võluasjadele ja raius Medusal pea, ilma et ta ise oleks kiviks muutunud. Perseus Medusa pead raiumas Tagasiteel nägi Perseus, et ühe kalju külge on aheldatud kaunis Andromeda, keda taheti ohverdada merekoletis Ketosele. Perseus tappis Ketose. Koju jõudes peeti juba tema ema Danae ja kuningas Polydektese pulma. Perseus võttis kotist Medusa pea välja, mille tagajärjel kõik pidulised kivistusid ja keegi peale Perseuse enda ei jäänud ellu. Perseus Medusa peaga pulmalisi tapmas Perseus ja Andromeda läksid tagasi Perseuse sünnikodusse Argolisesse, kus nad abiellusid. Neil sündis kokku 6 poega, keda nimetati perseiidideks. Poegade nimeks olid: Perses, Alkaios, Heleus, Mestor, Sthenelos ja Elektryon Perseus ja tema vanaisa surm Perseus osales ühel spordivõistlusel kettaheites, kui tema käsi vääratas ning ta heitis kiviketta publikusse. Tema vanaisa Akrisios sai silmapilkselt surma. Perseus kunstis
kommet ei peetud (näiteks Tartumaal). Põlle etteseadjaks oli tavaliselt pruudivend, aga ka peiupoiss või vanem naisterahvas. Põlle ettesidumine toimus mitmete naljatuste saatel: esiteks sobitati põlle ümber kaela, siis ümber jalgade ja mujale. Alles pärast mitmekordseid katseid leiti õige põllekoht. Põlletamisega oli vahetult seotud põllelappimine, üks paljudest rahakorjamise viisidest. Rahakorjamist juhtis pruudivend (harva ka peig), kes ütles põlle katki olevat ja kutsus pulmalisi põlle paikama auku rahaga kinni katma. Esimesena viskas raha põlle sisse peigmees, siis peiupoisid ja muud pulmalised, ka vanemad. Pruudivend seisis nooriku kõrval ja näitas piitsavarrega, kus oli ,,auk", s.o. kuhu tuli raha laduda. Kui põll oli lapitud, siis võeti see eest ära, seda tegi pruudivend, ja luges raha üle. Põllelappimisel laulis pruudivend: ,,Lappige, põlle, lippige põlle kaupmees andnud katkise põlle!" peiupoisid tõid pulmalisi ükshaaval põlle paikama,
Pulm on abielusõlmimispidustus. Eesti pulmakombeid ja - tavasid on võimalik jälgida alles 19. sajandi algusest. Kiriklik laulatuski sai pulmakommete üheks osaks alles 19. sajandi teisel poolel. Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammu. Komme pulmi pidada on kõigil maailma rahvail. Eesti pulmad kestsid vanasti 3 päeva. Neid peeti enamasti sügisel 3 nädalat pärast kosje. Pulmapidu juhtisid isamees ja peiupoisid, kes esindasid saajarahvast( peigmehepoolseid pulmalisi), ning kaasanaine, kes pruudivend ja pruuttüdrukud, kes kes esindasid vakarahvast (mõrsjapoolseid sugulasi). Pulmatseremoonia olulised järgud olid saajarahva saabumine, mõrsja nõudmine, mõrssja lahkumine isakodust, pulmasõit, mõrsja vastuvõtmine, uue kodu tutvustamine, vakarahva saabumine peiukoju, tanutamine e mõrsjapärja vahetamine naisetanuga, põllelappimine e pruutpaarile raha kogumine ja veimede jagamine (veimed on pruudi kingitused peigmehe
ütles tanutamissõnad, mida teisendati vabalt, kuid mis sisaldasid alati käsku "Pea mees meeles!". Siis pandi tanu pähe. Seda korrati kolm korda. Kahel esimesl korral pandi tanu viltu ja mõrsja raputas selle maha. Tanutamise ajal pidi nooruk nutma, et mitte nutta hilisemas eas. Tanutamisega haakub põlletamine. Põlletamisega oli seoses põllelappimne, mille algatas pruudivend. Kurtes, et peigmees on ostnud katkise põlle, kutsus ta pulmalisi põlle lappima. Lapiti mõistagi rahaga. Kogutud raha jäi mõrsjale. Teine pulmapäev lõppes noorpaari rituaalse magamaviimisega. Levinud komme oli noorpaar esimeseks ööks viia magama lambalauta. On teateid, et noorpaar sai oma sängi alles esimese lapse sünni järel. Võõras ei tohtinud asemel istuda või katsuda, et ta ei viiks ära noorpaari õnne ega tooks vahele tüli. Kolmanda pulmapäeva keskseim sündmus oli veimevaka jagamine. Veimekirst toodi
pruuttüdrukuga. Hilisemalt, kui laulatus ning pulmad hakkasid rohkem ühte sulanduma, võtsid pea kõik pulmalised ka laulatusest osa. Pulmategelased Pulmatsermoonias olid mõrsja ja peig ainult formaalsed peategelased. Kõrvalised olid ka abiellujate vanemad. Peategelasteks olid hoopiski isamees ja kaasanaine koos oma abilistega. 2.1.1 Isamees Isamees (ka mõõgaisa, saajavanem, ninamees, raudkäsi, kaudkäpp, peiuisa) oli peiupoolseid pulmalisi esindav vanem abielus mees. Enamasti oli tema pulmarongis eessõitja ning ka söögilauas istus ta pruutpaari kõrval või siis nende läheduses. Samuti oli isamees tähtsal kohal ka rahakorjamisel ja tõrjemaagias. Isamehe tunnusmärgiks pulmas oli mõõk puusal või käes, samuti oli tal valge rätt üle õlgade, mis oli eest kinnitatud kolme preesiga. 2.1.2 Kaasanaine Kaasanaine (ka kõrvatsinaine, mõrsjaema) oli isamehe partneriks, kes esindas mõrsjapoolseid pulmalisi
Kalev mõistis, kostis vastu, Kange mees targati kõneles: "Ma´p taha süüa ma´p taha juua, Thah ei rõõmulan elada Pikil pidude päevil. Tooge tuppa mu omane, Laske Linda põrandalle, Tedretütar teiste sekka!" Siis toodi neidu tubaje, Lasti Linda põrandalle, tedretütar teiste hulka. Leski eit ei tundunud tütart, Kaumemm ei kasvandikku. Keda salakamberissa Murueit oli ehitanud, Metsapiigad valmistanud..... Aga Kalevi ja Linda pulmad saidki toimuma. Tuli palju pulmalisi ja toimus uhke pidu. Tantsiti Harju, Viru jpm. Tantse. Iga pidu saab läbi, lõpuks sai Kalevi ja Linda pulma pidu läbi. Ja oli koju mineku aeg. Salme läks koos tähega kaasa, tähe koju ja Linda läks Kaleviga kaasa. Linda jättis Lesega jumalaga ja nad lahkusidki.... Kuu jäi kurvalt vaatamaie, Pahal meelel paistis päeva, Kased nutavad kamberis; Linda lind, ei tunnud leina, Tun'd ei teiste kurvastusi, Linda lendas peiu armul, sõitis kaasa sõudemisel Üle
Mirtidest või loorberitest pruudipärg mängitakse maha, selle uuest omanikust saab järgmine pruut. Pruudipärja asemel on maha mängitud ka peiu müts. Tanutamisele järgneb põlletamine. Põlle etteseadja ehk põlletaja on peiupoiss, põll seatakse ette naljatuste saatel. Peale mitmeid katsetusi leitakse põlle õige koht ja seoti noorikule ette. Põlletamisega on ka põllelappimine, mille algatab pruudivend. Pruudivend peab kurtma, et peigmees on ostnud katkise põlle ja ta kutsub pulmalisi põlle lappima. Põlle lapitakse rahaga. Esimese mündi heidab peig, järgnevad peiupoisid ja teised pulmalised. Pruudi vend näitab piitsavarrega: siin on auk! Peiu poisid tõid pulmalisi ükshaaval põlle lappima, vastu hakkajad ka vägisi (kogutud raha jääb mõrsjale). Teine pulmapäev lõpeb noorpaari rituaalse magamaviimisega. Noorpaar läheb esimeseks ööks magama lambalauta (ase on lakas või aidas). Aseme teeb peig heintest mille ta on ise niitnud.
pea kõik pulmalised ka laulatusest osa. Pulmategelased 4 Tedre, Ü. (1973). Eesti pulmad. Tallinn: Kirjastus "Eesti Raamat", lk 36. 6 Pulmatsermoonias olid mõrsja ja peig ainult formaalsed peategelased. 5 Kõrvalised olid ka abiellujate vanemad. Peategelasteks olid hoopiski isamees ja kaasanaine koos oma abilistega. 2.1.1. Isamees Isamees (ka mõõgaisa, saajavanem, ninamees, raudkäsi, kaudkäpp, peiuisa) oli peiupoolseid pulmalisi esindav vanem abielus mees. Enamasti oli tema pulmarongis eessõitja ning ka söögilauas istus ta pruutpaari kõrval või siis nende läheduses. Samuti oli isamees tähtsal kohal ka rahakorjamisel ja tõrjemaagias. Isamehe tunnusmärgiks pulmas oli mõõk puusal või käes, samuti oli tal valge rätt üle õlgade, mis oli eest kinnitatud kolme preesiga. 2.1.2. Kaasanaine Kaasanaine (ka kõrvatsinaine, mõrsjaema) oli isamehe partneriks, kes esindas mõrsjapoolseid pulmalisi
põlletamine ehk põllelappimine. Pärast põlletamist algas pruudi tantsitamine, mis algselt kuulus ilmselt viljakus- ja sigivusrituaalide hulka. Tantsitamisel oli esimeseks keegi peigmehepoolsetest sugulastest, kellele pruut pärast kindad kinkis.Kõik, kes pruudiga tantsisid, pidid talle pärast raha peosse panema. Toidulaud Pulmalaua katmisel etendas kollektiivne abistamine tähtsat osa. Selge oli, et ühel talul polnud võimalik kõiki pulmalisi pika aja jookssul sööta ja joota, sellepärast viis iga perekond pulma ühiseks tarvitamiseks toiduaineid kaasa. Vallalised toitu ei viinud. Küll aga olid poistel viinad kaasas või viisid nad hulga peale ankru õlut. Varasemal ajal oli leib pulmakoti põhitoiduks, mille suurus sõltus sellest, kui palju inimesi ühest perest pulma läks. Pulmasöögid erinedi samuti paikkonniti. Vana pulmatoit oli klimbisupp, mida keedeti
Eestiski on tuntud väikesed lilleneiud. Sõrmused paneb pruudile ja peigmehele parema käe sõrme pastor või abielupaar ise. Pärast laulatustalitust ja õnnesoovi vaimuliku poolt, pöördub noorpaar ümber, ilma et teineteisele õnne sooviks. Suure pulma puhul ei soovita noorpaarile õnne altari ees. Mõnel juhul teevad seda vaid vanemad. Noorpaar lahkub kirikust ja pulmalised nende järel. Koju jõudes ootab noorpaar pulmalisi suuremas ruumis, kus võetakse vastu õnnesoovid. RIIETUS Pruutkleit on teatavasti valge: puhtuse, süütuse ja neitsilikkuse värv. Valget kleiti hakkas pruut kandma juba 18. Sajandil. Tänapäevalgi kannab traditsioonilist valget kleiti pruut, kes abiellub esimest korda. Kui laulatus toimub päeval, siis peigmees kannab visiitkuube. Õhtul võib selle seljast ära võtta juhul, kui hakkab peo käigus palav. Lisaks katab pruudi pead loor. See on aastakünmeid kuulunud
valmistuma ja sel ajal käis peigmees tihti pruudil külas. Oma küla inimesi kutsuti pulma tavaliselt suuliselt, kaugemale saadeti kutse. Linnas oli enamasti komme saata kutsekaardid kõigile. Registreerimine ja laulatus Registreerimine toimetati kõikjal ilma igasuguse pidulikkuseta. Ametnik täitis nõutud paberid, abiellujad ja tunnistajad kirjutasid alla ja abielu oligi sõlmitud. Algul ei olnud kombeks 16 pulmalisi registreerimisele kaasa võtta, neile oli mõeldud kiriklik laulatus ja järgnev pulmapidu. Kui polnud võimalik teha suuri kulutusi või ei soovitud muul põhjusel kirikus avalikku laulatust, siis tehti seda kodus, kirikumõisas või kirikus kinniste uste taga. Ka külaühiskond oli muutunud tolerantsemaks. Kui laps oli enne pulmi ära sündinud, siis peeti ristsed ja laulatus koos. Tavaline see ei olnud, kuid mingi häbiasi ka enam mitte. Pulmasõit
Kalev mõistis, kostis vastu, Kange mees targati kõneles: "Ma´p taha süüa ma´p taha juua, Thah ei rõõmulan elada Pikil pidude päevil. Tooge tuppa mu omane, Laske Linda põrandalle, Tedretütar teiste sekka!" Siis toodi neidu tubaje, Lasti Linda põrandalle, tedretütar teiste hulka. Leski eit ei tundunud tütart, Kaumemm ei kasvandikku. Keda salakamberissa Murueit oli ehitanud, Metsapiigad valmistanud..... Aga Kalevi ja Linda pulmad saidki toimuma. Tuli palju pulmalisi ja toimus uhke pidu. Tantsiti Harju, Viru jpm. Tantse. Iga pidu saab läbi, lõpuks sai Kalevi ja Linda pulma pidu läbi. Ja oli koju mineku aeg. Salme läks koos tähega kaasa, tähe koju ja Linda läks Kaleviga kaasa. Linda jättis Lesega jumalaga ja nad lahkusidki.... Kuu jäi kurvalt vaatamaie, Pahal meelel paistis päeva, Kased nutavad kamberis; Linda lind, ei tunnud leina, Tun'd ei teiste kurvastusi, Linda lendas peiu armul, sõitis kaasa sõudemisel Üle
telgi. Peale seda seadiski Jürga ette kõige viletsama põdra ja enne kui ta oli lõpetanud esimest ringi oli juba Lassi koos ema, isaga väljas. Jürga kutsuti telki, söödi ja magati seal koos. Ekke aga külmetas üksi oma telgis, käes pudel rummi ja helkimas lõke, mis ajapikku kustuma hakkas. Hommikul kihutatakse kirikuküla poole, Uutsö, Lassi, Jürga , Ekke ning palju teisi pulmalisi. Kohale jõudes seavad nad valmis telgid mille kannavad täis erinevaid sööke-jooke. Pulmalised on ärevas ootuses ja kohe varsti peaks laulatus algama. Aga enne seda tuleb Uutsö Ekke juurde ja räägib, et sina kui Lassi, mu tütre sõber, kellega on ta veetnud need viimased päevad ja kes on talle kinkinud igasugu head paremat tahab ehk midagi öelda. Neil oli kombeks, et lähim sõber peab ütlema enne pulmi ära kõik inetused mis on südamel, aga Ekkel ei olnud mitte midagi halba öelda
tuleb sulle naiseks, sa pead ainult minema täna ja sõitma need kolm ringi ümber ta telgi. Peale seda seadiski Jürga ette kõige viletsama põdra ja enne kui ta oli lõpetanud esimest ringi oli juba Lassi koos ema, isaga väljas. Jürga kutsuti telki, söödi ja magati seal koos. Ekke aga külmetas üksi oma telgis, käes pudel rummi ja helkimas lõke, mis ajapikku kustuma hakkas. Hommikul kihutatakse kirikuküla poole, Uutsö, Lassi, Jürga , Ekke ning palju teisi pulmalisi. Kohale jõudes seavad nad valmis telgid mille kannavad täis erinevaid sööke-jooke. Pulmalised on ärevas ootuses ja kohe varsti peaks laulatus algama. Aga enne seda tuleb Uutsö Ekke juurde ja räägib, et sina kui Lassi, mu tütre sõber, kellega on ta veetnud need viimased päevad ja kes on talle kinkinud igasugu head paremat tahab ehk midagi öelda. Neil oli kombeks, et lähim sõber peab ütlema enne pulmi ära kõik inetused mis on südamel, aga Ekkel ei olnud mitte midagi halba öelda
-- Veider lugu, et ta just sellele tot- 266 rale Risbiterile läheb. Kuidas tahab ta ennast nüüdsel kardetaval ajal sarnase kõikuva pilliroo najale toetada! Imelik! -- -Aga mis minul sellega asja? Seisuse ja kõrkuse poolest on nad teineteise väärilised. Elagu õnnelikult või õnnetult, minul on see ükspuhas.» Selle karmi mõttega jäi Gabriel rahulikult magama. Umbes kaks tundi võis ta maganud olla, kui vali kära ja püssipaugud teda unest äratasid. Esiotsa arvas ta pulmalisi isekeskis tülitsevat, nagu seda selleaegsetes pulmades sagedasti juhtus, märkas aga varsti, et kära mitte mõisast, vaid laagri-platsilt tõusis. Mõisa akende taga olid tuled kustunud, seal valitses täieline vaikus. Laagriplats oli aiast mõisahoone läbi lahutatud, sellepärast ei võinud Gabriel näha, mis seal sündis. Ta tõusis üles ja kuulatas. Kära kasvas ühtepuhku suuremaks, püssipaukude vahel oli nüüd ka raua kõlinat selgesti kuulda.
annaabi.ee 
