kopsuveenidest. Kopsuarterite kaudu tuleb kopsu venoosne veri mis kopsus annab ära CO2 ja küllastub hapnikuga , kopsuveenide kaudu voolab arteriaalne veri südame vasakusse kotta. Üldise ainevahetuse kopsukoes eneses tagab suur vereringe, mis koosneb bronhiaalarteritest ja bronhiaalveenidest. Arterite kaudu varustatakse kops hapniku ja toitainetega, veenid kannavad venoosse verega välja jääkproduktid. 15. Selgitage mõisted: Kopsuvärat lad. k. hilus pulmonis kopsu mediaalsel pinnal olev süvend Kopsujuur lad. k radix pulmonis Kopsualveool - kõige väiksem anatoomilis - funktsionaalne ühik ehk somb. Pleura - ehk kopsukelme, serooskelme. Kops on sellega kaetud. Pleuraõõs - kopsukelme lestmete vahele jääv pilutaoline ruum Pleuraõõnes ei ole õhku Mediastiinum ehk keskseinand, selleks nim, ruumi mida täidavad kahe kopsu vahel olevad elundid. Bronhiaalpuu - kopsus jaguneb peabronh puuoksataoliselt peenemateks sagara- ja
kõri larynx neerud renes (ren) hingetoru trachea kusejuha ureter peabronhid bronhi principales kusepõis vesicaurinaria kopsud pulmones kusiti urethra kops pulmo naise kusiti urethra feminina välisnina nasus externus mehe kusiti urethra masculina kopsuvärat hilus pulmonis munand testis paariline kopsujuur radix pulmonis munandimanus epididymis paariline kopsukelme pleura seemnejuha ductus deferens paariline keskseinand mediastinum seemnepõieke vesicula seminalis paariline neel pharynx seemneväät funiculus spermaticus söögitoru oesophagus paariline
kõri larynx kõhukelme peritoneum hingetoru trachea maovõlv fornix peabronhid bronhi maokeha corpus principales kaksteistsõrmiksool kopsud pulmones duodenum kops pulmo tühisool jejunum välisnina nasus externus niudesool ileum kopsuvärat hilus pulmonis soolehatud vili intestinales kopsujuur radix pulmonis maksavärat porta hepatica kopsukelme pleura sapipõis vesica fellea / keskseinand mediastinum vesica bilaris neel pharynx ussripik appendix söögitoru oesophagus vermiformis magu ventriculus, neerud renes (ren)
- vasakul bronhil “ratsutab” aordikaar KOPSUD – PULMONES Jäljendid - südame - aordi - vena azygos’e - söögitoru Pinnad - apex + basis - facies costalis - facies medialis - facies diaphragmatica - margo anterior + posterior + inferior Pulmo dexter - diafragma kõrgema asendi tõttu lühem ja südame asümmeetrilise asendi tõttu laiem, paksem ja mahukam - mahtude vahekord vasaku kopsuga on 11:10 Kopsuvärat – hilum pulmonis - mediaalpinna keskosas - radix pulmonis – kopsujuur -> väratit läbivad selle elemendid: peabronh, pulmonaal- ja bronhiaalveresooned, lümfisooned ja närvid - Vasak kops: ees ülal: pulmonaalarter ees all: ülemine ja alumine kopsuveen taga keskel: peabronh - Parem kops: kõige kõrgemal: ülasagara bronh selle all ülalpool: kopsuarter
veen, vasaku kohal - aordikaar. KOPSUD pulmones Kopsud paiknevad rindkereõõnes pleurakottides. Kujult meenutavad koonust, mille alumine laiem osa - põhimik - toetub vahelihasele ja ümardunud ülemine ots - tipp - ulatub kaela piirkonda 2-3 cm rangluust kõrgemale. Kopsu välimine e. roidmine pind on kumer, alumine e. vahelihasmine ja mediaalne ehk keskseinandmine pind on nõgusad. Kopsu mediaalse pinna keskosas on süvend - kopsuvärat ( hilus pulmonis ), mida läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed arterid (need kõik sisenevad), kaks kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (need väljuvad). Kõik need koos moodustavad koos ümbritseva sidekoe ja pleuraga kopsujuure ( radix pulmonis ). Kopse on 2 - parem kops ( pulmo dexter ) ja vasak kops ( pulmo sinister ). Parem kops on mahult veidi suurem ja koosneb 3 sagarast : üla-, kesk- ja alasagar. Vasak kops on väiksema mahuga ja sellel on üla- ja alasagar
maitsetundlikus Sülg 1-1,5 l.öp. täiskasvanul eritub. Algab süsivesikute lammatamine Maos on happeline keskkond. Maomahl- soolhape, lõppetab HCL sülje ensüüme toime 12 sõrmiksool-aluseline keskkod Motoorse-alanev Sensoorsed- ülenev Piklikajus on hingamise,südametegevus ja vasamotoorsed keskused Bilo tingitud refleksid i nado bilo napisat 3 primera Vasak kops ladina keeles i kus asub ( PULMO DEXTER),vasakus pooles rindkereõõnes Kopsuvärat-(HILUS PULMONIS)-see on süvend, mis asub kopsu mediaalse pinna keskosas, mida läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed sisse arterid, 2 kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (välja). Perineum-lahkliha Periost- luu ümbris Perimetrium- emaka väliskiht Peristaltika- soole lainelised lihaskontraksioonid Peritoneum-kõhukelme Pleura-kopsukelme Perikard- südame paun Perelümf- kuulmevedelik(sisekõrvas labirintide vahel) Peridont-hambaümbrus STERNUM-rinnak COSTAE-roided CLAVICULA-rangluu
Keel: skeletilihas. FN: kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus. Sülg: süljega algab suus osaline süsivesikute lammutamine. Magu: happeline kk. FN: *toodab maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel *lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab peensoolde * Maomahl: soolhape, mis lõpetab HCl sülje. Vasak kops: (PULMO SINISTRA) vasakul pool rindkereõõnes. Kopsuvärat: (HILUS PULMONIS) asub mediaalpinna keskosas, teda läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed sisse arterid, 2 kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (välja). Tugikude koosneb: veri, lümf, luud, kõhrkude, rasvkude ja sidekude. Unefaasid: sügav ja pindmine. Sügav: aeglaste lainete ilmumine entsefalogrammile. Pindmine: kiired silmade liigutused, sageli nähakse unenägusid. Vahelduvad omavahel 4-5 korda. Elektriimpulss: erutus algab paremas kojas, kus asub siinussõlm, sealt läheb erutus
Kopsude pinnad Kopsude välimine e. roidmine pind, alumine e. vahelihaseline, mediaalne e. keskseinadmine. Moodustised on kopsuvärat ja kopsujuur. 14. Kopsude vereringesüsteemid Funktsioonid 1. VVR Varustab verd uue hapnikuga ja võtab verest ära süsihappegaasi 2. SVR Tagab vereringe kopsudes eneses, varustades kopsu hapniku ja toitainetega 15. Mõisted Kopsuvärat lad. k. HILUS PULMONIS süvend, mida läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed arterid (sisenevad), kaks kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (väljuvad) Kopsujuur lad. k. RADIX PULMONIS Kopsuvärat koos ümbritseva sidekoe ja pleuraga kopsujuure Kopsualveool Teostavad kopsude peamist ülesannet gaasivahetust, poolkerakujulised sopised läbimõõduga 0,25MM, Pleura Koosneb kahest lestmest ja moodustab pleurakoti
- diafragma kõrgema asendi tõttu lühem ja südame asümmeetrilise algab taga III rinnalüli processus spinosuse kõrguselt asendi tõttu laiem, paksem ja mahukam alla ette VI roide luu- ja kõhreosa piirini - mahtude vahekord vasaku kopsuga on 11:10 - lisalõhe fissura horizontalis Kopsuvärat hilum pulmonis paremal kopsul - mediaalpinna keskosas - radix pulmonis kopsujuur -> väratit läbivad selle elemendid: fissura obliqua'st IV roide kõrgusel rinnakuni peabronh, pulmonaal- ja bronhiaalveresooned, lümfisooned ja närvid VERESOONED - Vasak kops: Pulmonaalringe
b) i-tüvelised sõnad, c) segatüüpi sõnade grupp, mis on kujunenud kahe esimese tüübi vastastikusel mõjutusel. Sõnu on kõigist kolmest soost. Nominatiivi lõpud on mitmesugused. Käändkonna üldiseks tunnuseks on gen.sing. lõpp is. Sõna tüvi erineb tavaliselt tunduvalt nominatiivi vormist ja seepärast tuleb põhivormides koos lõpuga välja kirjutada ka tüve muutunud osa, korrates viimast muutumata jäänud häälikut, näit. Pulmo, onis (loe pulmonis) m `kops'. 3. käändkonna konsonanttüvelised mees- ja naissoost sõnad Kääne Ainsus Mitmus Nom. Solutio f Solutiones Kes? Mis? lahus Cavitas f Cavitates Õõnsus, õõs Dolor m Dolores Valu Cortex m koor Cortices
arteriaalset verd ja kogutakse kokku venoosne veri, mis juhitakse tagasi südamesse. Suur vereringe saab alguse vaskust vatsakesest, algab aordiga. Suur vereringe lõppeb paremas kojas ja lõppeb õõnesveeniga. Väikese vereringe funktsioon seisneb selles, et see kannab venoosset verd kopsudesse, kus toimub gaasi vahetus ja selle tulemusel muutub venoosne veri ateriaalseks. Väike vereringe saab alguse paremast vatsakesest ja veresooneks on küpsutüvi truncus pulmonis Väike vereringe lõppeb vasakus kojas ja see lõppeb kopsu veenidega- venae pulmonales Aordi osad: · Aort- aorta · Aordi kaar- Arcus aortae · Alanev aorr- aorta descendens 1. Rinnaaort- aorta thoracica 2. Kõhuaort aorta abdomonialis Aordi kaarest lähtuvad harud: · Õlavarre peatüvi truncus brachiocephalicus 1.Parem ühine unearter arteria carotis communis dexter 2.parem rangluualune arter arteria subclavia dextra
) 3 SAGARAST, VASAK KOPS KOOSNEB (mitmest?) 2 SAGARAST, MIS OMAKORDA JAGUNEVAD (millistest osadeks?) SEGMENTIDEKS. 6. SELGITAGE MÕISTED: KOPSUALVEOOL – KOPSU KÕIGE VÄIKSEMAKS ANATOOMILIS.- FUNKTSIONAALSEKS ÜHIKUKS ON KOPSUALVEOOLID ehk SOMBUD, MIS TEOSTAVADKI KOPSUDE PEAMIST ÜLESANNET – GAASIVAHETUST. PLEURA ehk – KOPSUKELME, MILLEGA ON KOPS KAETUD. KOPSUVÄRAT, lad.k. – HILUS PULMONIS. ON KOPSU MEDIAALSE PINNA KESKOSA SÜVEND, MIDA LÄBIVAD PEABRONH, KOPSUARTER, NÄRVID, BRONHIAALSED ARTERID (NEED KÕIK SISENEVAD), 2 KOPSUVEENI, LÜMFISOONED, BRONHIAALVEENID (NEED VÄLJUVAD). BRONHIAALPUU – KOPSUS JAGUNEB PEABRONH SAGARA –JA SEGMENDIBRONHIDEKS, MOODUSTADES ÕHKUJUHTIVA nn. BRONHIAALPUU. 7. KIRJELDAGE KOPSUDE VERERINGESÜSTEEME JA NENDE FUNKTSIOONI- 1) VÄIKE VERERINGE – FUNKTSIOONIGA SEOTUD
· kas rinnad on tavapärase kuju, suuruse ja asetusega · kas nahk on sile ja ühtlane · kas nahk ja rinnanibud on tavalist värvi · kas ei esine sissetõmbeid, haavandumist või eritist · kas rinnanibud liiguvad kätt tõstes ülespoole kas kaenlaalused, rangluupealsed ja -alused lümfisõlmed ei ole suurenenud. (Rinnavähk.) 5 KOPSUVÄHK (CARCINOMA PULMONIS) Mis on kopsuvähk? Kui organirakud hakkavad kontrollimatult paljunema ning selle tulemusel kujuneb välja pahaloomuline kasvaja. Tavaliselt vähil on palju vorme ja alaliike ning pikka aega see ei tekita olulisi vaevusi ja kui tekitabki, siis inimene ei pruugi kohe märgata. Rakkude vohamist ei põhjusta ainult üks tegur neid on alati mitu. Peab teadma ka seda, et kasvaja ei teki terves koes (Esko 2008).
alveolaarpuuna – arbor alveolaris, mis on kohanenud gaasivahetuseks. Bronhioolid (bronchiolus) > terminaalsed bronhioolid (bronchiolus teminalis) > alveolaarpuu > hingamisbronhioolid (bronchiolus respiratorius) > alveolaarjuhakesed - (ductuli alveolares) > alveolaarkotikesed (sacculi alveolares). Hingamisbronhioolidest saavad alguse alveolaarjuhakesed. Alveolaarjuhade lõpposad on laienenud ja moodustavad alveolaarkotikesi.Alveolaarjuhade seintes paiknevad kopsualveoolid (alveoli pulmonis). Alveoolid on ümbritsetud kapillaarvõrgustikuga, mille seina kaudu toimub gaasivahetus väliskeskkonna ja loomorganismi vahel. 60. Eritusorganite üldine iseloomustus. Eritusorganid on paarilised neerud (ren), kusejuhad (ureter) ja paaritu kusepõis (vesica urinaria) ja kusiti (urethra). Kusi valmistatakse neerudes vere filtreerumise tulemusel. Kusejuha kaudu suunatakse kusi neerust kusepõide. Kusepõis on kuse ajutine hoiustamiskoht. Kusiti kaudu väljutatakse kusepõiest uriin
annaabi.ee 
