanenud e. Tärkanud. Tehnika: külmtöötlus Toredaid töid oli tõesti väga palju ning kindlat lemmikut välja valida oleks keeruline. Veendusin veelkord, et loomingulisi inimesi on meie ümber väga palju. Näituse külastamine andis endalegi hulgaliselt inspiratsiooni ning pani mõtlema, mis suuna ma oma edasistes ettevõtmistes võtma
Sugulisel paljunemisel enamasti viljastunud munarakk.seened ja protistid paljunevad eoste e. Spooridega.eos võib areneda rakusiseselt eoskotis.kandseenel eoskannal.samblal eoskupardes.vegetatiivne: bakter,protist,seen,osa selgrootutest ja paljud taimed. Bakter pooldub, dna kahekordistub.pärmseen pungub. Samblik rakise tükikesed.katteseemnetaimedel mugul,sibul,vars,leht.loomariigis veg. Alamates rühmades.vegetatiivne võimaldab lühikese ajaga saada palju ühtlasi järglasi.raku jagunemine: 1.rakutuuma jagunemine karüokinees(kromosoomide gen. Info jaotumine) 2.tsütokinees, 2 tütarrakku.päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes nim. Mitoosiks. 2 mitoosi vahel on interfaas ja see kokku kõik rakutsükkel. Rakk valmistub
Sugurakud väliskeskkonna eest sugurakke toota kaitstud Suur võimalus haigusi üle kanda Viljastumise tõenäosus suurem NT putukad, linnud, imetajad 6. Vegetatiivse paljunemise näited: 5 konkreetset taime, 2 looma. 1. Tulp sibul 1. Hüdra pungub 2. Kartul mugul 2. Käsn - pungub 3. Iiris risoom 4. Kannike leht 5. Tikker oksake 7. Millal ja miks kasutab inimene vegetatiivset paljundamist? Millal eelistab sugulist paljunemist? Vegetatiivset paljundamist siis, kui tahab saada palju ühesuguseid organisme kiiresti. Sugulist paljundamist (seemnetega) siis, kui tahab uut sorti, mingit erinevust. 8
SILE ER Süsivesikute ja lipiidide süntees Asub rakutuumast eemal 13. Ribosoomid TEKE Rakutuumas paiknevas tuumakeses EHITUS Koosnevad ribosoomi RNA-st (rRNA) ja valkudest Suurem ja väiksem alaüksus ÜLESANDED Valgusüntees - Polüsoom – ribosoomide kogum, mis osaleb sama koostisega valgu tootmises 14. Lüsosoomid TEKE Golgi kompleksist „pungub“ lüsosoom EHITUS Ühekordse membraaniga põiekesed ÜLESANNE Lagundavad vananenud rakuosi ja rakku sisenenud aineid (fagotsütoos) PRIMAARED LÜSOSOOMID Sisaldavad ensüüme Ensüümvalke on vaja isoleerida raku sisekeskkonnast SEKUNDAARSED LÜSOSOOMID Sisaldavad ensüüme Lagundavad aineid 15. Golgi kompleks EHITUS Koosneb membraanidest ÜLESANDED
*süüfius *tripper *poolera *teetanus Bakterikatted aitavad keskkonna teguritel vastu pidada kui need halvenevad keskkonna tingimused siis moodustuvad spoorid,vesi eraldub toimub tihenemine ja nii võivad bakterid elus püsida sõltuvalt liigist 1000id aastaid. Bakterid kasutatakse biotehnoloogias nii põllumajanduses tööstuses kui ka biopuhastites heitveede puhastamisel. Seenedon ühe ja hulkraksed,tuntuim üherakuline seen on pärmseen.temas on tuum ja selles kromosoomid.Pärmseen pungub. Hulkraksed seened koosnevad paljudest rakudest neis võib olla üks tuum või rohkem.Rakudes moodustuvad torujad seeneniidid nn hüüfid need oma korda moodustavad mütseeli e. seeneniidistiku. Viimane võttab osa hallituse tekitamisel.Oluline hallitusjuustude saamisel.Samas võivad teatud hallitusseened eritada mürke mis tekitavad allergiat ja teisi haigusi,ohtlikud on ka nende eosed. Seente paljunemine toimub mitmendi: *seeneniidistikuga *eostega *pungummisega
· suuava alapoolel kõrverakkudega · püüab toitu kõrverakkude · toituvad väikestest abil veeorganismidest · sigib pungumise ja · saagi püüdmiseks sugurakkude kaudu kasutavad kombitsate ja kevadest sügiseni pungub, suu ümber paiknevaid suguline paljunemine suusagaraid sügiseti · lahksugulised isendid USSID LAMEUSSID ÜMARUSSID RÕNGUSSID
Pärmseente elutegevuse käigus anaeroobses keskonnas tekib süsihappegaas ja alkohol. Seda protsessi nimetataksegi käärimiseks. Soodsates tingimustes paljunevad pärmseened väga kiiresti. See toimub pungumise teel. Kui aga pärmseentel lõpeb toit või pole keskkonnatingimused soodsad, siis jaguneb pärmiraku sisu neljaks eoseks. Pärmseen paljuneb kas pungudes või eostega : Ebasoodsates oludes moodustab pärmseen eoseid. Soodsates oludes pärmseen pungub. Kui pärmseentel on rikkalikult toitu, siis hakkab uus rakk punguma veel enne, kui ta ise emarakust eraldub. Nii tekivad ajutised rakuahelad. _____________ #Globaliseerumine tihe ülemaailmne tootmise, kaubanduse, kultuuri jm seostus #Erosioon mulla, setete ja kivimite ärakandumine vee ja tuule toimel #Happesademed saastavatest gaasidest atmosfääris moodustunud happelised sademed #Osooniauk maakera ümbritseva osoonikihi kohati väga suur hõrenemine
3. Pärmseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid Pärmseened on üldjuhul suuremad kui bakterirakud. Harilikult on pärmseened ovaalse kujuga ja nende suurus jääb vahemikku 15--20 µm. Pärmseened koosnevad membraaniga ümbritsetud tuumast ja paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Hingamistüübilt on nad fakultatiivsed anaeroobid. Mittesuguline paljunemine toimub pungudes või pooldudes. Enamus pärmseeni siiski pungub. Eosrakule moodustub puhetis (pungakene), kuhu läheb üle tuum ning pärast seda pung eraldub rakuseinaga. Mõned Schizosaccharomyces´e esindajad võivad paljuneda ka pooldumise teel nagu bakterid. Kõige tuntumaks pärmseene liigiks on Saccharomyces cerevisiae, kes esineb tavalises pulkpärmis. Saccharomyces´e perekonda kuulub ligikaudu 40 erinevat liiki. Paljud pärmseened on olulised leiva, õlle ja veini valmistamise juures, kuna nad võtavad osa käärimisprotsessidest
RNA polümeraas nukleokapsiidis rakku. Transkriptsioon, valgusüntees ja genoomi replikatsioon tsütoplasmas. Genoom transkribeeritakse üksikuteks mRNA-deks ja täispikkuses +RNA-ks. Nukleokapsiidide moodustumiseks uus genoom seostub L, N, NP-proteiinidega, mis seostuvad viiruse glükoproteiinide poolt modifitseeritud plasmamembraanide M-proteiiniga. Glükoproteiinide süntees ja protsessing nagu raku omadel. Küps virion pungub minema. Levik hingamispiisakestega, algatavad infektsiooni hingamisteedes. Rakuline immuunsus põhjustab suure osa sümptomitest, aga on ka oluline viiruse kontrollis. Leetriviirus Leetrid on üks viiest klassikalisest lapseea lööbest (punetised, roseola, viies haigus ja tuulerõuged). Inaktiveerub kergelt kuivas, happes. Patogenees. Infitseerib hingamisteede epiteeli rakke, levib süsteemselt lümfotsüütides ja vireemia kaudu. Replitseerub konjunktiivi,
Pärmseened on üldjuhul suuremad kui bakterirakud. Harilikult on pärmseened ovaalse kujuga ja nende suurus jääb vahemikku 15—20 µm. Pärmseened koosnevad membraaniga ümbritsetud tuumast ja paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Hingamistüübilt on nad fakultatiivsed anaeroobid. Mittesuguline paljunemine toimub pungudes või pooldudes. Spoorid moodustuvad askuses ehk spoorikotis. Moodustuvad askusspoorid. Enamus pärmseeni siiski pungub. Eosrakule moodustub puhetis (pungakene), kuhu läheb üle tuum ning pärast seda pung eraldub rakuseinaga. Mõned Schizosaccharomyces´e esindajad võivad paljuneda ka pooldumise teel nagu bakterid. Kõige tuntumaks pärmseene liigiks on Saccharomyces cerevisiae, kes esineb tavalises pulkpärmis. Paljud pärmseened on olulised leiva, õlle ja veini valmistamise juures, kuna nad võtavad osa käärimisprotsessidest.
- Neuraalhari - Ektodermaalsed plakoodid · Mis struktuur annab aluse sisekõrvale ja selle ganglionile? (sh ganglioni mõiste) Ganglion- närvirakkude sõlmjas kogum. Nad koosnevad närvirakkude kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise kihnuga. Sisekõrv on ektodermaalset päritolu. Aluse annavad poolringkanalid, tigu (?) · Silma areng (induktsioonid, võrkkesta ja läätse päritolu) Vaheajust pungub välja silmavesiikul, mis indutseerib pinnaektodermist läätse plakoodi tekke. Seejärel silmavesiikul sopistub uuesti sisse. Lääts tekib pinnaektodermist Võrkkest neuraaltorust. Silma arenguks on vaja transkr faktorit Pax6. Kui nt Shh inhibeerib seda, siis silma ei teki. Samuti ei teki silma siis, kui Shh-d on liiga palju ning kui seda on vähe, siis võib tekkida 1 silm. Järelikult peab Shh hulk olema täpselt õige. 11
tRNA(transport) tegeleb rakus aminohapete transpordiga ribosoomi, kus geneetilise koodi alusel lisatakse aminohape sünteesitavasse valguahelasse. rRNA(ribosoomis) seostub valkudega kompleksideks ribosoomideks (osaleb valgu sünteesis). 7. Prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude peamised erinevused. Prokarüoodid on väiksemad, neil puuduvad histoonvalgud, DNA on nukleoidis (eukarüoodis DNA kromosoomidesse pakituna tuumas), prokarüoot pooldub või pungub, eukarüoodil mitoos, membraaniga ümbritsetud organelle prokarüoodil pole (eukarüoodil mitokondrid, kloroplastid jne.), prokarüoodil puudub nii tsütoskelett kui ka rakusisene liikumine (eukarüoodil kompleks mikrotuubulitest ja filamentidest ning liikumine: endotsütoos, mitoos, vesiikulite transport). 8. Membraanide struktuuri lühiiseloomustus. Membraanide koostisse kuuluvad peamiselt fosfolipiidid (moodustavad kaksikkihi pikad
hõimkonnas. Pärmseeni on kirjeldatud umbes 1500 liiki. Pärmseente rakud on üldjuhul suuremad kui bakterirakud. Harilikult on pärmseened ovaalse kujuga ja nende suurus jääb vahemikku 15--20 µm. Pärmseened koosnevad membraaniga ümbritsetud tuumast ja paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Hingamistüübilt on nad fakultatiivsed anaeroobid. Mittesuguline paljunemine toimub pungudes või pooldudes. Enamus pärmseeni siiski pungub. Eosrakule moodustub puhetis (pungakene), kuhu läheb üle tuum ning pärast seda pung eraldub rakuseinaga. Mõned Schizosaccharomyces´e esindajad võivad paljuneda ka pooldumise teel nagu bakterid. Kõige tuntumaks pärmseene liigiks on Saccharomyces cerevisiae, kes esineb tavalises pulkpärmis. Saccharomyces´e perekonda kuulub ligikaudu 40 erinevat liiki. Kõik nad paljunevad pungumisega ja moodustavad ovaalseid või ümaraid rakke
nini on tee üpris pikk. Niisiis Suhkrute lagundamisest tekkib energiat rohkem kui pärmil eluks ja te- alustame taas algusest. Pärmi- gevuseks vaja on, mistõttu kobrutav hägune ollus soojeneb pidevalt. Kui rakk sööb suhkruid ja pungub ümbrus seda soojust ära neelata ei suuda, tõuseb temperatuur seni, kuni ning tekitab uue pärmiraku ja pärmirakud surema hakkavad. Taas on abiks veinimeister, kes organisee- nii kordub see miljoneid kor- rib jahutuse. di. Aga tulemuseks ei ole veel Kolmandaks piduriks käärimisel on protsessis tekkiv alkohol ise
suhtes). 111. Aktiini spetsiifilised omadused ja funktsioonid (raku liikumine, lihaskontraktsioon, koolnukangestus). Kõrgeima kontsentratsiooniga valk rakus. Monomeerid moodustavad protofilamendi; kahest protofilamendist moodustub polümeer. Dünaamiline (on polaarne, seega +/- end). Iga monomeer seotud ATP/ADP-ga. Moodustab kõrgelt organiseeritud struktuure. Põhiliseks funktsiooniks: 1) raku liikumine ruumis – raku esimene ots pungub aktiini mõjul välja, müosiin teises otsas -> kontraktsioon ja rakk liigub. 2) lihaskontraktsioon – müosiin liigub aktiini suhtes. Koolnukangestus (rigor mortis), 2-4h peale surma. ATP sünteesi lõpp -> Ca+ ei tule aktiin-müosiin kompleksi → kontraktsioon jääb faasi, kus müosiin on seotud aktiiniga. Kestab 48-60h. 112. Intermediaarsete filamentide spetsiifilised omadused ja funktsioonid. Seos haigustega. Omadused: - köiesarnane struktuur - annab tugevuse
Antiterminatsiooni cis-elemendid – nut – sait. Antiterminatsiooni järjestuselemendid töötavad RNA tasemel. RNA polümeraas alustab ja mingi hetk terminatsiooni saidid vabastavad antiterminatsioonifaktorid. Antiterminatsioonifaktorid: NusA, NusB, NusC, NusD, NusE. Seostuvad kindla RNA kindlate järjestustega. Need faktorid seonduvad box A ja box B-ga. RNA polümeraas on jõudnud boxidest üle, faktorid on seondunud RNA-ga ja seonduvad ka RNA polümeraasiga. Ülejäänud RNA pungub välja RNA-st. 5’ otsa hoitakse kinni ja toimub väljapungumine (otsad hoitakse lähestikku). Aitavad ruumilist struktuuri tekitada. Lõpuks on kaks väga tugeva operoni lõpus rho sõltumatu terminatsioon. Rho sõltumatu, sest 5’ ots on kinni – rho faktor seostub RNA 5’ otsaga ja peab liikuma mööda RNA-d. Ribosoomi RNA süntesitakse ühe pika eellasena. Geenid on ühes operonis – ühest kohast reguleeritakse. Lõigatakse välja 16S ja 23S RNA. Rnaas III on
annaabi.ee 
