Punane ja must Raamat räägib noorest mehest Julienist. Julien nimelt töötas oma isa juures saeveskis, ta jäi vahele raamatu lugemisega ning tänu sellele sai ta tunda vägivalda. Julien oli tark, tal oli Uus Testament tervenisti peas ladina keeles. Julieni isa saatis ta koduõpetajaks linnapean härra de Renali juurde. Julien arvas, et selline töö on alandav, kui talle hakkasid lapsed ruttu meeldima ning pererahvas oli ta vastu sõbralik. Julienil ja proua de Renalil tekkis armusuhe, see algas aias käehoidmisega ja lõpuks hakkas poiss juba naise tuppa hiilima, kui kõik magasid. Julien soovis vahepeal kõigest sellest eemale saada ning käis mägedes mõtteid mõlgutamas. Proua de Renal paanitses ka tihti seetõttu, et ta arvas et Julien teda ei armasta. Härra de Renalil tekkis kahtlusi,et ta naine petab teda, kuna talle saadeti anonüümkirju.
inimesi. Julien pääseb tööle ühte rikkasse perekonda, Renalide juurde, koduõpetajana. Ta hakkab flirtima maja perenaisega, proua Renaliga. See on Julieni jaoks suur väljakutse ta ära võrgutada. Julien üritab prouaga võimalikult palju aega koos veeta ning üritab õhtuti aias istudes proual käest kinni hoida, mis tal lõpuks ka õnnestub. Kord isega härra Renali juuresolekul, kes seda ei näinud. Julienil siiski esialgu tundeid proua Renali vastu pole. Ta räägib prouale, et plaanib töölt lahkuda, kuid proua ei taha teda minema lasta sest talle meeldib Julien. Seega räägib proua Renal oma mehega, et ta Julieni palka tõstaks. Härra Renal ei taha, et Julien läheks tööle tema konkurendi juurde, seega nõustub sellega. Julien teab täpselt mis toimub ja tegelikult see tema eesmärk oligi-saada juurde rohkem raha.
armastab, selleks on proua de Renal. "Mitte surm, vangikong ega rõske õhk ei rusu mind, vaid see, et proua de Rênali siin ei ole." Ta oli õnnelik, et sai oma viimastel päevadel oma oma armsamaga kohtuda. Vanglas oli Julien vaba. Elades üks päev korraga, võis mõelda ja rääkida enesega kõigest, kartmata, et võiks end reeta. Ainus mida ta nüüd vajas oli proua de Renali armastus. Ta oli võitnud naise, tal ei olnudki enam millegi poole rohkem püüelda. Julienil ei olnukski võimalik tõusta enam kõrgele, sest tema nimi oli määritud. Arvan, et see oligi talle hea, lõpuks oli ta hetkeolukorraga rahul. Ainus millest Julien surmani ei vabanenud oli kõrkus. Lõputult kartis ta, et ei suuda väärikalt surra
Nõrgemaks ehk suhteid naistega, ehkki ta oskas ka neid oma huvides ära kasutada. 16.Kes on teoses "kelmid", kes "pühakud"? Kelmid on isikud, kes on silmakirjalikud, vagatsejad, rojalistid või klassika austajad. Pühakuteks peab Stendhal üllaid inimesi, kelleks on patrioodid ning revolutsiooni ja Napoleoni pooldajad. 17.Miks lõpetab autor teose Julieni giljotineerimisega? Autor lõpetab teose Julieni hukkamisega, kuna see näitab peategelase kangelaslikkust ja kindlameelsust. Julienil oli võimalus armu paluda ja pääseda kergema karistusega, ent ta ei teinud seda. 18.Millise lahenduse pakud sina? Arvan, et Julien oleks võinud siiski oma tõelise armastusega, proua de Renaliga, suhte luua, kuigi toonases ühiskonnas oleks sellesse ilmselt taunivalt suhtutud, ent Julien oli kaval ja oleks suutnud sellest ilmselt välja vingerdada. Julieni viis hauda tema kangekaelsus. 19.Mille poolest on teos romantiline, mille poolest realistlik?
tõusta liialt kõrgele. Eneseteostamiseks hakkas ta ära kasutama oma mehelikke võlusid, kuid selline tegutsemismall sai talle saatuslikuks ta hukati giljotiini all. Julien Sorel oli samaaegselt häbitu karjerist ja ühiskonna ohver. Vaesest puusepa perest pärit Julieni karistati kodus oma teadmistehimu tõttu, kuid õppimishimu oli hirmust suurem. Tema teadmistepagasile panid aluse vana sõjaväearst ja küree. Eduka karjääri üheks eelduseks on teadmised ja keeleoskus. Julienil olid mõlemad olemas ta kõneles vabalt ladina keelt ning oli palju lugenud. Esimeseks astmeks Julieni karjääriredelil sai koduõpetaja koht härra de Renal 'i juures. Esialgu ta sai end piisavalt tõestada, kuid soovis paremat teenistus. Selleks hakkas ta oma tööandja kaasat võrgutama. See sai talle suureks proovikiviks, kuid eesmärk pühitses abinõud. Ta ähvardas töölt lahkumisega kui ei saa soovitud palgatõusu. Soovitud palgatõusu ta ka saavutas, kuid
Tugev isiksus suudab .. Peategelane noor Julien on 19-aastane noormees, kes pole kordagi kodukülast välja saanud, ka külas on ta käinud ainult kahel inimesel. Vanal sõjaväearstil, kes on tema sõber ja kiriklas. Julien on väga tark ja andekas ta võtab kõike mõistusega. Julien jumaldab Napoleoni, kuid see mees pole sel ajal ühiskonnas väga soositud, peab ta varjama seda. Julien arvab, et peab olema kõiges tasemel, teistest parem ning ta on endale pähe võtnud, et peab alati saavutama selle, millest mõelnud on. Ta põlgab oma perekonda, sest tema arvates on need ainult lihasmass ega mõista tema raamatulembust. Nimelt armastas Julien väga lugeda, ta võis tundide kaupa lugeda ning tal ei saanud sellest ikka küllalt. Julieni vennad peksavad teda tihti, sest nad tajuvad tema loomupärast üleolekut neist. Kuid olenemata kõigest sellest, sellest, et ta ei meeldi oma vendadele ning isale, et ta on hoopis teists...
"Punane ja must" Stendhal Julien on noormees,selles raamatus,peategelane ja 19.aastane,ta ei ole kunagi oma kodukülast välja saanud,ning ta teeskleb et tahab saada preestriks. Ta on tegelikult hirmutavalt tark ja andekas ja võtab kõike mõistusega.Ta tunneb,et on teistest parem ja sellepärast ta polgab oma perekonda,isa ja vendi,sest nad on kui lihasmass,ning ei mõista Julieni raamatulembust.Sellest ka vist tuleneb see,et tema vennad teda tihti peksavad ja ega isagi temast paremini mõtle,peab teda logardiks. Linnapea tahtis Julienist koduõpetajat teha oma lastele,ning isale meeldis see mõte,sest ta tahabgi tütrest lahti saada,ning saab ka kõik raha omale.Julien oli isegi ladinakeelse Uue Testamendi pähe õppinud,lootes mängida head preestriõpilast,ehk on midagi siis ka parem. Saades peremehe ja lastega häst läbi,hakkas Julienile meeldima proua Renal,ning ta tahtis teda suudelda ja ka saavutas selle.Hr Renal kohtleb teda j...
STENDHALI ,,PUNANE JA MUST" Kirjanik jagab inimesed kahte rühma. Ühel pool on need, keda ta nimetab kelmideks : silmakirjalikud, vagatsejad, rojalistid, klassikaaustajad. Teised pool on üllad : patsioodid, revolutsiooni ja Napoleoni pooldajad. Üllastel on kõik voorused, mis kelmidel puuduvad. Inimesed on punased ja mustad. Stendhali romaan on kirjutatud toetatuna paljuski temale endale ning teatud kohtuprotsessile. Peategelasel Julienil ning Stendhalil on palju ühiseid jooni. Stendhal soovis väga lahkuda oma kodust Grenoble'is ja liituda uue ühiskonnaga, kus peab võimalikuks elada hispaanialikult ja saada üllaks. Stendhal jumaldas Pariisi, sealset õhkkonda , huvitavaid ning haritud naisi. Oma mälestustest Pariisis loob ta osa ,,Punasest ja mustast", loob paralleele enda ja Julieni vahel. Stendhal mängib oma tegelastega kui marionettidega. Kirjaniku romaane võib kujutada kui
sisukokkuvõte Kirjanik jagab inimesed kahte rühma. Ühel pool on need, keda ta nimetab kelmideks : silmakirjalikud, vagatsejad, rojalistid, klassikaaustajad. Teised pool on üllad : patsioodid, revolutsiooni ja Napoleoni pooldajad. Üllastel on kõik voorused, mis kelmidel puuduvad. Inimesed on punased ja mustad. Stendhali romaan on kirjutatud toetatuna paljuski temale endale ning teatud kohtuprotsessile. Peategelasel Julienil ning Stendhalil on palju ühiseid jooni. Stendhal soovis väga lahkuda oma kodust Grenoble'is ja liituda uue ühiskonnaga, kus peab võimalikuks elada hispaanialikult ja saada üllaks. Stendhal jumaldas Pariisi, sealset õhkkonda , huvitavaid ning haritud naisi. Oma mälestustest Pariisis loob ta osa ,,Punasest ja mustast", loob paralleele enda ja Julieni vahel. Stendhal mängib oma tegelastega kui marionettidega. Kirjaniku romaane võib kujutada kui
Julieni isa alandas poissi ja pidas teda loodriks. Tema vennad ei sallinud teda samuti, nad peksid teda. Julieni isa seadis ette kindlad rahasummad mis tuleb Julienile maksta ja kehtestas reeglid, et poisile riided selga. Julien eriti ei hoolinud rahast, temale oli tähtsam see, et poisid saaksid targaks. Esimesel päeval mil Julien läks majja hakkas talle silma proua de Renal. Nende vahel tekkis tõmme. Hiljem oli neil suhe. Teose lõpu poole läks asi traagiliseks. Julienil tekkisid erimeelsused prouaga ja ta üritas teda tappa. Teos lõppeb sellega, et Julien hukatakse. Selles loos mängis tegelikult raha väikest rolli. Rohkem oli tegemist armastusega. Võibolla ainult see, et Julieni isa lootis raha saada, aga Julien ise küll raha peale ei olnud väljas. Kippari unerohi-raamat kus räägitakse naisest Maarja ja sellest kuidas ta lootis rahaga võita mees endale. Maarjale meeldis juba ammu Mait Näkisaar. Mait pidi aga minema ära. Ta ütles,
Pannes proua uskuma, et tahab teda tõesti, viib naise koguni niikaugele, et hoiab ta kätt ühel õhtul Vergys oma mehe juuresolekul (pimedas). Julien arvab, et tema tegelemine prouadega (Rénal ja Delacroix) on nagu heategevus nende meeleheaks, kuid tegelikult huvitab see ka teda ennast. Mõtleb välja plaani, kuidas napoleonlikult< võita härra linnapea kõrkus ja nii naise kaudu kui äraminemisähvardustega temalt rohkem palka välja nõuda. See läheb tal korda. Kui Julienil õnnestub proua de Rénali kätt suudelda, on see siiski vaid üks võidetud lahing. Ta langeb masendusse ja korrutab endale, et ei tohi anda oma hingest neile inimestele nende raha eest liiga palju. Ajapikku naise juures nii mõndagi saavutades hakkab Julien teda armastama, nii sellepärast, et too nii alandlik ja abitu on, kui sellepärast, et ta vajadusel ja külm ja arvestav oskab olla. Härra Valenod' armukadedusest saadetud anonüümkiri teatab linnapeale, mis tema majas tegelikult toimub
17-aastasena lahkus ta sealt. Sealt lahkudes oli ta häppy. Isa oli parun. Tekkis armusuhe Julieniga. Nad abiellusid. Jeanne oli hästi puhas, siis ta oli alguses päris kohkunud kui Julien temaga keppida tahtis. Käisid Korsikal. Tagasi tulles nende suhted jahenesid. Jeanne´l oli toatüdruk, kes ootamatult sünnitas lapse. Hiljem jäi Julien toatüdrukuga (Rosalie) Jeanne`le vahele. Mees oli teda kogu aeg petnud. Jeanne oli ka rase ja sünnitas poja. Julienil ja krahvi naisel tekkis suhe. Krahv sai teada, krahv tappis nad ära. Jeanne tundis end üksikuna. Poeg oli koolis raskustes. Raha oli tal vähe, Jeanne isa suri. Poeg sai lõbutüdrukuga lapse. Prosta suri. Laps anti Jeanne hoolde ning sealt sai ta elujõudu juurde. 9. OSCAR WILDE (1854-1900) Sündis Dublinis. Isa oli maa-aadlik. Erialalt aga arst, silma- ja kõrvahaiguste arst. Isa asutas ka kliiniku vaeste tarvis, keda seal tasuta raviti
Jeanne - Oli noorena kloostris. 17-aastasena lahkus ta sealt. Sealt lahkudes oli ta häppy. Isa oli parun. Tekkis armusuhe Julieniga. Nad abiellusid. Jeanne oli hästi puhas, siis ta oli alguses päris kohkunud kui Julien temaga keppida tahtis. Käisid Korsikal. Tagasi tulles nende suhted jahenesid. Jeanne´l oli toatüdruk, kes ootamatult sünnitas lapse. Hiljem jäi Julien toatüdrukuga (Rosalie) Jeanne`le vahele. Mees oli teda kogu aeg petnud. Jeanne oli ka rase ja sünnitas poja. Julienil ja krahvi naisel tekkis suhe. Krahv sai teada, krahv tappis nad ära. Jeanne tundis end üksikuna. Poeg oli koolis raskustes. Raha oli tal vähe, Jeanne isa suri. Poeg sai lõbutüdrukuga lapse. Prosta suri. Laps anti Jeanne hoolde ning sealt sai ta elujõudu juurde. 9. OSCAR WILDE (1854-1900) Sündis Dublinis. Isa oli maa-aadlik. Erialalt aga arst, silma- ja kõrvahaiguste arst. Isa asutas ka kliiniku vaeste tarvis, keda seal tasuta raviti. Lisaks arstiametile huvitus antiigist, ajaloost,
On näidatud, kuidas inimesed püüavad niimoodi hakkama saada, et mitte oma väärikust kaotada. Mi romaanid on "Üks inimelu" (1883, Seal on naispeategelane Jeanne. Oli 17ane, lõpetas õpingud kloostris. Sõitis mõisa, mis saab kuuluma Jeanne'i tulevasele oerele. Tutvus seal vikont Julieniga. Abielluvad. Selgub, et Julien on ilge kooner. Said poja Pauli. Jeanne poputab teda ja on tõeline kanaema. Julienil tekkis suhe ka teenijannaga, kesllega ta sai ka poja. Asi tuli välja. Julienil tekkis suhe ka ühe krahvinnaga. Krahv aga armastas oma naist ja tappis nii Julieni kui oma naise. Jeanne elas koos oma isaga ja kasvatas poega. Poeg hakkas lõpuks elama ühe prostituudiga, kes sünnitas poja. Ema saatis neile kogu aeg raha.), "Bel Ami" (1885, kirjutas enne "Bel Amid" õela pilkeloo "Lõbumees". Lõbumehe põhiidee on müüdavus ja ostetavus ja põhimõttelagedus. "BelAmi" on
raha jne, lõpus aga selgub, et kaelakee oli olnud võlts. On näidatud, kuidas inimesed püüavad niimoodi hakkama saada, et mitte oma väärikust kaotada. M-i romaanid on "Üks inimelu" (1883, Seal on naispeategelane Jeanne. Oli 17-a-ne, lõpetas õpingud kloostris. Sõitis mõisa, mis saab kuuluma Jeanne'i tulevasele oerele. Tutvus seal vikont Julieniga. Abielluvad. Selgub, et Julien on ilge kooner. Said poja Pauli. Jeanne poputab teda ja on tõeline kanaema. Julienil tekkis suhe ka teenijannaga, kesllega ta sai ka poja. Asi tuli välja. Julienil tekkis suhe ka ühe krahvinnaga. Krahv aga armastas oma naist ja tappis nii Julieni kui oma naise. Jeanne elas koos oma isaga ja kasvatas poega. Poeg hakkas lõpuks elama ühe prostituudiga, kes sünnitas poja. Ema saatis neile kogu aeg raha.), "Bel Ami" (1885, kirjutas enne "Bel-Amid" õela pilkeloo "Lõbumees". Lõbumehe põhiidee on müüdavus ja ostetavus ja põhimõttelagedus
17-aastasena lahkus ta sealt. Sealt lahkudes oli ta häppy. Isa oli parun. Tekkis armusuhe Julieniga. Nad abiellusid. Jeanne oli hästi puhas (hahahhaaahahahaaaa), siis ta oli alguses päris kohkunud kui Julien temaga keppida tahtis. Käisid Korsikal. Tagasi tulles nende suhted jahenesid. Jeanne´l oli toatüdruk, kes ootamatult (lol) sünnitas lapse. Hiljem jäi Julien toatüdrukuga (Rosallie) Jeanne`le vahele. Mees oli teda kogu aeg petnud. Jeanne oli ka rase ja sünnitas poja. Julienil ja krahvi naisel tekkis suhe. Krahv sai teada, krahv tappis nad ära. Jeanne tundis end üksikuna. Poeg oli koolis raskustes. Raha oli tal vähe, Jeanne isa suri. Poeg sai lõbutüdrukuga lapse. Prosta suri. Laps andi Jeanne hoolde ning sealt sai ta elujõudu juurde. 2. Romaani ,,Jean ja Pierre" analüüs 3. Kahe novelli analüüs 4. Kr.J.Petersoni elu ja loomingu ülevaade Peterson (1801-1822)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
