poolt. Noorpaarile selgitatakse eelnevalt kõiki toiminguid-samme, mis neid ees ootab. Naine asub mehe paremal käel! II Ametlikule osale järgnevad õnnitlused, lilled (võib anda ka pulmamajas) ja pildistamine. Õnnitluste ajaks astub noorpaari kõrvale lilleneiu, kelle sülle antakse kingitavad lilled. Lilleneiu on eelnevalt kindlaks määratud. Peale pidulikku abielu registreerimist on kombeks grupipilt teha. Treppidest alla astudes võib pulmarahvas teie teele roosikroonlehti puistata ja värske abielumees võib ju naistki "kätel kanda"! III Peigmees aitab kõigepealt mõrsja autosse, alles siis siseneb ise. (Autodele on eelnevalt kinnitatud valged lindid.) Lilled võiksid mahtuda mujale autosse, kuna pulmaauto pagasiruumis võib olla juba niigi kitsas (auväravate-naps, pulmavanema kohver). Auto esiistmele istub pulmavanem. Sõidutempo peaks olema selline, et kõik järgi jõuaksid
Peale laulatust mõrsja sõitis oma kodu ja peigmees oma kodu, kus mõlemad pidutsesid oma sugulastega eraldi. Järgmisel päeval peigmees läks mõrsjale järele. Nüüd minnakse peale laulatust kohe peigmehe koju. Peigmehe kodus toimus nüüd vastuvõtu pidu. Suguvõsa vaatas mõrsja üle enne peo algust . Pulma lauas pidi kindlasti olema "kuppelileipä"- ümmargune leivapäts. Neid oli isegi mitu ja neid ei söödud pulma käigus. Pulmarahvas andis pruudile kingitusi: raha .Mõrsja ,nüüd juba abikaasa , kaasavara viidi uude kodusse pulmapeo järel. Kaasavaraks olid tavaliselt tööriistad, mööbel, riided, raha, samuti koduloomad. Lapsed sünnitati saunas, ristsed pidid toimuma kiiresti. Katsikule tulid abielunaised , tuues kaasa raha ja toidupoolist "rotinoita" emale- pirukaid , nisukringleid ,võid ja mune.
killud toovad õnne. Traditsiooniline pulmatort on mitmekihiline, sümboliseerides intiimelu algust ja viljakust. Tordi lahti lõikamine ning jagamine tähendab peo kulminatsiooni. Pruutpaar lõikab torti koos, nuga hoiab pruut ja peigmees omakorda tema kätt. Samal ajal võib pruut püüda laua all peigmehe jalale astuda, et ka perenaise sõna majas maksma hakkaks. Noorpaar sööb ühe taldriku pealt torti, või ka teineteist sööta. Siin saab pulmarahvas nende koostööd näha. Teineteise toitmine kannab ka teineteise toetamise ideed. Pruutpärja mängimine on tänapäeva pulmapeo kindlamaid tavasid. Selle rituaaliga valitakse välja järgmine pruut ja peigmees ning nõnda sümboliseerib perekonnaelu järjepidevust. Kes ööl koguneb pulmarahvas ringi, lauldes ja ringiratast liikudes oodatakse, kes saab uueks pruutpaariks. Mõnikord on tegu juba kindlate abiellujatega, kuid ka nii on tekkinud täiesti uusi ja hiljem kokkujäänud paare
Pulmavalssi tantsib pruutpaar üksi. Selle ajal võib taldriku või tassi põrandale visata killud ju toovad õnne. Pulmatort Traditsiooniline pulmatort on mitmekihiline, sümboliseerides intiimelu algust ja viljakust. Tordi lahtilõikamine ning jagamine tähendab peo kulminatsiooni. Pruutpaar lõikab torti laua all peigmehe jalale astuda, et ka perenaise sõna majas maksma hakkaks. Noorpaar sööb torti ühe taldriku pealt, võib ka teineteist sööta. Siin saab pulmarahvas nende koostööd näha. Teineteise toitmine hoiab endas ka teineteise toetamise ideed. Pruutpärja mängimine Pruutpärja mängimine on tänapäeva pulmapeo kindlamaid tavasid. Selle rituaaliga valitakse välja järgmine pruut ja peigmees ning nõnda sümboliseeritakse perekonnaelu järjepidevust. Pulmarahvas koguneb ringi, lauldes ja ringiratast liikudes oodatakse, kes saab uueks pruutpaariks. Mõnikord on tegu juba kindlate abiellujatega, kuid ka nii on
Tordi lahti lõikamine ning jagamine tähendab peo kulminatsiooni. Pruutpaar lõikab torti koos, nuga hoiab pruut ja peigmees omakorda tema kätt. Noorpaar sööb ühe taldriku pealt torti, või ka teineteist sööta. Teineteise toitmine kannab ka teineteise toetamise ideed. Pruutpärja mängimine on tänapäeva pulmapeo kindlamaid tavasid. Selle rituaaliga valitakse välja järgmine pruut ja peigmees ning nõnda sümboliseerib perekonnaelu järjepidevust. Keskööl koguneb pulmarahvas ringi, lauldes ja ringiratast liikudes ootatakse, kes saab uueks pruutpaariks. Mesinädalateks nimetatakse paari pulmajärgset nädalat, mil noortel abiellunutel jätkub tähelepanu vaid teineteisele. Mesinädalate traditsioon on käinud armastusabieluga käsikäes ja tähistab unistatud paradiisi elu koos armastatud inimesega. Tihti sooritatakse mesinädalatel pulmareis, et muuta see aeg eriti meeldejäävaks.
Pulmatort Traditsiooniline pulmatort on mitmekihiline, sümboliseerides intiimelu algust ja viljakust. Tordi lahtilõikamine ning jagamine tähendab peo kulminatsiooni. Pruutpaar lõikab torti koos, nuga hoiab pruut ja peigmees omakorda tema kätt. Samal ajal võib pruut püüda laua all peigmehe jalale astuda, et ka perenaise sõna majas maksma hakkaks. Noorpaar sööb torti ühe taldriku pealt , võib ka teineteist sööta. Siin saab pulmarahvas nende koostööd näha. Teineteise toitmine kannab ka teineteise toetamise ideed. Pruutpärja mängimine Pruutpärja mängimine on tänapäeva pulmapeo kindlamaid tavasid. Selle rituaaliga valitakse välja järgmine pruut ja peigmees ning nõnda sümboliseeritakse perekonnaelu järjepidevust. Pulmarahvas koguneb ringi, lauldes ja ringiratast liikudes oodatakse, kes saab uueks pruutpaariks. Mõnikord on tegu juba kindlate
Pulmatort Traditsiooniline pulmatort on mitmekihiline, sümboliseerides intiimelu algust ja viljakust. Tordi lahtilõikamine ning jagamine tähendab peo kulminatsiooni. Pruutpaar lõikab torti koos, nuga hoiab pruut ja peigmees omakorda tema kätt. Samal ajal võib pruut püüda laua all peigmehe jalale astuda, et ka perenaise sõna majas maksma hakkaks. Noorpaar sööb torti ühe taldriku pealt , võib ka teineteist sööta. Siin saab pulmarahvas nende koostööd näha. Teineteise toitmine kannab ka teineteise toetamise ideed. Mesinädalad Mesinädalateks nimetatakse paari pulmajärgset nädalat, mil noortel abiellunutel jätkub tähelepanu vaid teineteisele. Uus seisus vajab sisseelamist ja harjumist, püütakse aduda end kui abieluinimesi. Mesinädalate traditsioon on käinud armastusabieluga käsikäes ja tähistab unistatud paradiisi - elu koos armastatud inimesega. Nende pidamine lükkab edasi argipäeva
Pulmatort Traditsiooniline pulmatort on mitmekihiline, sümboliseerides intiimelu algust ja viljakust. Tordi lahtilõikamine ning jagamine tähendab peo kulminatsiooni. Pruutpaar lõikab torti koos, nuga hoiab pruut ja peigmees omakorda tema kätt. Pruutpärja mängimine Pruutpärja mängimine on tänapäeva pulmapeo kindlamaid tavasid. Selle rituaaliga valitakse välja järgmine pruut ja peigmees ning nõnda sümboliseeritakse perekonnaelu järjepidevust. Pulmarahvas koguneb ringi, lauldes ja ringiratast liikudes oodatakse, kes saab uueks pruutpaariks. Mõnikord on tegu juba kindlate abiellujatega, kuid ka nii on tekkinud täiesti uusi ja hiljem kokkujäänud paare. Mesinädalad Mesinädalateks nimetatakse paari pulmajärgset nädalat, mil noortel abiellunutel jätkub tähelepanu vaid teineteisele. Uus seisus vajab sisseelamist ja harjumist, püütakse aduda end kui abieluinimesi. Nende pidamine lükkab edasi argipäeva
Nüüdisajal sümboliseerib pulmavalss pigem noorpaari sobivust ja kooskõla-kumb juhib, kuidas allutakse juhtimisele , kumb kipub domineerima. Pulmavalssi tantsib pruutpaar üksi. Selle ajal võib taldriku või tassi põrandale visata - killud toovad õnne. Pulmatort Traditsiooniline pulmatort on mitmekihiline. Pruutpaar lõikab torti koos, nuga hoiab pruut ja peigmees omakorda tema kätt. Noorpaar sööb ühe taldriku pealt torti, või ka teineteist sööta. Siin saab pulmarahvas nende koostööd näha. Teineteise toitmine kannab ka teineteise toetamise ideed. Mesinädalad Mesinädalateks nimetatakse paaari pulmajärgset nädalat, mil noortel abiellunutel jätkub tähelepanu vaid teineteisele. Tihti sooritatakse mesinädalatel pulmareis, et muuta see aeg eriti meeldejäävaks. Levinum komme on minna pulmareisile vahetult pärast pulmi, aga seda võib ka edasi lükata, kui majanduslik olukord ei luba kohe uusi kulutusi. Kombeid teistes riikides
Rannaaladel elavad inimesed on rannarahvas. Sotsiaalsed: madala arengutasemega ühiskonnas elavad inimesed on loodusrahvad. Noored inimesed on noorrahvas. Kunstiga tegelevad inimesed on kunstirahvas. Teatris töötavad inimesed on teatrirahvas. Kultuurilised: sarnase kultuuriga inimesed on hõimurahvad. Sugulaskeeltega inimesed on sugurahvad ehk sugulasrahvad. Kristlased inimesed on ristirahvas. Vaime uskuvad inimesed on paganarahvas. Pulmas olevad inimesed on pulmarahvas ehk saajarahvas. Majanduslikud: rikkad inimesed on härrasrahvas ehk isandarahvas. Taludes töötavad inimesed on sulasrahvas ja talurahvas. Nõukogude Liidu töötavad inimesed olid töörahvas. Rahvus Rahvus (ka: natsioon) on etnose arengustaadium; rahvust ühendab keelel, kultuuril, usul ja/või muudel teguritel põhinev etniline identiteet. Rahvusesse kasvatakse, mitte ei sünnita, see tähendab, et rahvusesse kuuluvus kujuneb välja kasvades ja õppides
Pulmad olid vanade eestlaste üks suurimaid pidustusi üldse, neid peeti alati toretsevalt enamasti 2 3 päeva, jõukamates peredes isegi kuni nädal aega jutti. Ka pulmakülaliste arv sõltus suuresti perekonna rikkusest: mõnekümnest inimesest kuni sajani. Pulmade suuruse ja tähtsuse mõõdupuuks oli hobuste arv pulmarongis. Kõige ees sõitis pruutpaar, kutsariks isamees. Nende järel peiupoisid pruuttüdrukutega, siis pruudi ja peigmehe vanemad ning rongi lõpus muu pulmarahvas. Pruutpaari hobuse look oli punutud värviliste lintidega. Aiste küljes kõlisesid kellad. Samas ei olnud pulmapeo korraldamine kõigile eesti talupoegadele jõukohane, siis abistasid neid sugulased ning ka naabrid, kogudes annetusi veimede jaoks, täites pulmakotti pulma kaasaviidavate toiduainetega ning tehes kinke noorpaarile. Veimed olid mitmesugused "nägusad" kingitused oma uutele sugulastele. Sageli hakkasid emad tütardele varakult veimi
taldrikult, mõnikord teineteist söötes. Peolauas lauldakse üldtuntud laule ja seda rituaali juhib pillimees. Keegi loeb ette telegrammid. Tänapäeval juhib pulmapidu pulmavana. Viimane viib noorpaari tantsule ja juhib kogu peo käiku. Pulmavalss on oodatud tants. Peale pruudi- peigmehe keegi tantsupõrandale ei lähe esimese valsiloo ajal. Teise valsi ajal liiguvad tantsupärandale pruudi ja peigmehe vanemad ja siis edasi juba ülejäänud pulmarahvas. Mõnel pool visatakse tantsu ajal portselantass põrandale puruks- pruutpaari õnneks, aga ka tulevaste laste arvu ennustamiseks. Alati oli pulma kutsutud hea fotograaf, kes jäädvustas kogu peo piltidel. Lill nõuab oma vaasi Lilled ja vaasid, samuti ka kogu ümbrus , peavad üksteisele sobima, et taimede ilu pääseks äiel määral mõjule. Lill on iga toa ehteks. Pole oluline, kui suur hulk on lilli. Tähtis on nende ilu ja sobiv asetus. Alati võib vaasi paigutada ühe
Aga aega on vaja. Elsy läheb sügisel Tallinna ja saadab siis kirja , et on haige ja tulgu mees sinna. 22-sel, hommikul kell 6 Jakobi unenägu: Ta jookseb pimedas metsas ja ikvibid ajasid teda taga.. Ta kuulis Timotheee! ... aga jooksis ise sinna poole. Kui kohale jõudis tuli välja , et ta oli jooksnud lõksu sest Timo ütles, et kui tore , et ta laseb ennast ise risti lüüa. Siis ärkab. Põltsamaal, kolmapäeval, 29-ndal mail 1829 Asi on ametlik. Aga ka pulmarahvas tuli kohale.. Isegi Timo koos Elsyga , kes oli siis nn. Järelvaataja. Pühapäeval, 28.juulil 1829, mitte enam Võisikul vaid ikka Põltsamaal Ta saab aru, et on Annasse kiindunud, kuna ta meenutab nii väga Jetet. Reedel, 2.aug. 29 Ta läheb homme Pärnu poole teele. Pärnus pühapäeval, 11. Augustil Ta leidis põgenemiseks ideaalse maja, mis on südalinnast vaid viiesaja sammu kaugusel. Pärnus, 14. augustil 29 Ta kohtus Ingerfeldi restoranis kapten Glansiga
vahelt läbi minna nende sõidukist väljumisest kuni altari ette jõudmiseni. Ka altari ees jala peale astumine, et hilisemas elus ohjad oma kätte saada, on tegelikult vana komme. Seevastu räbaldunud särgi selga panemine või paelte lahti jätmine, et sünnitamine tulevikus kergem oleks, on tänasetele pruutidele teadmata. Eluviiside ja traditsioonide muutudes on teisenenud ka pulmarõivas. Kui tänapäeval on rahvarõivas erandlik nähtus, siis eelmisel sajandil kandis pulmarahvas veel tavakohast rahvarõivast ja pruudil oli see eriliselt külluslik ja kaunis. Määrava tähtsusega olid pulmas isamees ja kaasanaine koos peiupoiste ja pruuttüdrukutega. Üldlevinud vanema tava järgi sõitsid pruut ja peig kirikusse eraldi ja tagasi juba koos. Kirikusse sõideti kolme hobusega: isamees ja mõrsja, peigmees kaasnaisega ja kõige lõpus pruutneitsi ning peiupoiss. Pulmi peeti nii pruudi kui peigmehe kodus Pulmaliste arva ulatus üldiselt mõnekümne inimeseni
Lastel nõiuti söögiisu ära, lapsed nõiuti jonnakateks ja virilateks. Nõiuti ka inimestele loomi (siile, usse) kõhtu või lutikaid, täid majja. Omaette nõiduseliigiks on veel pulmanõidus. Kuna pulmad on üleminekuaeg, kriitiline aeg. Pulmarongi sõitmise ajal tegid nõiad pulmale ja pruudile nõidumise teel halba. Nõidade eest on kaitseks pulmades kaasas truuska (pulmaisa), kes kaitseb pulma kõiksuguse nõiduse eest. Setu traditsioonis räägitakse praegugi veel, kuidas pulmarahvas muudeti huntideks ning pulmalised jooksid metsa laiali ja nii jäigi. Nõidusega on samuti seotud kuri silm, ärasõnamine, ärakiitmine. Ärakiitmine ei ole hea asi, kuna kui liialt kiidetakse, siis võib juhtuda, et kiidetav ese või olend ei olegi tegelikkuses enam nii hea. Kuri silm võib olla kaasasündinud asi, millega ta teeb teistele halba. Inimene võib ka teisi hoiatada, et tal on selline silm ning et tuleks enda loomad ja lapsed ära panna.
9.3. Tantsimise traditsioonTantsud on osalt seotud tavanditega (pulma- ja kalendrikombestikus) ning samas on ka hea meelelahutus. Vanades allikates on üksikuid teateid eestlaste sigivus- või tõrjemaagiliste tantsude kohta. Palju tantsiti lõbustuseks see oli võimalus suhelda, emotsionaalselt väljenduda ja end näidata. Pulmades olid tuntud pulmarahva tantsulised liikumised ja pruudi tantsitamine. Esimesena pidi mõrsjaga tantsima isamees või peigmees, seejärel peiupoisid ja siis muu pulmarahvas. Mõrsja tantsis alles pärast tanutamist, mõnikord lõpetati pulmad nooriku tantsitamisega. Kogu maal tuntakse mõrsja tantsitamist raha eest. Mardi- ja kadrikombestiku kohustuslik osa oli mardi- ja kadrisantide tants. Maagilise iseloomuga võis olla tantsimine tule ümber suvistel kalendripühadel. Tantsiti ka talgute lõpetusel, nädalavahetusel jne. Pidusid nimetati mitmeti: (küla)säru(d), subrik, tantsud, pitspall, simman.Tantsude vaheaegadel mängiti ringmängu (pillimees puhkas)
annaabi.ee 
