ERINEVATE MAADE PULMAKOMBED Keiri-Liis Ilves JPJUE17 Eesti pulmakombed · Eesti pulmakombed on Eestis peetud või eestlaste pulmades harrastatavad tavad. · Ehkki sageli peetakse pulmakommetest kõneldes silmas eelkõige 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul etnograafide kirjeldatud pulmakombeid, on tavad viimase sajandi vältel suuresti muutunud. · Ehkki praktikas on eri traditsioonid läbipõimunud, võib eristada tänapäevaseid eesti pulmakombeid, traditsioonilisi eesti pulmakombeid, nende vahele asetuvaid eesti maausuliste pulmakombeid, eesti luterlikke ja õigeusupulmakombeid. · Eesti rahvariideid kantakse tänapäeval pulmas harva, pruutpaari levinuim rõivastus on peigmehel
Eesti pulmakombed Pulm on abielusõlmimispidustus. Eesti pulmakombeid ja - tavasid on võimalik jälgida alles 19. sajandi algusest. Kiriklik laulatuski sai pulmakommete üheks osaks alles 19. sajandi teisel poolel. Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammu. Komme pulmi pidada on kõigil maailma rahvail. Eesti pulmad kestsid vanasti 3 päeva. Neid peeti enamasti sügisel 3 nädalat pärast kosje. Pulmapidu juhtisid isamees ja peiupoisid, kes esindasid saajarahvast( peigmehepoolseid pulmalisi), ning kaasanaine, kes pruudivend ja
Kolmapäev Maja sissepääsu kaunistasid valged lilled Kirikusse mindi muusika saatel Talisman Norras Kuusk esimese lapse sünnini Pruudiehted Traditsiooniline jook Pulmatoit Kink külalistele Vietnamis Pulma 6 etappi 2 pulmapidu Pruudi väljalunastumine Pruutkleit Brasiilias Samba, muusika Värvikad riided Toit Abielu enne 25 eluaastat Mehe kohustused Tseremoonia tunnistajad Kasutatud materjal https://www.pulmad.ee/blogid/pulmad-mujal-maailmas/pulmakombeid-maailmast- euroopa https://www.slideshare.net/bagoool/brasiilia-pulmatraditsioonid-34632019 https://annaabi.ee/Pulmatraditsioonid-erinevates-riikides-m66939.html Tänan kuulamast!
Ukraina pulmakombed Perekonna õpetus Erika Langinen 12. klass Ukraina pulmakombed Erinevad sõltuvalt piirkonnast. Pulmad kestavad nädal aega. Pidutsetakse terve külaga (mitu sada inimest) Kosjaskäik Üks tähtsaim pulmakombeid Noormees astub oma sugulastega neiu majja, et teha abielu ettepaneku. Otsustajateks on tütarlapse vanemad. Pulmakleit Pulmakleidi peab muretsema peigmehe pere. (ostetakse, õmmeldakse) Loori all neiu juuksed peavad olema patsis ning kaunistatud värviliste pealtega. Päev enne pulmi Neiu kannab traditsioonilisi riideid Astudes igasse külla majja kutsub kõiki pulmale. Pulmad Traditsiooniks on kihlumine Kirikus ning selle ümber kogunevad kõik külalised.
Nagu igale arenenud ühiskonnale omane, nii on ka Eestis kujunenud välja erinevad traditsioonid ja kombed. Võrreldes varasemaga on pulmade pidamine jäänud justkui tahaplaanile - paljud paarid elavad niisama koos ega kiirusta abiellumisega. Kui varasematel aegadel alustati kooselu just nimelt abielludes, siis nüüd otsustavad tavaliselt juba koos elavad paarid lõpuks ka pulmad korraldada. Ometi on abiellumine kahe üksteist armastava inimese õnnelikemaid sündmusi. Eesti pulmakombeid on võimalik jälgida alates 19. sajandi algusest, mil pandi kirja esimesed pulmakombed. Kiriklik laulatus sai pulmakommete üheks osaks alles 19. sajandi teisel poolel. Eelnevatel aegadel suutsid eestlased kirikut traditsioonidest eemal hoida. Pulmapidu peeti palju tähtsamaks kui ametlikku kiriklikku laulatust, viimane oli vajalik vaid asja seaduslikuks muutmiseks. Samuti ei peetud laulatuse ja pulmade vaheajal paari veel abiellunuks. Abielu
11 Hiina - Pulmakombed Hiinas on väga euroopalikud, kõik on nagu meil - ilusad, euroopalikult dekoreeritud autod, valged pruudid, mustad peigmehed, shampanja. Auto taga lohiseb ja kõriseb nööriga tagarauas kinni plekkpurk. Ainus erinevus on see, et pulmad on kollektiivsed, neis on peategelasteks mitu noorpaari. Fidzi - Peigmees kingib pruudi isale tabua - staatust ja jõukust sümboliseeriva vaalahamba. (Pulmad.ee Pulmad mujal maailmas http://pulmad.ee/blogid/pulmad-mujal-maailmas/pulmakombeid-maailmast-euroopa http://pulmad.ee/blogid/pulmad-mujal-maailmas/pulmad-hiinas http://pulmad.ee/blogid/blogide-kategooria/pulmad-mujal-maailmas) 6. Kokkuvõte Eestimaal on peetud juba aastasadade vältel elu edasi viivaks jõuks abielu ja suurimaks peoks pulmapidu. Kuid kombed on muutunud koos ajaga ja inimestega. 12 Klassikaline peremudel on jäämas minevikku ja elamiseks on taas uut moodi reeglid, ning pulmapeost on saamas seltskondlik meelelahutus üritus. Kui vaatame enda
ja silbitamist jm. Tormis on öelnud, et mitte tema ei kasuta rahvaviisi, vaid rahvaviis kasutab teda. Seega helilooja roll on regilaulu võimalikult autentne vahendamine. Aastate jooksul on valminud palju laulutsükleid ja sarju, näiteks: ,,Eesti kalendrilaulud", see on viiest laulutsüklist koosnev sari osadega ,,Mardilaulud", ,,Kadrilaulud", ,,Vastlalaulud", ,,Kiigelaulud" ja ,,Jaanilaulud". ,,13 lüürilist eesti rahvalaulu" Eestlaste pulmakombeid kajastavad laulutsüklid ,,Kihnu pulmalaulud", ,,17 eesti pulmalaulu". Veljo Tormist on huvitanud kogu soome-ugri rahvaste vana rahvalooming. Paljud laulusarjad tuginevad nende rahvalauludele. Nõnda on Tormis taaselustanud juba ununenud rahvaste viise ja keelt. Näiteks: ,,Unustatud rahvad", mis koosneb osadest ,,Liivlaste pärandus", ,,Vadja pulmalaulud", ,,Isuri eepos", ,,Ingerimaa õhtud", ,,Vepsa rajad" ja ,,Karjala saatus". See väga ulatuslik
12. Mida sisalsasid endas tagaotsitud ja Clemeti poolt leitud vabad kirjad? Leitud vabad kirjad sisaldasid rootsi soost talupoegade õiguseid. 13. Miks tahtis Clemet kiiresti lugemise ja isegi saksa keele selgeks saada? Clemet tahtis kiiresti lugemise selgeks saada ,kuna ta tahtis teada mis Priiuskirjades kirjas on ja sellpärast tahtis ka saksa keele ruttu selgeks saada kuna Priiuskirjad olid saksa keelsed. 14. Kirjelda tolleaegseid pulmakombeid? Ema pidi enne pulmi ära näitama talu valdused ja varanduse. Ema pidi selga vaatama pulmariided; kirikukellad olid märgiks kogunemisele; kõik tulid jala , hobusega tulid ainult pruutpaar ja peiupoisid pruuttüdrukutega; esimesena sisenesid kirikusse peiupoisid, pruuttüdrukud, siis pulmaisa ja pulmaema ning nende vahel pruut; kõige lõpuks tulid pulmalised ja ülejäänud külarahvas. Kirikust suunduti pruutpaari koju,
Pulmakombed meil ja mujal Abiellumine on läbi aja olnud üks tähtsaimaid sündmusi inimese elus. Pulmad on alati olnud seotud omanäoliste traditsioonidega. Kõik traditsioonid, kombed ja talitlused varieeruvad aga eri riikides ja maailma osades suuresti. Eesti pulmakombeid on võimalik järgida 19. sajandi algusest, kui kujunes esimene rahvasuust kirja pandud pulmakombestik. Enne 19. sajandit hoidsid eestlased kirikut pulmatraditsioonidest lahus. Alles 19. sajandi teisel poolel sai pulmakommete osaks kiriklik laulatus. Abielu tähistavad pulmad kujunesid kunagises külakogukonnas olulisimaks peoks, mida peeti pidulikult ja toretsevalt. Pidu ise peeti palju tähtsamaks, kui ametlikku kiriklikku laulatust. Viimane oli vajalik vaid abielu seaduslikuks muutmise jaoks
päeval. Noored korraldasid selleks tihti kadripeo, milleks valmistati eraldi toite ja varuti õlut. Peole kutsuti ka neid kes ise kaasas polnud. LääneEestis enam kui mujal olid levinud kadripulmad, kus kaks seltsilist riietusid pruudiks ja peigmeheks. Tervet pulmapidu enamasti ei etendatud, igatahes aga andis see andide jagamise peole hoogu ja improviseerimisvõimalusi. Näiteks sai üles tõmmata pulmalipu, jagada pulmaametid, varastada kadripruuti ja kasutada muid pulmakombeid. Kadrikarnevale ja rongkäike on Eestis korraldatud 1950. aastatest peale. Koolides ja kultuurimajades organiseeritud kadrikarnevalidel on oluline parimate maskide valimine, võistlusmängud ja tantsud. Kadri karistab Pere, kes ei lasknud kadrisante tuppa pälvis sajatussõnad ja seda naljalt ei soovitud polnud ju põhjust lasta oma karjale ja perele õnnetust soovida. 20. sajandil võisid pahased kadrid maja ukse ette tassida puuvirna, kivihunniku, viia
Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne: meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. Tuntakse ka röövimist tema nõusolekul. Tavaõiguse järgi tuli vanematel abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid järjest suuremat kaalu omandama noorte endi soovid. Sellele aitas kaasa noorte suhtlemine kiigemäel ja külapidudel, samuti ehalkäimine ja õitsilkäimise tava. Eesti pulmakombeid ja tavasid on võimalik jälgida alles 19. sajandi algusest. Alles siis kujunes välja rahvasuust kirjapandud pulmakombestik. Kiriklik laulatuski sai pulmakommete üheks osaks alles 19. sajandi teisel poolel. Eelnevatel aegadel suutsid eestlased kirikut traditsioonidest eemal hoida. Pulmapidu peeti palju tähtsamaks kui ametlikku kiriklikku laulatust, viimane oli vajalik vaid asja seaduslikuks muutmiseks. Samuti ei peetud laulatuse ja pulmade vaheajal paari veel abiellunuks.
Eeskätt Lääne-Eestis, kuid ka mujal, koguneti samal või järgmisel õhtul kadripulmi pidama. Keedeti kogutud kraamist toitu, tavaliselt oli kohal pillimees, nii et sai tantsida. Kadripulmas valiti kadripruut ja -peiu ning jäljendati pulmakombestikku. Tervet pulmapidu enamasti ei etendatud. Igatahes lisas see andide jagamise peole hoogu ja improviseerimisvõimalusi. Näiteks sai üles tõmmata pulmalipu, jagada pulmaameteid, varastada kadripruuti ja kasutada muid pulmakombeid. Kadrikarnevalid Karnevale korraldati eeskätt koolides,kus valiti välja parimad maskid,võisteldi, lauldi ja tantsiti. Mõnikord toimus linnas või kooli lähedal kadrirongkäik. Kadrikarnevale ja -pidusid peeti aga ka üliõpilasseltsides ja kogu viimase sajandi vältel töökohtades. Karnevalid on levinud vähemalt 1950. aastatest alates. Töökeelud Keelatud oli kõik villaga seotu
pulmatoimingust. Veimede jagamise eest anti vastukingitusi, milleks enamasti oli raha, toidukraam või elusloom. Sellega pandi alus ka noorpaari edaspidisele elule 3. PULMADE LÕPP Pulmade lõpetamisest räägivad mitmed tavad lauale anti lõputoit: ilma lihata kapsasupp või klimbisupp. Noorik võtab voki välja ja hakkab tööle, ukse taga koputatakse, pulmalipp võetakse maha ja külalistel on aeg lahkuda. KOKKUVÕTE Kindlasti pole selles referaadis kirjas kõiki traditsioonilisi pulmakombeid, kuna neid on tegelikkuses ikka väga palju, kuid siiski sain ma aru, millised nägid üldplaanis välja vanade eestlaste pulmad. Pulmadest ei puudunud tants ja laul nagu ka tänapäeval, kuid samas leidis aset palju huvitavaid toiminguid, nagu näiteks veimevaka valmistamine ja hiljem selle jagamine või siis tanutamine, millest ma ennemalt midagi väga ei teadnud. Loodan, et referaat on lugejale huvitav ja pakub palju uut. KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Karu, A. Väike pulmaraamat
3. PULMADE LÕPP Pulmade lõpetamisest räägivad mitmed tavad lauale anti lõputoit: ilma lihata kapsasupp või klimbisupp. Noorik võtab voki välja ja hakkab tööle, ukse taga koputatakse, pulmalipp võetakse maha ja külalistel on aeg lahkuda.7 7 Karu, A. (1997). Väike pulmaraamat. Tallinn: Kirjastus ,,Perioodika", lk. 13. 9 KOKKUVÕTE Kindlasti pole selles referaadis kirjas kõiki traditsioonilisi pulmakombeid, kuna neid on tegelikkuses ikka väga palju, kuid siiski sain ma aimu, millised nägid üldplaanis välja vanade eestlaste pulmad. Pulmadest ei puudunud tants ja laul nagu ka tänapäeval, kuid samas leidis aset palju huvitavaid toiminguid, nagu näiteks veimevaka valmistamine ja hiljem selle jagamine või siis tanutamine, millest ma ennemalt midagi väga ei teadnud. Loodan, et ka referaadi lugejale pakkus minu töö midagi uut ning huvitavat, millest ta enne suurt midagi ei teadnud.
Pärast Eesti taasiseseisvumist ja eriti vahetult enne seda, laulva revolutsiooni ajal tõusis laulatuste arv hüppeliselt. Sageli käidi abielu registreerimas kahekesi, külalised kutsuti vaid laulatusele. Taasiseseisvumise ajal süsteeme ühtlustati ning nüüd on kirikuõpetajatel võimalik läbi viia laulatus, mis kehtib ka abielu seaduslikku registreerimisena. 1.3 Abielu traditsioonid ja pulmatavad Eestis Eesti pulmakombeid ja - tavasid on võimalik jälgida alles 19. sajandi algusest. Kiriklik laulatuski sai pulmakommete üheks osaks alles 19. sajandi teisel poolel. Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammu. Komme pulmi pidada on kõigil maailma rahvail. (Ibid: 20) Endisaegadel võis pulmadele mõtlema hakata alles siis, kui leer seljataga ja noored uude seisusse saanud. Leer viis noored inimesed esimest korda mõlemast soost omaealiste hulka ning tutvustas neid pidulikult laua taga istumistel
Tundmatu autori „Armas kallis kuldene vend“ on pulmalaul, mis leiti 1889. Sisult maalähedasem ja ilmalikum kui Brockmanni pulmalaul. Kui Brocmanni tekst käsitles elitaarset pulma, siis see autor käsitleb rahvalikku sündmust. Kuna kirjeldatakse eestlaste pulmapidu, võib arvata, et tegu on eesti autoriga. Siin kirjeldatakse omaaegseid 5 pulmakombeid: mida süüakse-juuakse, tavaks mängida pilli ja selle saatel tantsida. Luuletus lõpeb lahkumise vihjega, st pulmapidu on peetud. Leina- ja matustelaule on vähe säilinud ja tuntakse vähem. Neis arendatakse piiblimotiive ja ideid, nt jumalapoja ohverdamine inimkonna hüvanguks, surnust ülestõus, surmajärgne elu. Matuselauludes esines vastandusprintsiip: inimelu on lühike ja pinnapealne, samas esitatakse jumaliku päritolu igaviku idee – elu haprus VS usu tugevus
annaabi.ee 
